Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

1 (4)

2-07-25175 Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Asjaolud Pooled sõlmisid 11.05.2006.a väikelaenulepingu nr 06-070908-VL (edaspidi leping; lisa 1), mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 5 000 Eesti krooni, intressimääraga 19 % aastas ja tagastamise lõpptähtpäevaga 03.05.2007.a. Hageja nõue ja põhjendused 09.07.2007.a esitas AS Hansapank Pärnu Maakohtule hagi R B’i vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse summas 4 112 krooni 86 sendi ja viivise nõudes. Lepingu punkti 6 kohaselt kohustus kostja maksma laenu hagejale tagasi igakuiste maksetena lepingus toodud tingimuste kohaselt ehk siis tagama laenu tagasimaksmise tähtpäevadel laenu tagasimakseks vajalike summade olemasolu oma arvelduskontol nr . Lisaks laenu põhiosa tagasimaksetele kohustus kostja vastavalt lepingu punktidele 7.1, 7.2 ja 7.3 tasuma hagejale igakuiselt intressi. Nimetatud maksekohustusi ei ole kostja nõuetekohaselt täitnud. Leping lõppes tähtaja saabumisega 03.05.2007.a, kuid lepingust tulenevat võlgnevust ei ole kostja hagejale tänaseni tasunud. Kostja ei ole tasunud võlga ka pärast hageja poolt 10.05.2007.a meeldetuletuskirja saatmist ja hoiatust võla tasumata jätmise korral kohtusse pöörduda (lisa 3). Lepingu puntki 10 kohaselt on kostja kohustatud maksma viivist varaliste kohustuste mittekohase täitmise eest hageja hinnakirjas fikseeritud määra (EKP intress + 7 % aastas, hetkel määr 0,030 % päevas) alusel. EKP intress on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav intressimäär (lisa 4). Lepingu punkti 7.3 sätestab, et juhul, kui kostja on viivitanud intressi tasumisega 60 kalendripäeva, siis kohustub ta hageja nõudel maksma hagejale leppetrahvi summas kuni 300 (kolmsada) Eesti krooni. Kostja ei ole lepingust tulenevat võlgnevust hagejale vabatahtlikult tasunud. Seisuga 05.07.2007.a. moodustab kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 4 112,86 Eesti krooni, millest põhiosa on 3 282,61 Eesti krooni, intress 377,69 Eesti krooni, viivis 147,61 Eesti krooni, leppetrahvi viivis 4,95 Eesti krooni (lisa nr 2). Õiguslik põhistus. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna kostja ei ole tasunud kokkulepitud summasid kohaselt s.t kostja ei ole taganud nõutud summade olemasolu oma arvelduskontol, siis ei ole ta täitnud kohustusi nõuetekohasel viisil. Vastavalt VÕS §-i 101 lg 1 punktidele 1 ja 6 võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, öelda lepingu üles, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Vastavalt VÕS §-le 108 lg 1 võib võlausaldaja alati nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust. VÕS § 103 sätestab, et rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Kostja ei ole hagejale esitanud ühtki tõendit vääramatu jõu esinemise kohta lepingust tulenevate maksete tasumata jätmisel. Seega pole lepingu rikkumine vabandatav ning kostja vastutab kohustuse rikkumise eest. Tsiviilkohtumenetluse (edaspidi TsMS) § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et ei nõuta viivist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna hagejal ei ole teada asjaolu, millal kostja tasub kogu võlgnevuse, ei ole võimalik esitada kogu viivise nõuet kindla summana, seepärast palub hageja kohtul teha otsus viivisnõude osas kuni 05.07.2007.a. kindla summana ning alates 06.07.2007.a kuni põhinõude täitmiseni protsendina. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlusega. Hageja on avatud kostja poolseteks ettepanekuteks 2 (4)

2-07-25175 sõlmida kompromiss. Juhul, kui ilmnevad TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud asjaolud, palub hageja asja lahendada tagaseljaotsusega enne eelistungit. Hagiavalduses toodud asjaolud on tõendatud hagiavaldusele lisatud kirjalike materjalidega. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes TsMS §-dele 79, 133 lg-le 1 ja 2, 139, 162, 173, 339, 340, 363, 367 ja VÕS §-dele 8 lg-le 2, 76 lg-le 1, 94, 100, 101 lg 1 p-le 1 ja 6, 108 lg-le 1, 113 lg-le 1 palub hageja: 1) välja mõista kostja R B’ilt AS-i Hansapank kasuks lepingust tulenev võlgnevus summas 4 112,86 (neli tuhat ükssada kaksteist krooni ja 86 senti) Eesti krooni; 2) välja mõista kostja R B’ilt AS-i Hansapank kasuks viivis arvestatuna protsendina põhinõudelt alates 06.07.2007.a. kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7 %, hetkel määr 0,030 % päevas); 3) kõik menetluskulud (sh hageja poolt tasutud riigilõiv 250 Eesti krooni) palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja ei ole kohtule vastanud. Kohus saatis 14.09.2007.a kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide ärakirjad, hagi menetlusse võtmise määruse ning kohustas teda kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättesaamisest /tl 25-26/. Dokumendid on kostjale allkirja vastu üle antud 18.09.2007.a /tl 27/. Kohtuotsuse põhjendus Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Hageja palub kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Selle taotluse osas märgib kohus järgmist: TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

3 (4)

2-07-25175 Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. Hagiavalduse esitamise seisuga on hageja kohtukuludeks riigilõiv 250 krooni. TsMS § 174 lg-te 1-3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast (TsMS § 176 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS § 177 lg 1). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Reena Undrest Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.