Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Peet Teidearu
Sekretär
Jane Oidsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.oktoobril 2007 , Tartu Kohtumaja
Tsiviilasi
L.K. hagi OÜ M. vastu 1 499 krooni nõudes
Tsiviilasja number
2-07- 11054
Kohtuistungi aeg
16. oktoober 2007
Menetlusosalised
Hageja: L.K. Kostja : OÜ M.
Hagi rahuldada Tunnistada L.K. õigust taganeda tema ja OÜ M. vahel 02.11.2006 sõlmitud jalatsite müügilepingust. Välja mõista OÜ-lt M. 1499(üks tuhat nelisada üheksakümmend üheksa) krooni L.K. Puudustega toode - poolsaapad jätta kostja OÜ M. valdusse. TsKMS § 162 lg. 1 alusel kanda kõik menetluskulud kostjal OÜ M. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Edasikaebe kord Kohtuotsusele on menetluspooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest.
Tartu
Hageja L.K. esitas Tartu Maakohtusse hagi kostja OÜ M. vastu nõudega taganeda tema ja kostja vahel 02.11.2006 sõlmitud jalatsite müügilepingust. Hageja on kirjeldanud kuidas tema ostis 02.11.2006 OÜ M. kauplusest Vip King Tartus Riia 4 , poolsaapad hinnaga 1599 krooni. 03.11.2006 riknes ühel saapal lukk. Hageja pöördus kostja poole garantiinõudega. Kostja võttis saapad parandusse. 04.11.2006 sai hageja parandatud saapad kätte. Toodet jalga proovides purunes saapal lukk uuesti. Kostja pakkus uut toote remonti, millega hageja ei nõustunud. Hageja oli nõudnud toote asendamist Kostjal ei olnud pakkuda uut toodet ning hageja esitas kostjale kirjaliku avalduse ja nõudis toote eest raha tagasi. Hageja leidis, et temal on toote ebaõnnestunud asendamise korral õigus nõuda ostuhinda tagasi, sest kostja müüjana on oluliselt rikkunud müügilepingut ning hagejal on õigus lepingust taganeda ja asja müügihind müüjalt tagasi saada. 15.11.2006 esitas kostja hagejale kirjaliku vastuse, milles keeldus müügihinda tagasi maksmast, sest hageja on ise ilmnenud puudustes süüdi. Milles see hageja süü seisnes seda kostja lahti ei seletanud. Kostja viitas asjaolule, et loomulik jalatsi kulumine ei saa olla pretensioonide esitamise aluseks müüjale. 15.11.2006 pärast vastuse saamist pakkus kostja hagejale vastutuleku eesmärgil võtta ostetud summa vääringus asenduskaupa(st. mingi muu toode nende kauba valikust). Võttes vastu selle pakkumise, võttis hageja asenduseks poolsaapad maksumusega 1399 krooni ja käekoti ,seejuures tasudes ületava summa 199 krooni. 16.11.2006 , kandes neid tooteid ligikaudu tund, purunes käekotil sang ning saabastel kontsa ühendus. Kostja oli hagejale pakkunud järjekordset müüdud kauba parandust. Hageja oli soovinud sama toote asendust. Käekott asendati, kuid saapaid ei olnud võimalik asendada. Kostja ei nõustunud hagejale saabaste müügihinda tagastama ning oli soovinud, et hageja esitaks kirjaliku pretensiooni. Hageja oli pöördunud tarbijakaitse poole. Asjas olev Tarbijakaebuse Komisjoni otsus nr. 7-1/653-36-07 19.veebruarist 1007 kinnitas hageja õigust ostu- müügilepingust taganemiseks ja müügihinna 1399 krooni tagasisaamiseks müüjalt (kostjalt). OÜ Rento ekspert on 16.11.2006 teostanud saabastele ekspertiis, mis tuvastas , et tootel oli varjatud puudus(tl.24). Hageja pöördumised kostja poole ei andnud tulemusi ja hageja oli sunnitud pöörduma kohtu poole oma õiguste kaitseks. Hageja taotles tunnistada tema õigust taganeda tema ja OÜ M. vahel 02.11.2006 sõlmitud jalatsite(saabaste )müügilepingust ning välja mõista OÜ-lt M. 1499 krooni( sellest saabaste maksumus 1399 krooni ja ekspertiisitasu 100 krooni ); kohtukulud panna kotjale.
