2-07-29749/5 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

Asjaolud Elisa Eesti AS (endise nimega Elisa Mobiilsideteenused AS) osutas kostjale teleteenust vastavalt poolte vahel 16.12.2005.a sõlmitud Elisa Mobiilsideteenused AS liitumislepingule nr 1530185 (edaspidi Leping; lisa 1). Kostja kohustus osutatud teenuse eest tasuma õigeaegselt vastavalt hageja poolt esitatud arvetele. Hageja nõue ja põhjendused 13.08.2007.a esitas Elisa Eesti AS Pärnu Maakohtule hagi K M vastu võlgnevuse 9 057 krooni 68 sendi ja viivise nõudes. Seisuga 10.08.2007.a oli viivise nõue 5 991 krooni 66 senti. Hageja esitas kostjale ostutatud teenuste eest arved kogusummas 9 057,68 (üheksa tuhat viiskümmend seitse krooni ja kuuskümmend kaheksa senti) krooni (lisa 2). Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja kohustust täitnud. Nõude õiguslik põhjendus. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 108 lg 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmist selle rikkumisel. Vastavalt VÕS § 8 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ja seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale õiguse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Lepinguga võttis kostja kohustuse maksta hagejale vastavalt esitatud arvetele raha. Lepingu lahutamatuks lisaks on Elisa Mobiilsideteenused AS-i üldtingimused (jõustunud 10.03.2003) (Üldtingimused; lisa 3), milles on kindlaks määratud poolte õigused ja kohustused ning mida osapooled kohustuvad Lepingule alla kirjutades täitma. Üldtingimuste punkt 4.2.2. sätestab kliendi (kostja) kohustuse arvete õigeaegseks tasumiseks. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Lähtudes VÕS §-s 5 sätestatud dispositiivsuse põhimõttest leppisid hageja ning kostja Lepingust lähtuvalt kokku viivises määraga 0,15 % päevas, s.o 54 % aastas, tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva kohta. Seisuga 19.05.2006.a-10.08.2007.a on kostja viivisevõlgnevus hageja ees 5 991,66 (viis tuhat üheksasada üheksakümmend üks krooni ja kuuskümmend kuus senti) krooni (viivisearvestus: 0,15 % x 441 päeva x 9 057,68 krooni/100 = 5 991,66). Hageja esindaja, võlgnevuse sissenõudmise menetluses, Lindorff Eesti AS, saatis menetluse käigus kostja aadressidele XXXXXXXXXXXXXX, perioodil 28.05.2006.a kuni 25.07.2007.a 4 (neli) võlgnevuse tasumise kohustust meeldetuletavat kirja. Hageja esindaja, Lindorff Eesti AS, on olnud kostjaga telefoniühenduses 17.07.2007.a, mille tulemusena lubas kostja likvideerida võlgnevuse täies ulatuses hageja ees. Antud lubadusest ei ole kostja kinni pidanud. Vastavalt Üldtingimuste punktile 4.2.5. kohustus kostja koheselt teavitama hagejat oma nime, aadressi, kontakttelefoni või teiste rekvisiitide muutumisest. Arvete mittesaamine, juhindudes Üldtingimuste punktist 6.7. ei vabastanud kostjat tasumise kohustusest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 363 lg 1 p-st 4 lähtudes teatab hageja, et on nõus asja kirjaliku menetlemisega ning ei pea vajalikuks asja läbi vaatamist kohtuistungil. Lindorff Eesti AS on kontolt nr 17000030487 tasunud 09.08.2007 riigilõivu summas 750,00 krooni Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 märkides viitenumbriks 2900072369 ning selgituseks Elisa VS K M.

2-07-29749 Lähtudes ülaltoodust ning juhindudes VÕS §§-st 5, 8 lg 2, 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p-d 1 ja 6, 108 lg 1, 113 lg 1, TsMS §§ 2, 3 lg 1, 9 lg 1, 11 lg 1, 79 lg 1, 124 lg 1, 133 lg 1 ja 2, 138 lg 1 ja 2, 144 lg 1 ja 2, 162 lg 1 ja 2, 173 lg 1 ja 3, 174, 362 lg 1, 363, 367 palub hageja: 1) mõista kostjalt hageja Elisa Eesti AS kasuks välja võlanõue summas 9 057,68 (üheksa tuhat viiskümmend seitse krooni ja kuuskümmend kaheksa senti) krooni; 2) mõista kostjalt hageja kasuks välja viivitusintress 0,15 % päevas väljamaksmisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva kohta, arvestusega alates 19.05.2006.a. Seisuga 10.08.2007.a on viivitusintressi summa 5 991,66 (viis tuhat üheksasada üheksakümmend üks krooni ja kuuskümmend kuus senti) krooni. Kostja vastuväited Kostja ei ole kohtule vastanud. Kohus saatis 14.09.2007.a kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide ärakirjad, hagi menetlusse võtmise määruse ning kohustas teda kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättesaamisest /tl 20-21/. Dokumendid on kostjale allkirja vastu üle antud 25.09.2007.a /tl 22/. Kohtuotsuse põhjendus Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. Hagiavalduse esitamise seisuga on hageja kohtukuludeks riigilõiv 750 krooni. TsMS § 174 lg-te 1-3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa 3 (4)