Hageja XxxxOÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx), lepinguline esindaja Kristjan Vahar (Tallinna Õigusbüroo OÜ, Tartu mnt 24-20, 10115 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses menetlusosaliste ärakuulamiseta
XxxxOÜ hagi Xxxxvastu võla saamiseks
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista Xxxx põhinõue 200 (kakssada) eurot, intress 48 (nelikümmend kaheksa) eurot, võla sissenõudmise kulud 13,84 (kolmteist eurot ja 84 senti) eurot ja viivis 61,73 (kuuskümmend üks eurot ja 73 senti) eurot Xxxx OÜ kasuks.
3.Välja mõista Xxxx viivis põhinõudelt (200 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 23.08.2017 kuni põhinõude tasumiseni Xxxx OÜ kasuks. Menetluskulude jaotus
4.Jätta menetluskulud 80% ulatuses Xxxx kanda ja 20% ulatuses Xxxx OÜ kanda.
5.Välja mõista Xxxx menetluskulud 176 (ükssada seitsekümmend kuus) eurot Xxxx OÜ kasuks.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Xxxx tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lgs 1 sätestatud määras Xxxx OÜ kasuks. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus
2-16-116932 täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42). Käesolev kohtuotsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.02.08.2013 esitas kostja Xxxx OÜ internetikeskkonnas laenutaotluse 200 euro saamiseks 90-ks päevaks (tl 47). Samal päeval käis kostja oma isikusamasust tuvastamas Tallinna Pelguranna AS-i Eesti Post kontoris (tl 73-74). Xxxx OÜ ja kostja sõlmisid 02.08.2013 laenulepingu nr xxxx ning laenusumma kanti samal päeval kostja kontole (tl 46). Kostjal tuli laen tagastada ja intressi tasuda summas 48 eurot hiljemalt 31.10.2013 (tl 34-45, tl 50-54).
2.30.01.2015 saatsid Xxxx OÜ ja hageja kostjale teate 02.08.2013 laenulepingust nr xxxx tulenevate nõuete loovutamise kohta hagejale (tl 48-49). Hageja nõue ja põhjendused
3.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 200 eurot, intressi 48 eurot, võla sissenõudmise kulud 13,84 eurot, viivised 128,16 eurot, viivised põhivõlalt (200 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni põhivõla tasumiseni, menetluskulud ja viivise menetluskuludelt. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS § 8, § 76 lg 1, § 82 lg 7, § 100, § 101 lg 1 p-d 1, 3 ja 6, § 108, § 113 lg 1, § 158, § 164 lg 1 ja 2, § 396 lg 1, § 397 lg 1.
4.Hageja märgib, et: • kostja ei ole tähtaegselt oma kohustusi täitnud ja laenu tagastanud; • esialgne võlausaldaja on saatnud kostjale korduvaid teatisi võla sissenõudmiseks; • asjaolu, et välja on kuulutatud kostja pankrot, ei oma tähendust; • kostja on käinud peale laenutaotluse esitamist oma isikusamasust tuvastamas Tallinna Pelguranna AS Eesti Posti postkontoris, kus on tuvastatud kostja isikusamasus dokumenti kantud andmete ja isiku võrdlemise teel postkontori töötaja poolt; • kostjal oli laenu võtmise ajal olemas Eesti Vabariigi isikutunnistus, samuti kanti laen kostja kontole; • viivisemäär 0,5% päevas on mõistlik ning kostja ei ole ise tuginenud selle tühisusele; • kõrgem viivisemäär on põhjendatud ja vajalik, kuna lepingu täitmine ei ole tagatud kuidagi kostja poolt ja risk laenuandja jaoks, et jäädakse laenusummad võlgu, on suuremad; • kokku lepitud viivisemäär oli kooskõlas lepingu sõlmimise ajal, so 02.08.2013 kehtinud heade kommetega ja lepingu sõlmimise ajal kehtinud tavadega ning laenuandjal oli õigustatud ootus, et viivisemäär on kehtiv; • pooled on lepinguvabaduse printsiibi järgi kokku leppinud kõrgemas viivisemääras; • kostja on ise vastava viivisemäära valinud;
2-16-116932 • hageja ei nõua viivist üle põhivõla ning kostja ei ole esitanud taotlust viiviste vähendamiseks. Kostja vastuväited
5.Kostja ei tunnista hagi ja märgib, et tema suhtes on 08.04.2015 tsiviilasjas 2-15-2774 välja kuulutatud üksikisiku pankrot. Lisaks märgib kostja, et vahetult enne kiirlaenu võtmist varastati temalt dokumendid. Kohtu põhjendused
6.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
7.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
8.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
9.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
