Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt tellis hageja kostjalt 07.06.2005 abielusõrmused. Hageja sai abielusõrmused kätte 30.06.2005. Sõrmuste kättesaamisel avastas hageja, et sõrmused ei vasta tellitule, kuid võttis sõrmused vastu, kuna kostja väitis, et tegemist on käsitööga ning paremini ei ole võimalik neid valmistada. Augustis 2005 tuli naiste sõrmusel üks kivi ära, mille kostja tagasi pani. Oktoobris 2005 tuli antud kivi uuesti ära ning kostja pani selle tagasi. Kostja väitis, et sõrmustele müügigarantii ei kehti, kuna hageja on ise sõrmuse rikkunud. OÜ Eesti Proovikoda 07.11.2005 ekspertiisiakti kohaselt ei ole ekspertiisiks esitatud sõrmused kvaliteetsed. Lisaks OÜ-le Eesti Proovikoda kontrollis sõrmuste kvaliteeti ja andis neile hinnangu Tehnilise Järelevalve Inspektsioon, mille kirja kohaselt on sõrmuste kahjustused tingitud ebaõigest valmistamistehnoloogiast ning sõrmuste parandamine on tehnilistel põhjustel ebaotstarbekas. Novembris 2005 esitas hageja kostjale kirjaliku pretensiooni. 29.11.2005 kirjaga nõustus kostja tellimuse parandama. Hageja ei soovinud tellimuse parandamist ning 30.11.2005 kostjale esitatud avalduses soovis hageja saada tagasi sõrmuste valmistamise eest makstud 2 400 krooni, ekspertiisitasu ja materjalina üle antud 10 g kulda. Kostja hageja nõuet ei rahuldanud. Hageja hinnangul on kostja oma kohustusi rikkunud, mistõttu tellija võis töövõtulepingust taganeda. Tegemist oli olulise lepingurikkumisega. Kostja tekitas hagejale põhjendamatuid ebamugavusi sellega, et hageja pidi korduvalt pöörduma kostja poole sõrmuse parandamiseks ja pidi tellima ekspertiisi. Hageja palus kostjalt välja mõista sõrmuste eest tasutud 2 400 krooni, ekspertiisitasu 236 krooni ning kohustada kostjat tagastama sõrmuste valmistamiseks üle antud 10 grammi kulda prooviga 585 või hüvitama 10 grammi kulla hinna 1 818,20 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Hagejale anti üle korrektselt valmistatud tooted. Ainuke probleem, mis toodete üleandmise juures tekkis, oli see, et tellija ei olnud nõus maksma kinni 2,35 g kulda, mis kahe toote valmistamiseks rohkem kulus. Vaidluse lõpetamiseks otsustati anda tooted üle nii, et tellija jäi töövõtjale võlgu. Kostja ei anna garantiid mehhaaniliste vigastuste vastu, mis on tellija poolt põhjustatud. Tellija tõi kaks kuud pärast toodete kättesaamist sõrmuse remonti, sest oli sellest välja löönud ühe kivi. Vastuvõtja tegi tellijale garantiiremondi tellimuse. Kahe kuu pärast oli kivi jälle väljas. Sõrmused olid halvas seisundis ja see oli seotud mehhaanilise kulumisega kandmisel. Kostja ei nõustunud väitega, et töö on ebakvaliteetne. Pärast hageja poolt pretensiooni saamist tegi kostja ettepaneku uute sõrmuste valmistamiseks. Hageja loobus sellest. Kostja leidis, et kuna hageja loobus talle pakutud võimalusest teha uued sõrmused, kaotas ta võimaluse töövõtutasu tagasi saada. Ekspertiisi tellis hageja omal soovil ja algatusel, seetõttu ei pidanud kostja võimalikuks ekspertiisitasu hagejale tasuda. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi 08.06.2007 otsusega, millega mõistis UÜ-lt MARKII-GOLD Marno Roose kasuks välja 4 454,20 krooni. Harju Maakohus jättis Marno Roose kohtukulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Asja materjalidele lisatud tellimuse (toimiku lk 9) kohaselt andis hageja tellijana ja võttis kostja töövõtjana töö kahe sõrmuse tegemiseks. Sõrmused telliti kataloogi järgi kahest kullast,

