lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-121473/6

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 22.08.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-121473/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.08.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2529
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1, 5ViivisVÕS § 406 lg 1, 6Täiendavad eeldused krediidi kulukuse määra arvutamiselTsÜS § 86 lg 1, 2Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehingTsMS § 138 lg 1, 2Menetluskulude koosseis ja arvestusVÕS § 164 lg 1, 2Nõude loovutamineVÕS § 4062 lg 1TsMS § 144Kohtuvälised kuludTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
PG Inkasso OÜ11100041(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-16-121473

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maire Lukk

Otsuse avaldamise aeg ja koht

22. august 2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-16-121473

Tsiviilasja hind

724,44 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja ITM Inkasso OÜ (registrikood 11100041, asukoht F. R. Kreutzwaldi 4, 10120 Tallinn), lepinguline esindaja Marek Aunver (Civilis Õigusbüroo OÜ, e-post [email protected]) Kostja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx)

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses menetlusosaliste ärakuulamiseta

ITM Inkasso OÜ hagi Xxxx(Xxxx) vastu võla saamiseks

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista Xxxx(Xxxx) põhinõue 584,98 (viissada kaheksakümmend neli eurot ja 98 senti) eurot, võla sissenõudmise kulud 44 (nelikümmend neli) eurot ja viivis 84,29 (kaheksakümmend neli eurot ja 29 senti) eurot ITM Inkasso OÜ kasuks.
3.Välja mõista Xxxx(Xxxx) viivis põhinõudelt (584,98 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 23.08.2017 kuni põhinõude tasumiseni ITM Inkasso OÜ kasuks. Menetluskulude jaotus

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 16.09.20262-26-111239/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 16.09.20262-25-22841/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 15.09.20262-26-102751/16Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.09.20262-26-3957/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.09.20262-25-21814/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus
TsMS § 231 lg 2Tõendamisest vabastamise alused
TsMS § 442 lg 7Otsuse sisu
TsMS § 444 lg 2Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
TsMS § 4441 lg 42
TsMS § 448 lg 41Täiendav otsus
TsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 170Loovutamisest teatamine
VÕS § 396 lg 1Laenulepingu mõiste
VÕS § 397 lg 1Laenuintress
VÕS § 402Tarbijakrediidilepingu ja elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu mõiste
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine
VÕS § 8Lepingu mõiste
4.Jätta menetluskulud 100% ulatuses Xxxx(Xxxx) kanda.
5.Välja mõista Xxxx(Xxxx) menetluskulud 225 (kakssada kakskümmend viis) eurot ITM Inkasso OÜ kasuks. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava

2-16-121473 osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42). Käesolev kohtuotsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud

1.20.04.2015 sõlmisid kostja ja Placet Group OÜ laenulepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja laenu 900 eurot laenu kasutamise perioodiga 30 päeva, kohustusega tasuda laenult intressi 27 eurot ja lepingutasu 18 eurot. Laen tuli tagastada ning intress ja lepingutasu tasuda ühe osamaksena summas 945 eurot hiljemalt 20.05.2015 (tl 42-49). Kostja esitas internetikeskkonnas eelnevalt laenutaotluse (tl 40-41). Kostja oli eelnevalt 12.09.2013 käinud oma isikusamasust tuvastamas Tallinna Mustakivi AS-i Eesti Post kontoris (tl 50-51).
2.Kostja pikendas laenu tagastamise tähtaega viiel korral, makstes laenu tagastamise pikendamise eest kokku 495 eurot, misjärel tuli laen tagastada hiljemalt 06.11.2015 (tl 52-59).
3.Esialgne võlausaldaja saatis korduvaid võlateatisi võlgnevuse tasumiseks (tl 60-63). 21.05.2016 saatis laenuandja kostjale teate laenulepingu nr xxxx ülesütlemise kohta (tl 64). 07.06.2016 saatis laenuandja kostjale teate nõude loovutamise kohta hagejale (tl 66). Alates 11.07.2016 saatis hageja kostjale korduvaid võlateatisi võlgnevuse tasumiseks (tl 67-72). Hageja nõue ja põhjendused
4.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 584,98 eurot, võla sissenõudmisega tekkinud kahju 44 eurot, viivise 48,66 eurot, viivise põhinõudelt (584,98 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19.11.2016 kuni põhinõude tasumiseni ja menetluskulud. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS § 8, § 76 lg 1, § 82 lg 1 ja 7, § 100, § 101 lg 1 p-d 1 ja 6, § 108, § 113 lg 1, § 158, § 164 lg 1 ja 2, § 397 lg 1, § 401 lg 1.
5.Hageja märgib, et kostja ei ole tagastanud laenu kokkulepitud viisil. Kostja vastuväited
6.Kostja ei tunnista hagi. Kostja leiab, et laenuleping on krediidi kulukuse määra tõttu tühine. Kuna leping on tühine, siis kostjale ei ole siduv intress ega kokkulepitud tasumääras maksemeeldetuletuste saatmine. Kohtu põhjendused
7.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
8.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2

