Otsuse avalikult teatavaks Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 30.10.2007.a. kell 9.30 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas. tegemise aeg ja koht 2-04-544 (vana nr 2/31-4872/04) Tsiviilasja number Kohtuasi
Põhihagi: OÜ Hhagi AS A vastu 135 471,38 krooni ja viiviste 53.712,75 krooni väljamõistmiseks Vastuhagi: AS A vastuhagi OÜ H vastu õV, Õo ja margariini V mittevastavuse tuvastamiseks 01.04.2003 sõlmitud müügilepingu tingimustele ning tuvastamiseks, et nimetatud toidukaupade hinnaks on 0 krooni
Menetlusosalised
Hageja: OÜ H(reg kood XXX, asukoht XXX), hageja esindaja advokaat Helen Hääl (Advokaadibüroo Concordia) Kostja: AS A(reg kood XXX asukoht XXX), kostja seaduslik esindaja AK, kostja lepinguline esindaja advokaat Aleksei Ratnikov (AB ) toimumise 27.09. 2007.a.
Kohtuistungi aeg Asja läbivaatamine
Kohtuistungil
Resolutsioon.
1.Rahuldada OÜ H hagi AS A vastu põhivõla 135 471,38 (ükssada kolmkümmend viis tuhat nelisada seitsekümmend üks krooni ja 38 sendi) krooni ja viiviste 53.712,75 (viiskümmend kolm tuhat seitsesada kaksteist krooni ja 75 sendi) väljamõistmiseks.
2.Jätta rahuldamata AS A vastuhagi OÜ H vastu õV, Õo ja margariini V mittevastavuse tuvastamiseks 01.04.2003 sõlmitud müügilepingu tingimustele ning tuvastamiseks, et nimetatud toidukaupade hinnaks on 0 krooni. Kohtukulude jaotamine.
3.Välja mõista AS-lt A OÜ H kasuks 11.000.- (üksteist tuhat) krooni kohtukulude katteks.
4.Jätta AS A kohtukulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vaidlustamata asjaolud ja menetluse käik.
1.01.04.2003.a. sõlmisid MOÜ ja AS A müügilepingu, mille kohaselt müüs MOÜ AS-le A toidukaupu vastavalt lepingu lisale 1 ja kostja kui kauba ostja kohustus tasuma kauba müüjale ostetud kauba eest 3.664.002,26 krooni.
2.Kostja tasus MOÜ poolt esitatud arvete alusel kokku 3.450.000.- krooni, jättes tasumata 214.002,26 krooni.
3.17.03.2005.a. sõlmisid OÜ M ja OÜ H nõude loovutamise lepingu, millega nõude loovutaja OÜ M loovutas oma nõude võlgniku AS A vastu summas 189.184,13 krooni OÜ-le Hansa Inkasso.
4.Kohus lubas oma määrusega 5.maist 2005.a. tulenevalt kohtuotsuse p-s 3 nimetatud nõude loovutamise lepingust astuda OÜ-l H käesolevasse tsiviilasja hagejana endise hageja OÜ M asemel. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue ning põhjendused.
5.24.05.2004.a. kohtusse esitatud hagis palus hageja kostjalt välja mõista 189.184,13 krooni, millest 135.471,38 krooni on põhivõlg tasumata kauba eest ja 53.712,75 krooni viivis kohustuse mittenõuetekohase täitmise eest hagi esitamise aja seisuga. Oma nõuetes kostja vastu tugines hageja VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 ja 208 lg 1 sätetele.
6.Hageja on seisukohal, et kauba müüja täitis oma kohustused kauba ostja ehk kostja ees ja müüs talle kauba, mida kostja soovis osta ja milles nad müügilepingus kokku leppisid. Kuna tegemist oli lao jäägi müügiga MOÜ poolt, oli kostjal võimalik kauba inventariseerimise käigus öelda millist kaupa ta soovib osta ja millist mitte. Seda kostja tegigi. Kostja ei ostnud kogu lao jääki, vaid seda mida ta soovis. Müügilepingu punktis 1.3. on kostja kinnitanud, et on kaubad kätte saanud inventariseerimisaktis nimetatu kohaselt ja müügilepingu p-s 3.2. märgitu kohaselt on ostja visuaalselt kauba üle kontrollinud ja tal ei ole pretensioone kaupade kvaliteedi ja koguse suhtes. Kuna kauba müüja on oma kohustused kauba ostja ees täitnud, peab ostja ostetud kauba eest ka ostuhinna tasuma. Kuna ostja on kauba eest tasumisega viivituses ja pooled on lepingus kokku leppinud, et juhul kui ostja viivitab makse tasumisega lepingus kokkulepitud tähtajaks, kohustub ostja kauba müüjale tasuma viivist 0,1 % tasumisele kuuluvast summast iga maksega viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 10% kaupade kogumaksumusest, on hageja õigustatud kostjalt nõudma ka viivise tasumist.
