Tsiviilasi nr 2-07-32767
Eesti Vabariigi nimel Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.oktoober 2007a. Jõgeva kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Tsiviilasja number
2-07-32767
Tsiviilasi
AS EMT hagi Txxxx Lxxxx vastu võlgnevuse 3192,91 krooni ja viivise 3191,91 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS EMT (registrikood 10096159; asukoht Valge 16, Tallinn 19095) Hageja esindaja: Eerika Erlach, Lindorff Eesti AS, e-post: [email protected] Kostja: TxxxxxLxxxx (isikukood xxxxxxxxxxxxxelukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata
AS EMT hagi Txxxx Lxxxx vastu rahuldada. Mõista välja Txxxx Lxxxxxxx AS EMT kasuks 3173.82 (kolm tuhat ükssada seitsekümmend kolm krooni ja 82 senti) krooni viivisevõlgnevuse katteks. Kohtuotsus on viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus: Kõik kohtukulud jätta kostja kanda. Mõista välja Txxxx Lxxxxxxx AS EMT kasuks 250 (kakssada viiskümmend) krooni tasutud riigilõivu katteks ja 1280,80( üks tuhat kakssada kaheksakümmend krooni ja 80 senti) krooni õigusabikulude katteks. Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1 (3)
1). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.
Hageja on esitanud 03.09.2007a. kohtule hagiavalduse Taavi Lepiku vastu võlgnevuse 3192,91 krooni ja viivise 3191,91 krooni nõudes. 17.09.2007a esitas hageja kohtule taotluse hagihinna vähendamiseks, kuna kostja on hagejale pärast hagiavalduse esitamist tasunud võlgnevuse põhiosast 2192,91 krooni, viiviseid summas 18.09 krooni. Lähtuvalt eelnevast ja TsMS § 206 lg 1 vähendab hageja oma nõuet 3211,00 krooni võrra. Muus osas jääb hageja nõude juurde ja palub kohtul välja mõista kostjalt viivised summas 3173,82 krooni ja esitada menetluskulude jaotus. Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega vastavalt TsMS §-le 393 ning kohustas teda lähtudes TsMS § 394 vastama kirjalikult 08.oktoobriks 2007.a. Hagimaterjalid on kostja poolt vastu võetud 20.09.2007a( tl 32). Kostja hagile käesoleva ajani vastanud ei ole. Kohus on määranud asja lahendamiseks kirjalikus menetluses vastavalt hagis sisalduvale ettepanekule. Kohus menetleb asja lihtsustatud korras ja teatas TsMS § 405 lg.2 kohaselt kostjale, et tal on võimalus ära kuulatud saada 16.oktoobril 2007a. Kostja ärakuulamise võimalust ei kasutanud. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada kohtuistungit pidamata hagi õigeksvõtul põhineva otsusega TsMS § 440 lg 1, 3 alusel, kuna kostja on oma faktiliste tegudega hagi õigeks võtnud. TsMS § 444 lg 1 alusel võib hagi õigeksvõtul põhinevast otsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Käesoleval juhtumil on hageja müünud kostjale telekommunikatsiooniteenust, s.o. õigust kasutada hagejale kuuluvaid telekommunikatsioonivõrke, ja kostja on kohustunud ostetud teenuse eest tasuma. Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele; VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist; VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 järgi võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumise korral nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Poolte vahel on müügileping, millega hageja on müünud kostjale õiguse kasutada oma mobiiltelefonivõrku ja selle kaudu pakutavaid telekommunikatsiooniteenuseid. Selline suhe reguleeritakse VÕS § 208 lg.3 alusel. Lepinguga võttis kostja endale kohustuse maksta kasutatud teenuste eest. Teenuste kasutamise üldtingimuste järgi (p.3.2.2 tl.22) kohustus kostja tasuma teenuste eest õigeaegselt. Poolte vahel on ka mobiiltelefoni järelmaksuga müügileping, mille kohaselt kostja ostis mobiiltelefoni ja kohustus selle eest tasuma 12 kuu jooksul. Selline suhe reguleeritakse VÕS § 208 lg.1 alusel. Pooled on leppinud kokku viivise 0,15% päevas rakendamises (tingimuste p.4.4. tl.10). Selle alusel on arvutatud viivis. Kostja on kasutanud hageja poolt pakutavaid telekommunikatsiooniteenuseid ja ostetud mobiiltelefoni, kostja ei ole omapoolseid kohustusi täitnud ja pole hagejale tasunud. Kostja on nõuet tunnistanud ja tasunud põhivõla ja osa viivisest pärast hagiavalduse esitamist. Hageja poolt esitatud nõue tuleb rahuldada seni tasumata viivise osas. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi tervikuna, seega tuleb menetluskulud kanda täies ulatuses kostjal. Kuna hageja menetluskulud on hagiavalduses ja selle lisades juba esitatud ning kostjal on olnud nendega võimalik tutvuda, siis menetlusökonoomia eesmärgil kohus ei rakenda TsMS § 2 (3)
174 lg.1, § 176 lg 1 ja § 177 lg 1 ning lahendab kohtukulude väljamõistmise käesoleva otsusega. Kostja ei ole menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Hagiavalduse kohaselt on tsiviilasjas hageja senisteks menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni ning hageja poolt kantud õigusabikulud 1280,80 krooni. Kohus leiab, et nimetatud menetluskulud tuleb kanda kostjal TsMS § 162 lg 1 alusel. TsMS § 177 lg 3 alusel võib menetlusosaline kümne päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest nõuda menetluskulude kohta tehtud otsuse täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud kulude suhtes. Kohus lähtub otsuse tegemisel VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 208 lg.3, TsMS § 138 lg 2; § 139, § 143 p 4; § 162 lg 1; § 407 lg 1, 3; § 442 lg 1, lg 2, lg 4, lg 6, § 444; § 436. TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik Ü.Raag
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.