Kostja hagi ei tunnistanud ning taotles jätta hagi rahuldamata. Kostja leidis , et tal ei ole kohustust maksta hagejale saabaste hinda. Kostja on hageja suhtes heatahtlikult käitunud: saabaste purunemisel leidnud võimaluse ning andnud hagejale uue saapapaari.Tarbijakaitsekomisjonis läbi viidud toote ekspertisi juures kostjat ei olnud, mille tõttu kostja õigused olid saanud rikutud. Kostja leiab, et tema tegevus oli vastvuses VÕS § 222 ning hagejal puudub õiguslik alus nõuda temalt 1399 krooni maksmist.
Kostja kohtuistungile ei tulnud, ega esitanud kohtule ta taotlusi ega tõendeid temal lasuvatest takistustest kohtusse tulla. Kohtukutse on kostjale allkirja vastu kätte toimetatud. Kohus, kohaldades TsMS § 410, arutas hageja taotlusel hagi kostja kohalolekuta. Ei ole vaidlust selles, et hageja ja kostja vahel oli müügileping : 02.11.2006 hageja ostis kostjalt OÜ M. kauplusest „Vip King „ Tartus Riia 4 , saapad hinnaga 1599 krooni. VÕS § 208 lg. 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema
võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Sama paragrahvi lg.4 kohaselt on tarbijalemüük asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Käesolevas asjas kostja ja hageja sõlmisid tarbijalemüügi lepingu. Pooled täitsid müügilepingus VÕS § 209 ja § 213 nõuded –kostja andis asja üle ja hageja tasus müügihinna. Hageja täitis müügilepingus ka ostetud asja ülevaatamise kohustuse vastavuses VÕS §-le 219. VÕS § 217 lg. 6 näeb ette, et müüdud asi ei vasta lepingutingimustele, kui tarbijalemüügi puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades asja müüja, tootja, varasema müüja või muu vahendaja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel või etikettidel. Asjaoludest nähtuvalt kostja poolt hagejale müüdud saapad olid ebakvaliteetsed, mida kostja tunnistas, parandades toote omal kulul. Parandatud toode (kaup) purunes ning kostja võttis kauba tagasi ning asendas saapad teiste saabastega. Järgmisel päeval kaup purunes: paremal saapal tuli konts saapa küljest lahti. VÕS § 218 näeb ette, et tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas asja ostjale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks. Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. OÜ Rento Ekspert on 16.11.2006 teostanud saabastele ekspertiis, mis tuvastas, et tootel oli varjatud puudus(tl.24): parema saabaste kontsa keskmine kinnitus oli puudulik ning see on varjatud tootmisviga. Seega on käesolevas asjas tõendatud, et kostja müüs hagejale 02.11.2006 ebakvaliteetsed saapad, mille kostja parandas ning mis purunesid ostjal uuesti ning ostjale 15.11.2006 asendatud saapad olid samuti varjatud puudustega. Hageja kinnitas kohtus, et kostja on võtnud vigased saapad oma valdusse, lubades need parandada. Temale ei ole saapaid ega raha tagastatud ning temaga üldse enam mingit kontakti ei ole võetud. Kostja ei ole tõendanud vastavuses Tarbijakaitseseadusele § 19 lg. 7, miks ta jättis tarbija nõude täitmata. Asjaolud kinnitavad kostja poolt VÕS § 223 lg.1 kirjeldatud müüjapoolset müügilepingu olulist rikkumist . Müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Veelgi enam - tarbijalemüügi puhul loetakse müüja oluliseks lepingurikkumiseks ka asja parandamise või asendamisega ostjale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist(VÕS § 223 lg. 2 ) . Hagejal oli õigustus § 223 lg. 3 alusel müügilepingust taganeda. Samuti on hageja nõue põhjendatud VÕS § 101 lg. 1 p. 4 alusel, milline näeb ette õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise korral teisele poolele õiguse taganeda lepingust. Hageja on lepingust taganemisel teinud kostjale avalduse lepingust taganemiseks VÕS § 188 ettenähtud korras ning nõudnud VÕS § 189 alusel kostjale üleantud raha(ostuhinna 1399 krooni ) tagastamist. Kostja on põhjendamatult ning seadusliku aluseta keeldunud hageja nõuet lepingust taganemiseks rahuldamast. Eeltoodu alusel hagi rahuldada ning mõista kostjalt hagejale müügilepingus hageja poolt kostjale tasutud saabaste maksumus 1399 krooni. Puudustega toode - saapad jätta kostja valdusse. Mõista kostjalt hagejale välja ka hageja poolt tehtud põhjendatud käsitluskulu -100 kroonine ekspertiisimaksumus toote puuduste tuvastamiseks.
TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuna kohus rahuldas hagi , jäävad kõik kohtukulud TsKMS § 162 lg. 1 alusel kostja kanda. Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.