2-16-121473 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

9.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
10.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
11.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 52 lg 1 p-dest 1, 3 ja 4, mis sätestavad, et sidevahendi abil sõlmitud lepinguks loetakse lepingut eseme üleandmiseks või teenuse osutamiseks seda eset või teenust oma majandus- või kutsetegevuses pakkuva isiku (pakkuja) ja tarbija vahel, kui 1) leping sõlmitakse pakkuja poolt selliste lepingute sõlmimiseks kasutatavas turustus- või teenindussüsteemis; 3) pakkuja ja tarbija ei viibi lepingu sõlmimisel üheaegselt koos samas kohas ja 4) pakkumine ja tarbija tahteavaldus võtta endale lepingulised kohustused (tellimus) edastatakse sidevahendi abil. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 164 lg 1 järgi võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 164 lg 2 alusel nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 kohaselt, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
12.Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et 20.04.2015 sõlmisid kostja ja Placet Group OÜ laenulepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja laenu 900 eurot laenu kasutamise perioodiga 30 päeva, kohustusega tasuda laenult intressi 27 eurot ja lepingutasu 18 eurot. Laen tuli tagastada ning intress ja lepingutasu tasuda ühe osamaksena summas 945 eurot hiljemalt 20.05.2015 (tl 42-49). Kostja esitas internetikeskkonnas eelnevalt laenutaotluse (tl 40-41). Kostja oli eelnevalt 12.09.2013 käinud oma isikusamasust tuvastamas Tallinna Mustakivi AS-i Eesti Post kontoris (tl 50-51). Kostja pikendas laenu tagastamise tähtaega viiel korral, makstes laenu tagastamise pikendamise eest kokku 495 eurot, misjärel tuli laen tagastada hiljemalt 06.11.2015 (tl 52-59). Esialgne võlausaldaja saatis korduvaid võlateatisi võlgnevuse tasumiseks (tl 60-63). 21.05.2016 saatis laenuandja kostjale teate laenulepingu nr xxxx ülesütlemise kohta (tl 64). 07.06.2016 saatis laenuandja kostjale teate nõude

2-16-121473 loovutamise kohta hagejale (tl 66). Alates 11.07.2016 saatis hageja kostjale korduvaid võlateatisi võlgnevuse tasumiseks (tl 67-72).

13.VÕS § 406 lg 1 kohaselt krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel. VÕS § 406 lg 6 kohaselt kehtestab krediidi kulukuse määra arvutamise täpsema korra rahandusminister Euroopa Liidu nõuetest lähtudes.
14.Kostja leiab, et laenuleping on VÕS § 4062 lg 1 alusel liiga kõrge krediidi kulukuse määra tõttu tühine. Kohus märgib, et vaidlusalune laenuleping sõlmiti 20.04.2015. VÕS § 4062 jõustus alates 01.07.2015. Seega nimetatud säte antud vaidlusele ei kohaldu.
15.Kohus märgib, et kuna laenuleping sõlmiti 20.04.2015, kohaldab kohus käesolevas asjas laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) redaktsiooni. TsÜS § 86 lg 1 kohaselt heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Lg 2 kohaselt tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või; 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Lg 3 kohaselt kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud krediidi kulukuse määra igakuise avaldamise korraldab Eesti Pank oma veebilehel.
16.Laenulepingu kohaselt oli vaidlusaluse laenulepingu krediidi kulukuse määr 81,05% aastas. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-186-13 (p 23) leidnud, et laenu tagastamise tähtaja pikendamist saab vaadelda põhimõtteliselt laenulepingu muutmisena ja selle eest makstavat tasu täiendava tasuna algsele tasule (intressile) laenu kasutamise eest kogu kokkulepitud tähtaja kestel. Seega saab lähtuda sellest, et kostja peab tagastama tühise laenulepingu järgi saadu ja maksma VÕS § 94 lg 1 järgset intressi raha kasutamise eest kogu kokkulepitud tähtaja eest. Kogu tema makstud tasu (sh lepingu pikendamise tasu) saab aga arvata selle võla katteks. Kuna seda tasu saab käsitada täiendava intressina laenu kasutamise (pikendatud) aja eest, saab seda arvesse võtta ka soorituste väärtuste vahe olulisuse üle otsustamisel.
17.Seega on Riigikohus leidnud, et laenu tagastamise tähtaja pikendamise tasu saab käsitleda täiendava intressina ning seda tuleb arvesse võtta soorituste väärtuste vahe olulisuse üle otsustamisel. Puudub vaidlus, et kostja tasus pikendustasusid kokku 450 eurot. Seega oli sisuliselt vaidlusaluse laenu intress kokku 522 eurot, so 450+27. Laen tuli pärast korduvaid pikendamis tagastada hiljemalt 06.11.2015 ehk laenu kasutamise periood oli kokku 200 päeva. Laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud rahandusministri 13.10.2010 määruse „Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise kord“ nr 51 Lisas toodud krediidi kulukuse määra arvutamise valemi kohaselt on eelnevat arvestades seega laenulepingu krediidi kulukuse määr 135,78%. Krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra oli 2015.a märtsis 23,53%. Seega oli vaidlusaluse laenulepingu krediidi kulukuse määr enam kui viis korda suurem Eesti Panga poolt avaldatust. Tulenevalt TsÜS § 86 lg-st 3 oli pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.

