Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

Hagiavalduse kohaselt toimus 23.10.2006.a. Tallinnas, Pärnu mnt 139c juures liiklusõnnetus, mille põhjustas kostja V. Y., juhtides sõidukit Renault Magnum, reg. märgiga XXX XXX. Liiklusõnnetuse asjaolusid soovib hageja tõendada liiklusõnnetuse osapoolte poolt kohapeal täidetud teatega liiklusõnnetusest (lisa nr 1).

2-07-6074 Kuna kostja tsiviilvastutus oli avarii toimumise hetkel kindlustatud ERGO Kindlustuse AS poolt liikluskindlustuse lepinguga (poliis nr L0030329844, lisa nr 1), siis selle alusel tekkis ERGO Kindlustuse AS-il liikluskahju hüvitamise kohustus kannatanu ees. Tekkinud kahju suurust soovib hageja tõendada kannatanu sõiduki fotodega (lisa nr 4), InfoAuto AS remondiarvega (lisa nr 6) ning hageja liikluskahju väljamaksu arvestus-otsusega (lisa nr 7). Vastavalt nimetatud tõenditele on hageja hüvitanud liikluskahju kannatanule varakahju summas 22 638 krooni, millele lisanduvad hageja poolt kantud käsitluskulud summas 3395.70 krooni. Liikluskindlustuse seaduse § 38 lg 2 kohustab liiklusõnnetuses kahju tekitanud isikut teatama liiklusõnnetusest oma kindlustusandjale või Garantiifondile esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui viie päeva jooksul. Samuti tuleb sama tähtaja jooksul esitada kindlustusandjale kirjalik seletus toimunu kohta ning ülevaatuseks sõiduk, mis osales liiklusõnnetuses. Kohustus liiklusõnnetusest kindlustusandjat teavitada on liiklusõnnetuses kahju tekitanud isikul sõltumata sellest, kas kindlustusandja saadab talle sellekohase kirja või mitte. Kostja hagejat liiklusõnnetusest seaduses ettenähtud tähtajal ei teavitanud. Samuti ei ilmunud kostja õigeaegselt sõidukit näitama ja kirjalikku seletust andma. Kostja esitas juhtunu kohta seletuskirja alles 12.12.2006.a., s.o umbes poolteist kuud pärast liiklusõnnetust ning pärast seda, kui hageja oli antud kahjujuhtumi suhtes otsuse teinud ning kannatanule juba liikluskahju hüvitanud. Liikluskindlustuse seadus sätestab: § 48 lg 2 p 8 - Kindlustusandjal või Garantiifondil on õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu 30 protsendi ulatuses hüvitisest, kuid mitte enam kui 7000 krooni, kui valdaja ei teatanud liiklusõnnetusest kindlustusandjale või Garantiifondile käesolevas seaduses ettenähtud tähtaja jooksul; § 48 lg 2 p 9 - Kindlustusandjal või Garantiifondil on õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu 30 protsendi ulatuses hüvitisest, kuid mitte enam kui 7000 krooni, kui valdaja ei esitanud sõidukit kindlustusandja või Garantiifondi nõudel ülevaatuseks, samuti siis, kui ei esitatud liikluskahju asjaolude tuvastamiseks kirjalikult nõutud dokumente või teavet. § 48 lg 3 - Käesolevas paragrahvis sätestatud regressinõudega nõutakse sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Vastavalt liikluskindlustustuse seaduse § 48 lg 2 p 8 ja p 9 sätestatule on hagejal õigus esitada kostjale tagasinõue summas 6791.40 krooni (s.o 22638x30%), millele lisanduvad hageja poolt kantud käsitluskulud summas 3395.70 krooni. Kõik kokku seega 10 187.10 krooni. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega ja ka kompromissiga. Juhindudes eeltoodust ja liikluskindlustuse seaduse §-st 38 lg 2, 48 lg 2 p 8, p 9, lg 3, ja TsMS §-st 162 palub hageja välja mõista kostjalt V. Y.ilt hageja kasuks 10 187.10 krooni ja riigilõiv 1000 krooni.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 37-39, 42/.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

2-07-6074 Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 15.08.2007.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 37-39/. Kostjale on menetlusdokument postiasutuse poolt kätte toimetatud isiklikult 28.08.2007.a. /t.l. 42/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Hageja palub välja mõista kostjalt riigilõiv 1000 krooni. Selle taotluse osas märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. Hagiavalduse esitamise seisuga on hageja menetluskuludeks riigilõiv 1000 krooni. TsMS § 174 lg-te 1-3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast (TsMS § 176 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS § 177 lg 1). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Reena Undrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.