10.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 52 lg 1 p-dest 1, 3 ja 4, mis sätestavad, et sidevahendi abil sõlmitud lepinguks loetakse lepingut eseme üleandmiseks või teenuse osutamiseks seda eset või teenust oma majandus- või kutsetegevuses pakkuva isiku (pakkuja) ja tarbija vahel, kui 1) leping sõlmitakse pakkuja poolt selliste lepingute sõlmimiseks kasutatavas turustus- või teenindussüsteemis; 3) pakkuja ja tarbija ei viibi lepingu sõlmimisel üheaegselt koos samas kohas ja 4) pakkumine ja tarbija tahteavaldus võtta endale lepingulised kohustused (tellimus) edastatakse sidevahendi abil. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 164 lg 1 järgi võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 164 lg 2 alusel nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 kohaselt, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei
2-16-116932 loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
11.Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et 02.08.2013 esitas kostja Xxxx OÜ internetikeskkonnas laenutaotluse 200 euro saamiseks 90-ks päevaks (tl 47). Samal päeval käis kostja oma isikusamasust tuvastamas Tallinna Pelguranna AS-i Eesti Post kontoris (tl 73-74). Xxxx OÜ ja kostja sõlmisid 02.08.2013 laenulepingu nr xxxx ning laenusumma kanti samal päeval kostja kontole (tl 46). Kostjal tuli laen tagastada ja intresse tasuda summas 48 eurot hiljemalt 31.10.2013 (tl 34-45, tl 50-54). 30.01.2015 saatsid Xxxx OÜ ja hageja kostjale teate 02.08.2013 laenulepingust nr xxxx tulenevate nõuete loovutamise kohta hagejale (tl 48-49).
12.Kostja on esile toonud, et tema dokumendid varastati enne laenulepingu sõlmimist. Kohus leiab, et kostja väited on paljasõnalised. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja on käinud enda isikut Tallinna Pelgulinna AS-i Eesti Post kontoris isikutunnistuse alusel tuvastamas (73-74). Lisaks on laen kantud kostja kontole.
13.Kostja märgib, et tema suhtes on 08.04.2015 määrusega tsiviilasjas 2-15-2774 välja kuulutatud pankrot. Kohus selgitab, et pankrotiseaduse (PankrS) § 167 lg 1 kohaselt pärast pankrotimenetluse lõppemist võivad võlausaldajad nõuded, mille võis esitada pankrotimenetluses, kuid mis on selles jäänud esitamata, samuti nõuded, mis küll esitati, kuid mis jäid rahuldamata ja millele võlgnik vastu vaidles, esitada võlgniku vastu üldises korras. Sel juhul pankrotimenetluse aja eest intresse ja viiviseid ei arvestata. Tsiviilasja 2-15-2774 materjalidest ei nähtu, et hagi aluseks olev nõue oleks esitatud pankrotimenetluses. Eelneva tõttu võis hageja tulenevalt PankrS § 167 lg-st 1 esitada vaidlusaluse laenulepingu alusel kostja vastu hagi üldises korras.
14.Laenulepingust tulenevalt oli kostjal seega laenu tagastamise ja intressi maksmise kohustus. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale või esialgsele võlausaldajale laenu tagastanud ja intressi tasunud. Kohus leiab, et hageja põhinõue summas 200 eurot ja intressinõue summas 48 eurot on põhjendatud ja hagi kuulub selles osas rahuldamisele.
15.VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu punkti 10 kohaselt kui laenusaaja ei tee lepingu alusel saadud laenu ja/või muude maksete makset tähtaegselt, siis oli laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist 0,5% tähtaegselt tasumata makse summast päevas (tl 41).
16.Hageja on arvestanud viivist perioodi 01.11.2013 kuni 04.10.2016 eest vähendatud lepingulise viivisemäära 0,06% alusel. Hageja leiab, et lepinguline viivisemäär 0,5% päeva on mõistlik ja põhjendatud.
17.Kohus leiab, et laenulepingu punkt 10 on tüüptingimus VÕS § 35 lg 1 tähenduses. VÕS § 35 lg 1 kohaselt tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes
2-16-116932 ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Hageja ei ole tõendanud, et pooled oleksid kohalduva viivise määras eraldi läbi rääkinud või et kostja oleks vastava viivisemäära ise valinud.
18.Riigikohus on 15.01.2014 otsuse 3-2-1-156-13 punktis 10 märkinud, et kohtutel tuleb omal algatusel kontrollida, kas mõni lepingupunkt on tüüptingimus või mitte ning kas jaatava vastuse korral on see lepingupunkt tüüptingimusena kehtiv. Kohus leiab, et asjas ei oma tähtsust hageja väide, et viivisemäär on mõistlik, kuna kostja ei ole sellele määrale vastu vaielnud. Tulenevalt viidatud Riigikohtu seisukohast tuleb kohtul kontrollida tüüptingimuse kehtivust omal algatusel.