7.Oma nõude tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena arvutis vormistatud inventuuri akti, kostjale saadetud saldoteatise, kostjale saadetud arved-saatelehed, kostjale tehtud pankrotihoiatuse, kostja poolt saadetud pretensiooni, Advokaadibüroo Aule vastuse MOÜ-le, kostja vastuse hageja poolt tehtud pankrotihoiatusele ja nõude loovutamise lepingu. Hageja taotles kohtuistungil ka tunnistajate SF ja SG ülekuulamist. Kostja vastuväited ja põhjendused.
8.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt ei vaadanud kaupade vastuvõtmise komisjon ostetud kaupa inventuuri tegemise käigus üle ning see ei olnudki nende ülesanne. Komisjoni ülesanne oli kostja väidetel vaid üleantav/vastuvõetav kaup fikseerida ja lugeda, mitte aga üle vaadata.
9.Kostja teatas hagejale 2003.a. aprillikuus, et osa ostetud kaubast on ebakvaliteetne ja tegi ettepaneku teha selle kauba osas soodustust. MOÜ soodustust ei teinud.
10.Kostja esitas kauba müüjale 16.05.2003.a. pretensiooni, millega palus tasaarvestada 44.417,70 krooni summaga mille ta veel hagejale ostetud kauba eest võlgnes. Hageja ei reageerinud pretensioonile. Ka 19.05.2003.a. saadetud pretensioonile hageja ei reageerinud.
11.Kostja on seisukohal, et kuivõrd lepingu p 1.3 kohaselt andis hageja üle kaubad vastavalt aktile ja aktis ei ole märgitud et kaubal on realiseerimistähtaeg möödunud, on hageja akti allkirjastamisega kinnitanud, et kõik kaubad on kvaliteetsed. Kuna aga kostja avastas hiljem, et õV ja Õo realiseerimistähtaeg oli möödunud 15.03.2003.a. ja margariini V realiseerimistähtaeg oli möödunud 01.04.2003.a., ei vastanud kaup vastavalt VÕS § 217 sätestatule lepingutingimustele ning MOÜ oleks pidanud vastavalt müügilepingu p.-le 4.3 lepingutingimustele mittevastava kauba tagasi võtma. Müüja ei reageerinud kostja ettepanekutele ebakvaliteetne kaup tagasi võtta ega teinud ka hagejale allahindlust, millega rikkus lepingu p.
12.AS A on ka seisukohal, et hageja nõuab kostjalt liiga suurt viivist. Isegi kui eeldada, et kostja võlgneb hagejale 135.471,38 krooni, on nõutava viivise suurus 53.712,75 krooni kostja arvates liiga suur. Arvestades sellega, et müüja müüs kostjale ebakvaliteetset kaupa ja ei võtnud seda kaupa vaatamata ostja palvetele tagasi ning ei teinud ka allahindlust ega olnud nõus kohtuväliselt vaidluses kokku leppima, peaks kohus kostja arvates vähendama viivist kuni 10 %ni tasumata summast.
13.Kostja esitas oma vastuväidete tõendamiseks inventuuri tegemise käigus 31.03.2003.a. käsitsi koostatud inventuuriakti ja Tervisekaitseinspektsiooni vastuse kostjale 18.veebruarist 2005.a. Vastuhagi ja selle põhjendused.
14.13.02.2007.a. kohtuistungil esitas AS AOÜ H vastu vastuhagi, milles palus tunnistada päevalille õV, päevalille õO ja margariini Vmittevastavust 01.04.2003.a. sõlmitud müügilepingu tingimustele ning tuvastada, et nimetatud kaupadel puudub väärtus ja alandada kaupade hinda 0.kroonini ehk tunnistada toidukaupade hinnaks 0.- krooni.
15.Vastuhagis esitatud nõudeid põhjendab kostja sellega, et - AS A müüs kostjale puudustega kaupa, sest see oli ületanud kauba realiseerimistähtaja; - AS A ei teavitanud kostjat müügilepingu sõlmimisel ega inventuuriakti koostamisel sellest, et osad toidukaubad on puudustega. Nimetatuga rikkus AS AVÕS § 217 lg 2 p 2 sätestatut; - müüdud kaup ei vastanud lepingutingimustele, sest kauba käitlemist takistas selle mittevastavus Toiduseaduse § 22 lg 3 sätestatule; Kuna vaidlusalune kaup oli puudustega, tuleb tuvastada, et kauba väärtus oli 0.- krooni.