5 mm laiad, keskel triibuga süvend, naiste sõrmusel 3 kivi. Asjas puudub vaidlus, et nimetatud sõrmuste tegemiseks andis hageja kostjale üle materjali 10 g kulda prooviga 585. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on tarbijatöövõtuleping oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Asjas puudub vaidlus, et 30.06.2005 andis töövõtja tellijale üle sõrmused, augustis 2005 tõi hageja väljalangenud kivi tõttu naiste sõrmuse kostja juurde remonti ning kostja parandas selle. Kaks kuud pärast parandamist tõi hageja uuesti sõrmuse remonti väljalangenud kivi tõttu. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et kui hageja sõrmuse uuesti remonti tõi, väitis kostja, et sõrmus on hageja poolt rikutud ning sellele garantiiremont ei kehti. Hageja selle väitega ei nõustunud ning tellis ekspertiisi. Asja materjalidele lisatud OÜ Eesti Proovikoda ekspertiisiakti (toimiku lk 11) kohaselt on sõrmuste valmistamiseks kasutatud valget värvi kullasulam äärmiselt ebaühtlase kullasisaldusega (kavernide piirkonnas 0 %). Kahe kivi tahvlid ja tahkude servad on väga tugevalt kahjustatud lõppviimistluse käigus. Ekspertiisiks esitatud sõrmused ei ole kvaliteetsed. Valge kulla sulatusel ei ole valmistaja järginud tehnoloogiat, eri värvi sulamid on osaliselt ebarahuldavalt kinni joodetud ja sõrmuste viimistlus ei ole teostatud eesti kullasseppade hea tava kohaselt. Kaks kivi kolmest on kõlbmatud. UÜ MARKII-GOLD kirjast hagejale (toimiku lk 53) nähtuvalt võttis kostja õigeks, et pretensioon sõrmustes oleva valge kulla defektsusest vastab tõele, ning tegi hagejale ettepaneku valmistada uued sõrmused. 30.11.2005 teatas hageja (toimiku lk 10), et ei soovi kostja poolt uute sõrmuste tegemist, kuna on kaotanud usalduse kostja vastu. Hageja palus kostjal tasuda sõrmuste valmistamise eest makstud raha, ekspertiisiks kulunud raha ja tagastada 10 g sõrmuste valmistamiseks antud kulda. Ühtlasi nõustus hageja tagastama kostjale sõrmused. Otsuse põhjenduste kohaselt võib hageja 30.11.2005 teadet lugeda lepingust taganemise tahteavalduseks. Taganemise avaldusele ei ole VÕS § 188 järgi ette nähtud vorminõuet, see tähendab, nagu muud tahteavaldused, võib see tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 3 järgi olla ka järelduslik. VÕS § 647 lg 1 kohaselt loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Maakohus jõudis järeldusele, et kuna pärast sõrmuste üleandmist toimunud esmakordne sõrmuse parandamine ebaõnnestus ning sõrmus toodi uuesti remonti, siis VÕS § 647 lg 1 järgi tähendas see automaatselt olulist lepingurikkumist, mis andis tellijale õiguse töövõtulepingust taganeda. VÕS § 647 lg 3 järgi käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel ei pea tellija määrama töövõtjale täitmiseks käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda. Seega hageja taganemine lepingust on nii formaalselt kui materiaalselt kehtiv.