19.Riigikohus on 10.05.2016 määruse 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Samuti ei tähenda viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (vt Riigikohtu 13. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-15, p 14).
20.Viivise arvestamise ajal, so 01.11.2013 kuni 04.10.2016 oli VÕS § 113 lg 1 teisest lausest tulenev seadusjärgne viivisemäär vahemikus 8-8,5% aastas. Lepinguline viivisemäär 0,5% päevas ehk 182,5% aastas on enam kui kakskümmend korda suurem seadusjärgsest viivisemäärast. Kohus leiab, et tulenevalt Riigikohtu määruse 3-2-1-25-16 punktis 13 väljendatud seisukohast, on lepinguline viivisemäär 0,5% päevas tühine.
21.Hageja on märkinud, et kokku lepitud viivisemäär oli kooskõlas lepingu sõlmimise ajal, so 02.08.2013 kehtinud heade kommetega ja lepingu sõlmimise ajal kehtinud tavadega ning laenuandjal oli õigustatud ootus, et viivisemäär on kehtiv. Hageja hinnangul ei oma tähendust, et Riigikohus on peaaegu kolm aastat hiljem leidnud, et selline viivisemäär ei ole kooskõlas enam 2016.a kehtivate heade kommetega. Kohus märgib, et viidatud Riigikohtu lahendis 3-2-1-25-16 oli leping, mille viivisemäära osas Riigikohus seisukoha võttis, sõlmitud 2012. aastal. Seega on hageja vastavasisulised väited 2013.a kehtinud heade kommete osas põhjendamatud. Hagejal ja laenuandjal puudus õigustatud ootus eeldada, et viivisemäär on kehtiv.
22.Enam kui 20 korda seadusjärgsest viivisemäärast suuremat lepingulist viivisemäära ei muuda kohtu hinnangul mõistlikuks ka hageja ülejäänud väited lepinguvabaduse printsiibi ja laenukohustuste parema täitmise tagamise osas. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes Riigikohtu poolt 3-2-1-25-16 lahendi punktis 13 väljendatud seisukohale, leiab kohus, et käesolevas asjas on lepinguline viivisemäär 0,5% päevas tühine. Tähendust ei oma, et hageja on viivisearvestuses vähendanud viivisemäära 0,06%-ni. Hagejal on õigus nõuda viivist seadusjärgse viivisemäära alusel.
23.Ajavahemikul 01.11.2013-31.12.2013 oli seadusjärgne viivisemäär 8,5% aastas, ajavahemikul 01.01.2014-30.06.2014 oli see 8,25% aastas, ajavahemikul 01.07.2014-31.12.2014 oli see 8,15% aastas, ajavahemikul 01.01.2015-30.06.2016 oli see 8,05% aastas ning alates 01.07.2016 on see olnud 8% aastas.
24.Eeltoodust tulenevalt oli hageja õigustatud arvestama ajavahemikul 01.11.2013-04.10.2016 tagastamata laenusummalt viivist 1 069 päeva eest 47,58 eurot, so (8,5/365/100x200x61)+(8,25/365/100x200x181)+(8,15/365/100x200x184)+(8,05/365/100x200x54 7)+(8/365/100x200x96).
2-16-116932
25.Hageja on edasi palunud alates hagiavalduse esitamisest so 05.10.2016 mõista kostjalt välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni. Seega lisandub kohtuotsuse tegemise päeva seisuga, so 22.08.2017 viivis 14,15 eurot, so 8/100/365x200x323. Edasi mõistab kohus põhinõudelt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse tegemise järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.
26.Hageja nõuab lisaks võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 13,84 eurot. Laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 113 lg 5 kohaselt sõltumata viivise maksmisest võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusest põhjustatud mõistlike võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et esialgne võlausaldaja on korduvalt saatnud kostjale meeldetuletusi võla tasumiseks (tl 55-65). Kohus leiab, et hageja võla sissenõudmiskulud summas 13,84 eurot on põhjendatud.
27.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 200 eurot, intressi 48 eurot, võla sissenõudmiskulud 13,84 eurot, viivise 61,73 eurot, so 47,58+14,15 ja edasi viivise põhinõudelt (200 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 23.08.2017 so otsuse tegemise järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud
28.Juhindudes TsMS § 163 lg 1 jätab kohus menetluskulud 80% ulatuses kostja kanda ja 20% ulatuses hageja kanda.
29.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
30.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu 100 eurot ja õigusabikulud 120 eurot. Riigilõivu tasumine nähtub kohtutoimikust (tl 84). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud summas 120 eurot on põhjendatud. Seega on kokku hageja menetluskulud 220 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 176 eurot, so 220x0,8.
31.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus mõistab kostjalt välja viivise menetluskuludelt alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
32.Nähtuvalt asja materjalidest ei ole kostjale hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.