Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 23.10.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number: 2-06-20907/9
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 23.10.2007
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1537

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Urmas Reinola, Gaida Kivinurm ja Mare Merimaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. oktoober 2007.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-06-20907

Tsiviilasi

Valli Meriluha (Meriluht) hagi Toomas Lumi vastu tekitatud kahju 8000 krooni ja intresside 800 krooni väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 25. juuni 2007.a otsus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant Toomas Lumi (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x), lepinguline esindaja Kaire Aus; Vastustaja Valli Meriluht (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x), lepinguline esindaja Ants Nõmmik

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Tühistada Pärnu Maakohtu 25. juuni 2007.a otsus.

2.Teha uus otsus, millega jätta Valli Meriluha (Meriluht) hagi Toomas Lumi vastu tekitatud kahju 8000 (kaheksa tuhat) krooni ja intresside 800 (kaheksasada) krooni väljamõistmiseks rahuldamata.

3.Apellatsioonkaebus rahuldada.

4.Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel (TsMS § 218 lg 3).

Sarnased lahendid

Võlaõigus

4.augustil 2006.a esitas Valli Meriluht hagi Pärnu Maakohtusse Toomas Lumi vastu tekitatud kahju 8000 krooni ning intresside 800 krooni väljamõistmiseks. Pooltele kuuluvad korteriomandid nr 7 (üldpinnaga 48,8 m2) ja nr 2 (üldpinnaga 52,1 m2) x. Kuna elamu katus oli äärmiselt halvas seisus, siis eelkõige eesmägiga tagada nii enda kui kostjale kuuluva vara säilimine, teostas hageja 2001.a enda rahaliste vahendite arvelt elamu x katuse hädavajalikud remonttööd. Seega on hageja teinud kulutusi kostja huvides ning kostja on hageja poolt tasutud rahasumma võrra alusetult rikastunud. Nõue 8000 krooni on proportsionaalne kostjale kuuluva korteriomandi suurusega (mõtteline osa 27,3%) elamus. Kostja seisukoht Kostja ei vaidlusta, et tema omandis oleva korteri katus on remonditud, kuid see toimus ajal, kui ta ei olnud omanik, omanikuks oli tema ema ja kostja ei tea, millised kokkulepped tema ema ja hageja vahel olid. Sellest tulenevalt on hagi aegunud. Esimese astme kohtu otsus 25. juuni 2007.a otsusega rahuldas Pärnu Maakohus hagi ja mõistis Toomas Lumilt välja põhinõude 8000 krooni ja intressi 800 krooni Valli Meriluha kasuks. Menetluskulud jäid kostja kanda. Vastavalt TsÜS § 166 peatub aegumine alates kostja ema surmast kuni kostja omanikuks saamiseni. Hageja nõudeõigus tekkis 2001.a, sellisel juhul kohaldatakse kuni 1. juulini 2002.a kehtinud TsÜS-i redaktsiooni, milles nõude aegumise tähtajaks oli 10 a. Eeltoodust tulenevalt kohus ei saa kohaldada antud nõude lahendamisel aegumist ja antud kostja vastuväide hagile tuleb tagasi lükata. Vaidlus puudub, et katus on renoveeritud hageja kulul ja kostja omanduses on korter, mis asub renoveeritud katuse all. Korter on kostja omanduses, korterit kattev katus on vahetatud hageja kulul, kostja pole selle eest maksnud. Õiglane oleks, kui kostja tasuks hagejale oma osa, vastasel juhul on kostja alusetult rikastunud hageja arvel. Hageja on eakas inimene, sünd xxxx.a. Kostja väited tööde mahtude ja kostja korteriosa ja katuse tervikust osa suuruse üle on paljasõnalised, tõendamata. Kostja poolt pole viisakas ega moraalne vaielda oma korteri katuse üle, mis on tehtud ja terve ning kostja pole pidanud selle renoveerimise pärast muretsema ega vihmavee sissesadamise pärast kulutusi kandma. Ebakohane on ka viide intresside suuruse üle. Kui hageja oleks arvutanud seadusejärgseid viiviseid vastavalt TsK-ile ja VÕS-ile, oleks see summa tulnud tunduvalt suurem, pealegi on kostja kasutanud pikka aega piltlikult öeldes tasuta hageja raha. Hageja eakust arvestades pole see eetiline. OÜ SIMPLAST arvega nr 338 hagejale on tõendatud, et hageja kandis katusevahetamise kulud. Kinnistusregistri nr xxxxxxxx väljavõttega on tõendatud, et kostja on renoveeritud katusega majas korteri omanik. Vastavalt hageja täiendavale seletusele kulus kogu katuse remondiks 34 077,95 krooni, millest neljandik osa moodustab 8500 krooni, mis on suurem summa, kui hageja kostjalt nõuab.