Asjas ei ole tõendamist leidnud kostja väited, mille kohaselt olid sõrmused tellijale üleandmise ajal kvaliteetsed ning sõrmustele tekkinud kahjustused on seotud mehhaanilise kulumisega nende kandmisel. Vastupidi, OÜ Eesti Proovikoda kirjast (toimiku lk 13) nähtub, et OÜ Eesti Proovikoda eksperdid on jätkuvalt seisukohal, et ekspertiisiks esitatud sõrmused on ebakvaliteetsed ja kandmiseks kõlbmatud. Ka on nimetatud kirjas kinnitatud üheselt, et nende sõrmuste puudused on tekkinud sõrmuste valmistamisel või nende hilisemal korrastamisel valmistaja poolt. Sõrmuste sellised puudused ja kahjustused ei saa tekkida kandmise käigus. Samuti nähtub Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni hinnangust (toimiku lk 14), et sõrmuste pinnal ja sulamis nähtavad kahjustused on tingitud ebaõigest valmistustehnoloogiast ja mitte sõrmuste kandmisest. Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni hinnangu kohaselt ei ole sõrmuste parandamine tehnilistel põhjustel otstarbekas. Rahuldava kvaliteedi saavutamine nõuab uute sõrmuste valmistamist. Kohus osundas, et OÜ Eesti Proovikoda kirjas (toimiku lk 52) sisalduv väide, mille kohaselt ei saa peale toote pikaajalist kasutamist anda ühest hinnangut toote lõppviimistlusele, ei lükka ümber ega ole sisu poolest vastuolus eelpooltoodud OÜ Eesti Proovikoda ekspertide seisukohaga ja Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni hinnanguga. VÕS § 189 lg 1 kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Hageja on palunud kostjalt välja mõista sõrmuste tegemise tasu summas 2 400 krooni ja hüvitada üleantud kulla maksumus või alternatiivselt tagastada sama kogus kulda. Kostja ei ole vaielnud vastu 10 g kulla maksumusele ega esitanud väidet, et hageja ei saa nõuda üleantud kulla väärtuse hüvitamist. Kuna asja materjalidest nähtub, et hageja soovib eelkõige üleantud kulla väärtuse hüvitamist, leidis kohus, et hageja nõue välja mõista kostjalt 4 218,20 krooni on põhjendatud ja tõendatud. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka ekspertiisitasu summas 236 krooni. Asjas puudub vaidlus, et hageja tellis kohtueelsete vaidluste käigus ekspertiisi OÜ-lt Eesti Proovikoda. Asjas puudub ka vaidlus, et nimetatud ekspertiisi maksumuseks oli 236 krooni. VÕS § 127 lg 1 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju ka mõistlikke kulusid kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 115 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kuna pooltel oli vaidlus sõrmuste kvaliteedi osas, mille kohta andis ekspert hinnangu ning tegemist on mõistliku suurusega kuluga, siis asus maakohus seisukohale, et hageja nõue 236 krooni eksperditasu hüvitamiseks on põhjendatud. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Kostja palub tühistada Harju Maakohtu 08.06.2007 otsuse täies ulatuses ja teha uus otsus, millega tunnistada hageja nõuded UÜ MARKII-GOLD vastu alusetuteks ning mõista rohkem kui kahe aasta jooksul tekitatud ebameeldivuste, ajaraiskamise, kohtukulude, tasumata materjali (2,35 g kulda) katteks välja 20 000 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole esimese astme kohus kaevatava otsuse tegemisel arvestanud kostja esitatud väidete ja tõenditega. Kostja esitas allkirjastatud kviitungi selle kohta, et kuld, mida hageja tagasi nõuab, on valmistatud toote koosseisus

30.06.2005 hagejale üle antud ning koos sellega veel 2,35 g toote valmistamiseks rohkem kulunud kulda, mille eest hageja ei ole maksnud. VÕS § 639 lg 2 alusel on kostjal õigus nõuda mittesiduva eelarve ületamisel tasu maksmist. Kostja sai kohtuotsusest esmakordselt teada, et hageja pakub raha eest kuldsõrmuseid vastu. Kostja ei soovi hagejalt kulda osta ning kohtuotsuses märgitud kulla hind ei oma asjas tähtsust. Seoses töövõtutasu tagastamise nõudega märgib kostja apellatsioonkaebuses, et hageja võttis valminud töö vastu ja andis selle kohta allkirja. VÕS § 640 lg 2 kohaselt töövõtja kannab juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö valmimiseni. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine või kui see on tavaline, kannab töövõtja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö vastuvõtmiseni või vastuvõetuks lugemiseni. Kostja parandas 06.07.2005 ja oktoobris 2005 kiviga sõrmust, kuna klient oli sõrmuselt kivi kaotanud ja nii sõrmus kui kivid olid mehhaaniliselt rikutud. Parandused ei seostunud töö kvaliteediga VÕS § 647 tähenduses. Hageja tellis ekspertiisi Eesti Proovikojalt 07.11.2005, kui sõrmuseid oli viis kuud kantud. OÜ Eesti Proovikoda on tunnistanud 06.12.2005 kirjas nr 4.1-182, et viis kuud hiljem ei saa arvustada sõrmuste esialgset väljanägemist. Töövõtja (kostja) vastu nõude esitamine on tellijapoolne kättemaks selle eest, et sõrmuse parandamisel meister märkis, et sõrmusega on hoolimatult ümber käidud. Apellant leiab, et kuna tellija loobus pärast pretensiooni esitamist töövõtja UÜ MARKII-GOLD VÕS § 646 alusel tehtud pakkumisest teha lepingutingimustele vastav uus töö ehk valmistada uued sõrmused, siis on ta oma nõude töövõtja vastu kaotanud tulenevalt VÕS § 648 p-st 2. VÕS § 648 p 2 kohaselt tellija ei või vähendada töövõtjale maksmisele kuuluvat tasu, kui tellija keeldus õigustamatult vastu võtmast töövõtja ettepanekut töö lepingutingimustega vastavusse viimiseks või uue töö tegemiseks. Tegija otsustab ikka ise, kas on otstarbekas teha uus asi või mitte. Kostja ei ole VÕS § 647 lg 1 tähenduses uut tööd teinud. Hageja solvus talle tehtud märkuse peale ja esitas alusetu nõude. Vastuväited apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Vastustaja palub jätta menetluskulud apellandi kanda. Apellandi nõude mõista vastustajalt välja 20 000 krooni palub vastustaja jätta tähelepanuta, sest apellant ei ole esitanud hagi või vastuhagi ja apellatsioonkaebuse alusel kontrollitakse esimese astme kohtu otsuse põhjendatust ja seaduslikkust. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel, et Harju Maakohtu 08.06.2007 otsus tuleb jätta muutmata ja kostja