16.Vastuhagi soovis eksperdiarvamusega.
kostja
tõendada
OÜ
NK
ekspertiisibüroo
poolt
koostatud
OÜ H vastuväited ja selle põhjendused vastuhagile.
17.OÜ H on seisukohal, et vastuhagis esitatud nõuded on alusetud. Vastuhagi esitaja palub vastuhagis kohtul tuvastada, et vaidlusaluse kauba väärtus oli 0.- krooni. OÜ H on seisukohal, et lepingupoolel ehk käesoleval juhul ostjal puudub alus nõuda lepingu muutmist kohtu poolt nagu ta seda käesoleva hagi esitamisega teeb. Tulenevalt VÕS § 112 sätestatust saab ostuhinna alandamise avalduse teha lepingupoolele, mitte kohtule. Kuna müüja aga müügilepingut ei rikkunud, ei saanud ostja ostuhinna alandamist kauba müüjalt ka nõuda. Ka ei ole vastuhagi esitaja toonud hagiavalduses välja eeldusi mis saaks olla aluseks ostuhinna suuruse muutmisele. Seetõttu on nõue tunnistada vaidlusaluse kauba hinnaks 0.- krooni alusetu ja hagis esiletoodud asjaoludel võimatu.
18.Ka vaidlusaluse kauba lepingutingimustele mittevastavuse tuvastamise nõue on alusetu. Vastuhagi esitaja sõlmis müügilepingu kauba ostmiseks majandus- ja kutsetegevuses tegutsenud isikuna. Enne kauba vastuvõtmist vaatas ta kauba üle. Seda on ta kinnitanud müügilepingu p-des 1.2, 1.3, 3,2 ja 3.3. Isegi kui eeldada, et vaidlusaluse kauba realiseerimistähtaeg oli möödunud, ei ole põhjendatud ega tõendatud, et kaup ei vastanud poolte vahel kokkulepitud lepingutingimustele. Vastuhagi esitaja poolt osundatud Toiduseadus ja selle alusel välja antud määrused kehtestavad avalikõiguslikud nõuded toidule tarbijate huvide kaitseks. Nimetatud seaduse § 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1935/2004 art 1.1 ja 178/2002 art 1.1. ei keela majandus- ja kutsetegevuses tegutsevatele isikutele leppida omavahel kokku möödunud realiseerimistähtajaga kauba ostmises-müümises.
19.Vastuhagijärgne kostja on seisukohal, et vastuhagile lisatud Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo ekspertarvamus on tegelikult dokumentaalne tõend TsMS § 272 tähenduses, mitte eksperdiarvamus TsMS § 293 tähenduses, sest ekspertiisi ei määranud kohus. Pealegi ei sisalda see asja lahendamiseks tähtsaid asjaolusid.
20.Lisaks kõigele eelpooltoodule esitas HOÜ kohtule taotluse kohaldada vastuhagi suhtes aegumist. Oma seisukohta põhjendas HOÜ järgnevaga: - VÕS § 227 kohaselt algab müüdud asja lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva nõude aegumistähtaeg müüdud asja üleandmisest ostjale. - TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on lepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat - Kuna vaidlusaluses asjas sõlmiti müügileping 01.04.2003 ja müügilepingu p-s 1.3 on lepingupooled kinnitanud, et müüja on ostjale kauba enne lepingu allakirjutamist üle andnud, algas nõude aegumistähtaeg enne 01.04.2003.a. Seega oleks tulnud vastuhagi esitada hiljemalt 01.04.2006.a. Kuna nõue esitati 13.02.2007.a.., on vastuhagi aegunud. Kohtuotsuse põhjendused. Põhihagi.
21.Asja sisulise arutelu käigus leidis tuvastamist, et: - M ja AS A vahel sõlmiti 01.04.2003.a. kauba müügileping, mille kohaselt müüs MOÜ AS-le A toidukaupu; - kauba ostja pidi tasuma vastavalt lepingupoolte vahel sõlmitud lepingule ostetud kauba eest kauba müüjale 3.664.002,26 krooni nii, et 3.000.000.- krooni pidi kostja tasuma 8.aprilliks 2003.a., ja ülejäänud 664.002,26 krooni pidi kostja tasuma pangaülekannetega 21.mail 2003.a. vastavalt talle esitatud arvetele; - kostja maksis kokku ostetud kauba eest talle esitatud arvete alusel 3.450.000.- krooni;
22.Pooled vaidlevad selle üle kas kostja kui kauba ostja on kohustatud tasuma hagejale veel maksmata kauba müügihinna, kuna hageja on nõude loovutamise lepinguga nõude kostja vastu kauba müüjalt omandanud, või oli AS A õigustatud nõudma kauba müüjalt realiseerimistähtaja ületanud õV, Õo ja margariini V(edaspidi kaup) tagasi võtmist kuna see ei vastanud müügilepingu tingimustele ning kas tulenevalt nimetatust oli kostja õigustatud jätma nimetatud kauba eest müüjale müügihinna maksmata.
23.Kohus leiab, et vaidluse lahendamise materiaalõiguslikeks alusteks on VÕS § 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, sama seaduse § 101 lg 1, mis sätestab milliseid õiguskaitsevahendeid võib võlausaldaja kohaldada kui võlgnik on kohustust rikkunud ning ka sama seaduse § 208 lg 1, mis sätestab müügilepingu mõiste ja müügilepingu poolte kohustused. Osundatud seadusesätete kohaselt on ostuhinna tasumine VÕS § 208 lg 1 järgi ostja põhikohustuseks. Ostuhinna nõude sissenõudmise eelduseks on VÕS § 108 lg 1 järgi üksnes kehtiva rahalise kohustuse olemasolu ja selle rikkumine kostja poolt. Kuivõrd ostuhinna tasumise kohustus on vastastikune kohustus müüja kohustusega anda ostjale kaup üle, on ostjal vastavalt VÕS § 111 lg-te 1 ja 3 õigus keelduda ostuhinna tasumisest, kuni müüdud ese ei ole talle üle antud või kui see on üle antud oluliste puudustega. Kuna kostja väidab, et ta jättis ostetud kauba eest tasumata põhjusel, et see ei vastanud lepingutingimustele (oli ületanud realiseerimistähtaja) tuleb kohtul kontrollida kas müüja vastutab lepingutingimustele mittevastava kauba müümise eest kostjale vastavalt VÕS § 218 sätestatule või on müüja vastutus välistatud vastavalt VÕS § 218 lg 4 sätestatule nagu leiab hageja.
24.Kohus asub seisukohale, et kohtuistungil uuritud dokumentaalsete tõenditega ja ka üle kuulatud tunnistajate SG ja SF ütlustega leidis asja sisulise arutelu käigus tõendamist, et AS A teadis lepingu sõlmimisel OÜ-ga M täpselt missugust kaupa ta kauba müüjalt müügilepinguga ostis. Nimetatut tõendab kõigepealt poolte vahel sõlmitud müügilepingu p. 1.3 ja p 3.2, milles ostja kinnitab vastavalt, et müüja on talle kaubad üle andnud koguses ja kvaliteedis, mis on kehtestatud inventariseerimisaktis enne käesolevale lepingule alla kirjutamist ning, et kaubad on üle antud ostjale, ta on neid visuaalselt kontrollinud ja tal ei ole pretensioone kaupade kvaliteedi ega koguse suhtes. Asjaolu, et kauba ostja oli ostetud kauba kvaliteedist teadlik kinnitab ka see, et müügilepingu pooled andsid müüdava kauba laos üle inventariseerimisaktiga, mis koostati lepingupoolte esindajate poolt ja juuresolekul. Mõlema lepingupoole esindajad kontrollisid üle kogu müüdava kauba ja ostja otsustas inventuuri tegemise käigus missugust kaupa ta soovis osta ja millist mitte. Seda tõendasid kohtuistungil ülekuulatud tunnistajad SG ja SF ning seda tõendab ka poolte esindajate poolt allkirjastatud inventuuriakt. Tunnistajate ütluste kohaselt kontrolliti üle kogu ostetav kaup ning kauba kastid olid varustatud markeeringuga millest nähtus kauba säilivustähtaeg, kauba kogus kastis, kauba nimetus ja selle tootja. Lisaks sellele töötas tunnistaja SF väidetel kostja seaduslik esindaja Kuznetsov koos oma alluvatega nädal aega MOÜ müügiosakonnas tutvudes seal kauba dokumentatsiooniga ning saades selle ka oma valdusesse. Nimetatuga on ümber lükatud kostja väited sellest, et kauba kvaliteediga ei olnud võimalik enne lepingu sõlmimist tutvuda ning inventuur viidi läbi kiirustades. Eelpoolnimetatud tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et kostja teadis või pidi teadma müügilepingu sõlmimisel, et vaidlustatud kaup oli ületanud või kohe ületamas realiseerimistähtaega „parem enne”. Sellest tulenevalt ei vastuta kauba müüja lepingutingimustele mittevastava kauba müümise eest kostjale vastavalt VÕS § 218 lg 4
sätestatule ning kostjal tuleb täita oma müügilepingujärgne ostuhinna tasumise kohustus vastavalt VÕS § 208 lg 1 sätestatule. Viiviste nõue.
25.Kohus leiab, et kuivõrd kohus asus seisukohale, et kostja on rikkunud hageja ees oma kohustust jättes tasumata müügilepingu alusel ostetud kauba eest, on hagejal õigus nõuda kohustuse mittenõuetekohase täitmise eest ka kostjalt viivise tasumist. Pooled on müügilepingu p-s 4.2 kokku leppinud, et juhul kui ostja viivitab makse sooritamisega lepingus näidatud tähtajaks, kohustub ta müüja nõudmisel maksma viivist 0,1 % tasumisele kuuluvast summast iga maksega viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 10 % kaupade kogumaksumusest. Kohus on seisukohal, et kostja poolt esiletoodud asjaolud, mille alusel ta palub väljamõistetavat viivist vähendada kuni 10 %-ni tasumata summast, ei saa olla viivise vähendamise õiguslikuks aluseks. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. Tulenevalt VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 koosmõjust võib kohus juhul, kui tasumisele kuuluv viivis on ebamõistlikult suur, seda viivist tasuma kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Tulenevalt sellest, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine võlausaldajale ning kostja ei ole viivise vähendamise taotluse alusena toonud esile asjaolusid mis saaks olla aluseks viivise vähendamisel, leiab kohus, et kostjalt on põhjendatud välja mõista viivis hageja poolt nõutavas ulatuses. Vastuhagi.
26.Kohus asub seisukohale, et AS A vastuhagi OÜ H vastu õV, Õo ja margariini V mittevastavuse tuvastamiseks 01.04.2003 sõlmitud müügilepingu tingimustele ning tuvastamiseks, et nimetatud toidukaupade hinnaks on 0 krooni rahuldamisele ei kuulu. Kohus nõustub HOÜ seisukohaga, et vastuhagis esitatud hageja nõuded on aegunud ja põhjendab oma seisukohta järgnevaga: Alates 01.07.2002.a. kehtiva TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. AS A nõue H vastu tuleneb 01.04.2003.a. sõlmitud MOÜ ja AS AAvahel sõlmitud müügilepingust. Kuivõrd VÕS § 227 kohaselt algab müüdud asja lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva nõude aegumistähtaeg müüdud asja üleandmisest ostjale ja kaup oli 01.04.2003.a. müügilepingu kohaselt üle antud ostjale enne 01.04.2003.a., mida tõendab lepingu p. 1.5.1. aegus esitatud nõue kostja vastu 01.04.2006.a. Kuna AS A esitas hagi kostja vastu kohtusse 13.02.2007.a. on vastuhagis esitatud nõue kostja vastu aegunud. Kostja seisukoht nagu oleks hagi aegumine peatanud seoses pooltevahelise kohtuvaidlusega põhihagis, on ekslik. TsMS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine küll hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks, kuid vastuhagis esitatud nõue peatus vastuhagi esitamisega , mitte põhihagi esitamisega. Kuna kohus asub seisukohale, et vastuhagi on aegunud, ei analüüsi kohus kohtuotsuse poolte teisi väiteid millega nad vastuhagi põhjendasid ja sellele vastu vaidlesid. Samal põhjusel ei anna kohus kohtuotsuses hinnangut ka AS A poolt esitatud tõendile, millega ta vastuhagi tõendada soovis. Kohtukulud
27.Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. OÜ H palus välja mõista AS-lt A kohtukulu, mis seisneb hagi esitamisel tasutud riigilõivus 11.000.- krooni. AS A palus vastuhagis jätta kohtukulud OÜ H kanda. Kohus asub seisukohale, et tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab põhihagi ja jätab rahuldamata vastuhagi tuleb AS-lt A välja mõista kohtukulu – riigilõiv 11.000.- krooni - HOÜ kasuks kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel. Sama seadusesätte alusel tuleb AS A kohtukulu jätta tema enda kanda.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.