Apellant palub Pärnu Maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata, kohtukulud jätta vastustaja kanda. Esitatud intressinõue 800 krooni ei ole kooskõlas kuni 1. juulini 2002.a kehtinud TSK § 192 sätetega, mille kohaselt kokkulepe leppetrahvi (viivise, trahvi) kohta peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Kirjalikku kokkulepet pooled sõlminud ei ole. Nõue ei ole ka kooskõlas AÕS § 72 lõike 4 sättega, mille kohaselt kaasomanik võib teiselt kaasomanikult nõuda asja säilimiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega, st vastavalt korteriomandi suurusele. Apellandile kuulub alates 9. novembrist 2005. a. korteriomand x, suurusega 52,1 m2. Hageja poolt koostatud ja esitatud kulude jaotus ei ole ilmselt proportsionaalne, kuna selle kohaselt jääks apellandi kanda 170,02 m2 suurusest katusepinnast 61,18 m2 suurune osa. Hageja poolt välja toodud uue asjaoluna kulutused katuse koristamisele ning esiku katuse tegemisega, apellant ei nõustu. Lisatud kulutuste kohta ei ole esitatud dokumentatsiooni. Hageja ei pöördunud oma nõudega apellandi ema poole, kes väidetavate kulutuste tegemise ajal oli korteriomanik. Hagejal tegelikult nõue puudub ja ta soovib alusetult olematu nõude tasumist. Samuti ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et kulutused olid asja säilimiseks vajalikud ning tehtud apellandi huvides ja seotud temale kuuluva asjaga. TsÜS § 116 kohaselt algab aegumistähtaja kulg päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Hiljemalt 16. oktoobril 2001.a (OÜ Remo Puit kauba saatelehe kuupäev) sai vastustaja teada oma õigusest nõuda kaasomanikelt sisse katuseremondiks kulunud raha. TsÜS § 151 lg 1 sätestab, et alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Järelikult on hageja nõue aegunud 1. juulist 2005.a. Nõue on ka vastavalt TsÜS § 146 lõikele 1 aegunud. TsÜS § 166 lg 1 kohaselt pärandvarasse kuuluva või pärandvara vastu suunatud nõude aegumine peatub ajani, mil pärija võtab pärandvara vastu. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et esimeses lõikes nimetatud nõuded ei aegu enne kuue kuu möödumist ajast, mil pärija pärandvara vastu võttis. Seega oli apellandi suhtes nõude esitamise viimaseks kuupäevaks 9. mai 2006.a, so 6 kuud peale pärandi vastuvõtmist ning 9. novembril 2005.a kinnistusraamatusse korteriomaniku muutmiskande tegemist. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Asjas on võimalik teha uus otsus asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Hageja esitas kostja vastu alusetust rikastumisest tuleneva nõude. Maakohus jättis kostja taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata ja rahuldas hagi. Maakohus leidis, et TsÜS § 166 kohaselt aegumine peatub alates kostja ema surmast kuni kostja omanikuks saamiseni ja et hageja nõudeõigus tekkis 2001.a, kohaldub kuni 01.07.2002.a kehtinud TsÜS-i redaktsioon, milles nõude aegumise tähtajaks oli 10 aastat. Maakohus põhjendas oma otsust lähtudes õigluse põhimõttest ja hageja eakusest.

1.lõikes sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel alusetu rikastumise toimumisest. Käesolevas vaidluses on seega rakendatavad Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse (VÕSRS) § 9 lg-d 1 ja 2 (Riigikohtu lahend nr 32-1-55-07). VÕSRS § 9 lg 2 kohaselt, kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002.a kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002.a. Seega tuleb käesolevas asjas kohaldada kehtiva TsÜS § 151 lg-t 1 ja lugeda VÕSRS § 9 lg 2 järgi arvestatud 3 aastane aegumistähtaeg lõppenuks 1.juulil 2005.a (TsÜS § 135). Kostja on korteriomandi x omanik pärimisõiguse järgi ja 09.novembrist 2005.a kinnistusraamatusse korteriomandi omaniku muutmiskande tegemisega (tl 8). TsÜS § 166 lõike 1 kohaselt pärandvarasse kuuluva või pärandvara vastu suunatud nõude aegumine peatub ajani, mil pärija võtab pärandvara vastu või pärandvara suhtes kuulutatakse välja pankrot või pärandvarale määratakse hooldaja, lõike 2 kohaselt sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuded ei aegu enne kuue kuu möödumist ajast, mil pärija pärandvara vastu võttis, pärandvara suhtes pankrot välja kuulutati või pärandvarale hooldaja määrati. Et apellant võttis pärandvara vastu ja asus seda valdama igal juhul varem, kui tehti korteriomandi omaniku muutmiskanne kinnistusraamatusse (09.november 2005.a), oli nõude esitamise ajaks TsÜS § 166 lõikest 2 tulenev aegumise kuue kuuline tähtaeg ületatud. Kostja kirjaliku vastuse kohaselt ostis tema ema V-M. L korteriomandi 28.06.2001.a, mida valdas, käsutas ja kasutas kuni surmani xx.xx.xxxx.a (tl 15-17). Seega pidi hagejale olema teada isik, kelle vastu nõue esitada. Hagi on aegunud seadusest tulenevalt ja tuleb jätta rahuldamata. Et hagi tuleb jätta rahuldamata aegumise tõttu, ei hinda kolleegium apellatsioonkaebusest tulenevalt hageja kahju hüvitamise aluseks esitatud nõude ja intressi arvestamise alust ja seaduslikkust. Vastavalt TsMS-i § 173 lõikele 2 kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Tulenevalt ülaltoodust tuleb hagi rahuldamata jätmise korral kõik menetluskulud jätta hageja kanda.