Hageja XxxxOÜ (registrikood xxxx, asukoht Xxxx), lepinguline esindaja Vello Luik (OÜ Logos, Pagari 6, Valga, epost [email protected]) Kostja Xxxx OÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx), lepinguline esindaja advokaat Kristjan Aava (Advokaadibüroo Paas & Partnerid, Tondi 51, 11316 Tallinn, e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses poolte ärakuulamiseta
XxxxOÜ hagi Xxxx OÜ vastu võla saamiseks
RESOLUTSIOON
1.Jätta XxxxOÜ hagi Xxxx OÜ vastu võla saamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2.Jätta menetluskulud 100% ulatuses XxxxOÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse peale võib apellatsioonikaebuse esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.20.05.2015 sõlmisid hageja ja kostja tehnilise ja videovalve lepingu nr xxxxobjektile Xxxx, Tallinn, mille alusel pidi hageja osutama kostjale vallas-või kinnisvara tehnilise ja videovalve teenust (tl 22-24).
2.Hageja esitas kostjale teenuse osutamise eest järgmised arved: 01.01.2016 arve nr 1600219 summas 350,22 eurot, 01.02.2016 arve nr 1600606 summas 471,35 eurot, 11.02.2016 arve nr 1600649 summas 108 eurot ja 01.03.2016 arve nr 1600953 summas 393,80 eurot (tl 25-28). Hageja nõue ja põhjendused
3.Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude 1 323,37 eurot ja menetluskulud. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS § 76 lg 1 ja § 108 lg 1.
4.Hageja märgib, et on kostjale osutanud tehnilise ja videovalve teenust, kuid kostja on jätnud seadusega ja lepinguga kostjale pandud kohustuse tasuda osutatud teenuste eest täitmata. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidleb hagile vastu, palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
6.Kostja märgib, et on hageja nõude tasaarvestanud kahjunõudega hageja vastu. Alternatiivselt esitab kostja protsessuaalse tasaarvestusavalduse. Kostjale on tekkinud kahju summas 7 139,65 eurot, kuna 01.01.2016 ja 03.01.2016 toimus valveobjektil sisse tungimine, mille tulemusel varastati valveobjektilt kostjale ja kostja alltöövõtjatele kuuluvaid tööriistu ning kahjustati hoonet. Kohtu põhjendused
7.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
8.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
9.Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ja kostja esindaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
10.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
11.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja
2-16-117801 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
12.Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et 20.05.2015 sõlmisid hageja ja kostja tehnilise ja videovalve lepingu nr xxxx objektile Xxxx, Tallinn, mille alusel pidi hageja osutama kostjale vallas-või kinnisvara tehnilise ja videovalve teenust (tl 22-24). Hageja esitas kostjale teenuse osutamise eest järgmised arved: 01.01.2016 arve nr 1600219 summas 350,22 eurot, 01.02.2016 arve nr 1600606 summas 471,35 eurot, 11.02.2016 arve nr 1600649 summas 108 eurot ja 01.03.2016 arve nr 1600953 summas 393,80 eurot (tl 25-28 (tl 37-38, 40-41).
13.Kohus leiab, et poolte vahel oli sõlmitud käsunduslepingule sarnane leping VÕS § 619 mõistes, millest tulenevalt oli hagejal kohustus osutada objektil Xxxx, Tallinn tehnilist ja videovalve teenust ning kostjal oli kohustus teenuse eest tasuda. Kostja ei ole hageja poolt esitatud arvetele vastu vaielnud, kuid on leidnud, et kostja on hageja nõude tasaarvestanud. Kostja ei ole tõendanud ega väitnud, et ta oleks esitatud arved tasunud. Kohus leiab, et hageja lepingu täitmise nõue on põhjendatud ja kostjal on kohustus lepingu alusel esitatud arvete eest kogusummas 1 323,37 eurot tasuda.
14.VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS §-st 198 tulenevalt tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Kostja on palunud juhul kui kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tasaarvestada hageja nõue kostja vastunõuetega. Riigikohus on 27.04.2011 otsuses 3-2-1-23-11, p 11 märkinud, et: „Ekslik on ka ringkonnakohtu seisukoht, et kostja oleks pidanud esitama vastuhagi, kui ta soovis kohtumenetluses tasaarvestuse võimalust puhuks, kui kohus hageja nõude rahuldab. Riigikohus on korduvalt leidnud, et tasaarvestuse esitamiseks ei pea kostja esitama ilmtingimata vastuhagi, vaid kui kostja on esitanud hagejale kohtumenetluse ajal tasaarvestuse avalduse, siis peab kohus seda arvestama (nt Riigikohtu 28. novembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-06, p 16). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde ka praeguses asjas“.
15.Kostja leiab, et ta on tasaarvestanud hageja nõude enda kahjunõudega, alternatiivselt esitab kostja protsessuaalse tasaarvestusavalduse käesolevas menetluses. Kostja märgib, et 01.01.2016 ja 03.01.2016 toimus valveobjektil sisse tungimine, mille tulemusel varastati valveobjektilt kostjale ja kostja alltöövõtjatele kuuluvaid tööriistu ning kahjustati hoonet. Kostjal on tekkinud kahju summas 7 139,65 eurot. Hageja on vastava sissemurdmise kohta esitanud kindlustusele kahjujuhtumi teatise (tl 47). Kostja on 18.01.2016 esitanud hagejale kahjunõude summas 7 139,64 eurot + km (tl 48) koos kahju tõendavate dokumentidega (tl 49-62). Hageja ei ole kahju tekkimisele ja selle suurusele vastuväiteid esitanud. Hageja kohustus oli tagada Xxxx, Tallinn objektil valve ning sellest tulenevalt ära hoida võimalikud vargused. Hageja on lepingut rikkunud, kuivõrd 01.01.2016 ja 03.01.2016 toimus valveobjektil sissetungimine. Kahju ärahoidmine oli selle kohustuse eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Hageja ei ole esile toonud vastutust välistavaid asjaolusid. Kohus leiab, et hageja vastutab kostjale tekkinud kahju eest. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks enne kohtumenetlust esitanud hagejale tasaarvestusavalduse. VÕS §-st 198 tulenevalt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Kostja on esitanud alternatiivselt protsessuaalse tasaarvestusavalduse käesolevas asjas. Riigikohus on eelnevalt viidatud lahendites sellisel viisil nõuete tasaarvestamist kinnitanud.
2-16-117801
16.Võttes arvesse, et hagejal on kostja vastu nõue 1 323,37 euro ulatuses ja kostjal on hageja vastu kahjunõue 7 139,64 euro ulatuses, on kostja õigustatud tasaarvestama hageja nõude kahjunõudega. Seetõttu tasaarvestab kohus hageja nõude summas 1 323,37 eurot kostja kahjunõudega. Eeltoodust tulenevalt jääb hagi rahuldamata. Kostja ei ole vastuhagi esitanud ega palunud hagiga hagejalt ülejäänud osas kahjunõuet välja mõista. Menetluskulud
17.Kooskõlas TsMS § 162 lg-tega 1 ja 2 jätab kohus menetluskulud täielikult hageja kanda.
18.TsMS § 177 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või; 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
19.Kohus määrab menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrusega pärast käesoleva otsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.