Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2 (6)

sisuliselt TsMS § 414 lg.1 järgi, kuna hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohtu seisukohad Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 436 lg.1 järgi kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. § 436 lg.7 järgi kohus ei ole seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Neist seadusesätetest juhindudes ei saa kohus rahuldada hagi hageja poolt osutatud õiguslikel alustel. Kohus tegi kindlaks faktilised asjaolud: kostja on korteriomandi asukohaga Rohu t. 4-8 omanik alates aastast 2003 (tl.5). Kostjale kuuluv korter on varustatud ühisveevärgist antava veega ja ühiskanalisatsiooni vahendusel juhitakse kostja korterist ära reovesi. Järelikult on vee saamine kostja kinnistule ja ärajuhtimine kostja kinnistult reguleeritav „Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seaduse“ sätetega. Selle seaduse § 8 lg.1 järgi ( jaanuaris 2003 kehtinud redaktsioonis): Vee-ettevõtja klient käesoleva seaduse tähenduses on kinnistu omanik, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik, kelle veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. § 8 lg.5 sätestas: Kui elamu juurde kuuluv maa on kaasomandis, sõlmitakse ühisveevärgist vee võtmise ja heitvee ühiskanalisatsiooni juhtimise leping vastavalt asjaõigusseaduse paragrahvile 72 kaasomanike kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse alusel. § 16 lg.3 sätestas: Enne käesoleva seaduse jõustumist kohaliku omavalitsuse ja vee-ettevõtja ning kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingud kehtivad niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus käesoleva seadusega. Nimetatud lepingute asendamine käesoleva seaduse nõuetele vastavate lepingutega tuleb lõpetada hiljemalt 2002. aasta 31. detsembriks. Hageja on andnud kostjale vett aastaid ja juhtinud ära kostja korterist reovee ning käsitlenud sellist suhet kostjale osutatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenusena, s.t. teenuste müügi suhtena. Osutatud teenuste hinna ulatuses on hageja esitanud kostjale tasumise nõude ja käesolevas hagiasjas hagi. Seega on vee-ettevõtja käsitlenud veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse suhte teise poolena (kliendina) korteriomandi omanikku. Selline käsitlus oli võimalik „Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seaduse“ § 8 lg.1 kohaselt, mis kehtis aastal 2002 ja hiljem, mille järgi kliendina käsitleti kinnistu omanikku. Korteriomandi omanik, näiteks ka kostja, oli kinnistu omanikuna kantud kinnistusraamatusse 07.01.2003 (tl.5) ja temale kuuluv korteriomand moodustaski kinnistu. Seega oli korteriomandi omaniku käsitlemine kliendina mõeldav seaduse sellise redaktsiooni kohaselt, kus mõistet „kinnistu“ muudes sätetes ei käsitletud. Kohtule ei ole teatavaks saanud muid asjaolusid, mille tõttu hageja kui vee-ettevõtja poolt kostjale kui kliendile osutatud veevarustamise ja kanalisatsiooniteenuse leping oleks olnud vastuolus „Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seaduse“ (edaspidi nimetatud „Seadus“) sätetega. Hageja kohtumenetluse käigus 24.04.2007 (tl.41-42) kinnitas, et vee-ettevõtja ei ole sõlminud „Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seaduse“ §-s 8 lg.5 sätestatud lepingut kaasomanike kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse alusel. Kohtu järelepärimisele teatas korteriühistu elamu valitseja AS Jõgeva Elamu, et nimetatud lepingut ei ole sõlmitud. Seetõttu tuleb lugeda, et vee-ettevõtja (hageja) ja kliendi (kostja) vaheline teenuse osutamise leping kehtis edasi ka pärast 31.detsembrit 2001 ja pärast 10.01.2002 kehtima