2-16-121473

18.Selleks, et vaidlusalune laenuleping oleks vastuolus heade kommetega TsÜS § 86 lg 2 kohaselt, pidi kostja tegema tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et ta oleks vaidlusaluse laenulepingu teinud tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust. Seega puudub alus järelduseks, et vaidlusalune leping oleks vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine.
19.Laenulepingust tulenevalt oli kostjal laenu tagastamise ja intressi maksmise kohustus. Hageja nõuab kostjalt tagastamata laenuna 584,98 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale või esialgsele võlausaldajale laenu tagastanud suuremas ulatuses. Kuna laenuleping ei ole tühine, puudub alus laenu pikendamise tasusid arvestada laenu tagastamiseks tehtud maksetena. Kohus leiab, et hageja põhinõue summas 584,98 eurot on põhjendatud ja hagi kuulub selles osas rahuldamisele.
20.Hageja nõuab võlgnevuse sissenõudmisega tekkinud kahju summas 44 eurot. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et esialgne võlausaldaja ja hageja on saatnud kostjale seitse võlateatist (tl 6063 ja tl 67-72). Hageja on arvestanud võlateatistelt tasu vastavalt Placet Group OÜ poolt kinnitatud hinnakirjale (tl 73). Laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 113 lg 5 teise lause kohaselt sõltumata viivise maksmisest võis võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusest põhjustatud mõistlike võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Kohus leiab, et hageja võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue summas 44 eurot on mõistlik ja põhjendatud.
21.VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
22.Hageja on arvestanud viivist tagastamata laenusummalt, so 584,98 eurolt perioodi 07.11.201518.11.2016 eest seadusjärgse viivisemäära alusel summas 48,66 eurot (tl 37). Võttes arvesse, et pärast laenutähtaja pikendamist tuli laen tagastada hiljemalt 06.11.2015, on hageja õigustatult nimetatud perioodi eest arvestanud viivist summas 48,66 eurot. Kostja, olles laenu tagastamisega viivituses, pidi arvestama rakenduva viivisega, mis tulenes seadusest.
23.Hageja on edasi palunud alates hagiavalduse esitamisest, so 19.11.2016 mõista kostjalt välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni. Seega lisandub kohtuotsuse tegemise päeva seisuga, so 22.08.2017 viivis 35,63 eurot, so 8/100/365x584,98x278. Edasi mõistab kohus põhinõudelt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse tegemisest kuni põhinõude tasumiseni.
24.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 584,98 eurot, võla sissenõudmiskulud 44 eurot, viivise 84,29 eurot, so 48,66+35,63 ja edasi viivise põhinõudelt (584,98 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 23.08.2017 so otsuse tegemise järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud
25.Juhindudes TsMS § 162 lg 1 jätab kohus menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda.
26.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

2-16-121473

27.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu 125 eurot ja õigusabikulud 100 eurot. Riigilõivu tasumine nähtub kohtutoimikust (tl 2 ja 77). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud summas 100 eurot on põhjendatud. Seega on kokku hageja menetluskulud 225 eurot. Kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.09.20262-26-103337/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 10.09.20262-26-11847/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja