Toimik nr 2-06-9565
Eesti Vabariigi nimel Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäev ja koht: 26.märts 2007 Tallinnas. Harju Maakohtu kohtukoosseis: kohtunik Jaanus Saaremõts. Tsiviilasi: VK hagi KR vastu 30 000krooni nõudes Kohtuistungi toimumise aeg: 5.märts 2007 Hageja: VK(kood 33206250222; elukoht: XXX ); esindaja SB (XXX); Kostja: KR(kood XXX; elukoht: XXX); nõustaja MS Resolutsioon Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-dest 434-438, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Otsustused hagis
Hagiavalduse kohaselt elab kostja vahetult hageja korteri peal. Kostja ükskord ujutas hooletusest minu korteri veega üle, mille tagajärjel sai rikutud vannitoa lagi. Peale selle puuris ta oma korterist minu lakke seitse auku. Kostja kahjustusi kõrvaldanud ei ole ja pole ka maksnud kinni remondi kulusid. 30 juuni 2005 kell 23: 00 ajal tungis kostja minu korterisse ja peksis mu julmalt läbi, tekitades mulle kehavigastused. Peksmise tagajärjel olid minu korteri uksed ja seinad määritud verega ja vajasid seetõttu remonti. Peksmise eest mõisteti kostja Tallinna Linnakohtu otsusega kriminaalasjas 1-2281/05 süüdi KarS §121 järgi ja karistati teda rahalise karistusega. Kostja poolt tekitatud varaline kahju väljendub eelseisvates kulutustes korteri osalise remondi peale, nimelt lae, seinte ja ukse remondis, mis maksab 12000 krooni. Mittevaraline kahju väljendub kostja poolt läbipeksmise tulemusel saadud füüsilistes ja hingelistes kannatustes. Arvestades peksmise kestust (pool tundi) ja ravimise kestust (mitu kuud) hindan seda kahju 18000 kroonile.
Kohus on seisukohal, et kahju tekkimine pole tõendamist leidnud. Esitatud spetsialisti arvamusest (tl 61-71) nähtub, et korteri ülevaatuse käigus on leitud palju vere sarnaseid plekke ustel ja köögiseinal. Spetsialisti arvamisest ei selgu, kas tegemist on verega. Seega on tuvastamata, kas seintel ja ustel on veri, kellele see kuulub ja kas vere sattumine nimetatud pindadele on põhjustatud kostja tegevuse poolt. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja lasknud ka parandada hageja korteri laes olevad augud (tl 32-33). Hageja on väitnud, et peksmise tagajärjel pritsis verd ustele ja seintele ja sellest tulenevalt on vaja teha remont, mille peaks kinni maksma kostja. Kohus on seisukohal, et isegi juhul, kui tuvastamist oleks leidnud uste määrdumine kostja poolse tegevuse tagajärjel, ei saaks see olla aluseks kahju hüvitamisele sellises ulatuses. Võimalike vereplekkide eemaldamiseks piisab nende mahapesemisest. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue mittevaralise kahju väljamõistmiseks kuulub rahuldamisel osaliselt. PS §25 kohaselt on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) §128 lg5 defineerib mittevaralise kahju, mille kohaselt mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Mittevaralise kahju nõude aluseks käesoleval juhul on VÕS §130 lg2. VÕS §130 lg2 kohaselt isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul tuleb kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. Tõendamist on leidnud, et kostja on hagejale tervisekahjustusi tekitanud. Süüdistusakti kohaselt on kostja tervisekahjustusi tekitanud (tl 8-9). Kostja on kriminaalasjas 1-2281/05 (tl 6-7) süüdi mõistetud. Samas ei ole tuvastamist leidnud kehavigastusest tingitud püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutus või oluline psüühika või närvitegevuse häire, samuti heaolu langus, tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses ning elukorralduses või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus. Kohus arvestab ka asjaolu, et hageja on saanud moraalset hüvitust ka kostja süüdimõistmisega kriminaalasjas. Kohus leiab kõiki asjaolusid arvestades on mõistlikuks hüvitiseks mittevaralise kahjuna 2000 krooni Tulenevalt kostja vastuväidetest peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Ekslik on kostja käsitlus nagu ei saaks peale kriminaalmenetluse lõppemist esitada hagi kahju hüvitamiseks. Seadusest sellist nõuet ei tulene. Ka on kohus seisukohal, et kahju hüvitamise hagi läbivaatamine ei ole kriminaalasjas tehtud ja jõustunud kohtuotsuse läbivaatamine. Kuivõrd kahju hüvitamine ei ole karistus , siis pole ka rikutud PS §23 ja Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklit 6. st teistkordset karistust sama süüteo eest pole määratud. Hagi läbivaatamata jätmine saaks toimuda vaid juhul, kui hageja oleks nõudnud kriminaalasjas tehtud otsusega väljamõistetud kahju teistkordset väljamõistmist tsiviilasjas.
Jaanus Saaremõts Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.