3 (6)

hakanud redaktsiooni ka pärast 31.detsembrit 2002 (seaduse § 16 lg.3) kuni 01. jaanuarini 2006. Seaduse § 16 lg.1 sätestab: 2002. aasta 31. detsembrini tohib ühisveevärgist müüdava vee kogust arvestada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja ning kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud vee kasutamise normide järgi. § 16 lg.2 sätestab: Vee-ettevõtja on kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtajaks paigaldama vee mõõtmiseks veearvestid. Alates 01.jaanuarist 2006 kehtiv „Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seaduse“ § 1 lg.11 sätestab: käesolevas seaduses kasutatakse kinnistu mõistet kinnistusraamatuseaduse § 51 punktides 1 ja 2 sätestatud tähenduses. „Kinnistusraamatuseaduse“ § 51 sätestab: kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud: 1)kinnisasi (maatükk); 2)hoonestusõigus; 3)korteriomand; 4)korterihoonestusõigus. Sellisest kahe seaduse sõnastuse koostoimest tuleneb, et alates 01.jaanuarist 2006 ei tähenda „Seaduses“ nimetatud kinnistu enam korteriomandit või kinnistu omanik korteriomandi omanikku (kuna korteriomand on nimetatud „Kinnistusraamatuseaduse“ § -s 51 p.3). Seega alates 01.jaanuarist 2006 ei ole võimalik, et vee-ettevõtja klient ühisveevärgist vee võtmise ja reovee juhtimise suhtes on korteriomandi omanik, käesolevas asjas kostja. Selleks saavad olla „Seaduse“ § 8 lg.5 alusel sõlmitud lepingu alusel „kõik kinnistu kaasomanikud volitatud esindaja kaudu“. Seega on alates 01.jaanuarist 2006 vee-ettevõtja ja korteriomanike vahel varasemalt toiminud lepingud vastuolus „Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seaduse“ sätetega olulise tingimuse osas- selles osas, kes saab olla lepingu pooleks. Järelikult ja tulenevalt „seaduse“ § 16 lg.3 ei saa need lepingud enam kehtida ja nõuet ei saa rahuldada korteriomaniku vastu. Kostja Axxxxx Sxxx saab asjas kostjaks olla perioodil 01.01.2003-01.01.2006 tarbitud teenuste eest. Kuni 2002. aasta 31. detsembrini tohtis ühisveevärgist müüdava vee kogust arvestada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja ning kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud vee kasutamise normide järgi. Seaduse § 15 lg.1 kehtiv redaktsioon sätestab: Ühisveevärgist klientidele müüdav vesi peab olema mõõdetud kinnistu veevärgile vee-ettevõtja paigaldatud veearvesti abil, kui veeettevõtja ja klient ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et oleks kokku lepitud muid veekoguse arvestamise meetodeid. AS Jõgeva Elamu teatel toimub vee koguse arvestamine maja üldveearvesti näidu alusel. Hageja ja elamu valitseja on kinnitanud, et kinnistu kaasomanikega (korteriomanikega) vee arvestamise kokkulepet sõlmitud ei ole. Seega puudub pärast 31.detsembrit 2002 xxxxxxxxx elamu veetarbimise arvutamiseks seadusega kooskõlas olev kokkulepitud alus. Hageja esindaja on kohtuistungitel selgitanud suuliselt arvutuse korda, hageja kirjas (tl.46) on märgitud, et tarbimise arvestus toimub varasemal ajal kehtestatud arvestussüsteemi alusel. Kohus on hagejalt nõudnud kirjas (tl.15) ja määruses (tl.45) mõõtmisandmete, konkreetsete koguste ja numbrite esitamist, mis on olnud tarbimise arvutamise aluseks. Hageja ei ole neid esitanud.

4 (6)

TsMS § 230 lg.1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja ei ole tõendanud kostjalt tasu nõudmise aluseks olevaid tarbitud koguseid ja osutatud teenuse mahtusid. Müügilepingus tuleb ostjal tasuda asja hulga, mõõdu või kaalu alusel vastavalt VÕS § 213 lg.1 sätete kohaselt. Hageja esitatu alusel ei ole hulka, mõõtu ega kaalu võimalik kindlaks teha. Kostja hinnangul on tema korteris veetarbimine umbes kolm kantmeetrit kuus (tl.13). See on ainus mõõtühik, mida on menetluse käigus avaldatud kostja tarbitud kauba koguste kohta. Kohtu hinnangul võib see kogus olla tõelähedane ja usutav. Kohtul tuleb kostja tarbimise eest tasu nõudmisel sellest lähtudagi. Kuna kostja saab olla selles nõudes vastutavaks tarbimise eest temale kuluvas korteris perioodil 01.01.2003-01.01.2006, siis tuleb temal ka tasuda 36 tarbimiskuu eest. Koguseliselt 36x3m3= 108 m3 eest. Ainus hind, mis kohtumenetluse käigus on avaldatud kui veevarustuse teenuse hind, on 10.50 krooni m3 eest (tl.23). Seega tuleb kostjalt nõuda perioodil 01.01.2003-01.01.2006 tarbitud vee eest 1134 krooni tasumist. Kanalisatsiooniteenuse eest tuleb kostjalt nõuda tasu perioodil 01.01.2003-01.01.2006 ära juhitud heitvee eest, võttes aluseks korterisse antud vee koguse. Heitvee ärajuhtimise teenuse hind (tl.23) on 11.50 krooni m3, seega tasu 1242 krooni (108x11.50=1242). Kokku kuulub hagi rahuldamisele summas 2376 krooni, s.o. 47% ulatuses. Hageja nõude rahuldamine tema poolt esitatud õiguslikul alusel vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamisest tekkinud võla tasumiseks- on võimalik kuni 01.jaanuarini 2006 ostetud teenuste eest, kuna „Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seaduse“ § 1 lg.11 ja § 8 lg.1, lg.5 järgi saab korteriomandi omanikust kostja olla kuni 01.01.2006 sellise lepingu pooleks. Alates 01.01.2006 ei saa korteriomandi omanik olla sellise lepingu pooleks ja seega rahuldades sellisest suhtest tuleneva hagi korteriomandi omaniku vastu, ei oleks kohtuotsus seaduslik. Seetõttu tuleb hagi osutatud teenuste eest tasu nõudes pärast 01.jaanuari 2006 jätta rahuldamata. Kohtu õigus otsustada kohaldamisele kuuluva õigusakti üle tuleb TsMS § 436 lg.7, §-st 438 lg.1. Poolte vahel on ostu-müügi suhe perioodil 01.01.2003 kuni 01.01.2006, kus kostja on tarbinud temani juhitud vett ja kasutanud heitvee ärajuhtimise teenust. Selliseid suhteid reguleeritakse VÕS § 201 lg.1 ja lg.3 alusel kui vee müüki ühendusvõrgu kaudu. Peale 01.jaanuari 2006 ei saa korteriomanikust kostja enam olla sellise teenuse pooleks tulenevalt seda valdkonda reguleeriva eriseaduse -„Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seaduse“ sätetest. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi osaliselt, seega tuleb menetluskulud kanda kostjal osaliselt. Hagi rahuldatakse 47 % ulatuses, seega jäävad menetluskulud 47 % ulatuses kostja kanda ja 53% ulatuses hageja kanda. Kuna hageja menetluskulud on hagiavalduses ja selle lisades juba esitatud ning kostjal on olnud nendega võimalik tutvuda, siis menetlusökonoomia eesmärgil kohus ei rakenda TsMS § 174 lg.1, § 176 lg 1 ja § 177 lg 1 ning lahendab kohtukulude väljamõistmise käesoleva otsusega.

5 (6)

Hagiavalduse kohaselt on tsiviilasjas hageja senisteks menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 350 krooni. Kostja kanda jääb sellest 164.50 krooni. TsMS § 177 lg 3 alusel võib menetlusosaline kümne päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest nõuda menetluskulude kohta tehtud otsuse täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud kulude suhtes. Kohus lähtub otsuse tegemisel VÕS § 76 lg 1, § 108 lg 1, TsMS § 138 lg 2; § 139, § 143 p 4; § 162 lg 1; § 407 lg 1, 3; § 410, § 442 lg 1, lg 2, lg 4, lg 6, ; § 436 lg.1, lg.2, lg.3, lg.4, lg.7, § 438 lg.1, lg.2.

Kohtunik Ü.Raag / allkiri /

Koopia õige . Kohtunik :

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.