UÜ MARKII-GOLD

apellatsioonkaebus rahuldamata.

UÜ MARKII-GOLD

apellatsioonkaebuse taotluse osa mõista vastustajalt apellandi kasuks välja 20 000 krooni jätab ringkonnakohtu tsiviilkolleegium tähelepanuta, kuna niisugust nõuet ei ole olnud esimese astme kohtu menetluses ning kostja ei ole esitanud vastuhagi. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuse väited ei anna ringkonnakohtule alust teha teistsugust otsust. Esimese astme kohus on õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ning ei ole rikkunud

menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus nõustub Harju Maakohtu 08.06.2007 otsuse põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 neid ei korda. Maakohtu otsus hagi rahuldada on tsiviilkolleegiumi hinnangul kooskõlas asjas uuritud tõendite ja nende põhjal tuvastatud asjaoludega. Poolte vahel puudus vaidlus, et Marno Roose (edaspidi ka: hageja või tellija) ja UÜ MARKII-GOLD (edaspidi ka: kostja või töövõtja) sõlmisid 07.06.2005 töövõtulepingu, millega hageja tellis kostjalt kaks kullast abielusõrmust (meeste sõrmus ja naiste sõrmus kolme kiviga) tellija materjalist. Kostja parandas tööd kaks korda omal kulul ning tegi lõpuks ka pakkumise valmistada uued sõrmused (UÜ MARKII-GOLD kuupäevata kiri, hageja väitel 29.11.2005; toimiku lk 53 ning lisatud ka apellatsioonkaebusele), millega loeb töövõtja lepingulised kohustused võlaõigusseaduse (VÕS) § 646 lg 1 tähenduses täidetuks. Maakohus on tuvastanud, et hageja taganes 30.11.2005 töövõtulepingust töövõtja (kostja) olulise lepingurikkumise tõttu, kuna pärast sõrmuste üleandmist toimunud esmakordne sõrmuse parandamine ebaõnnestus ning sõrmus toodi uuesti remonti (VÕS § 647 lg-d 1 ja 3). Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et hagejal oli õigus antud asjaoludel lepingust taganeda ja nõuda lepingu alusel üleantu tagastamist. Vastavalt VÕS § 647 lg-le 1 loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine ebaõnnestub. See annab sama paragrahvi lõike 3 alusel tellijale õiguse lepingust taganeda ilma kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega määramata. Kostja on esimese astme kohtumenetluses omaks võtnud ning apellatsioonkaebuses kinnitanud, et ta pärast töö üleandmist kuni lepingust taganemiseni kaks korda kinnitas tagasi sõrmusest väljakukkunud kivi (juulis ja oktoobris 2005). Samuti on kostja vastuses hageja avaldusele (toimiku lk 53 ja apellatsioonkaebuse lisa) omaks võtnud, et töö ei vasta lepingutingimustele valge kulla sulami kvaliteedi osas ning teinud ise VÕS § 646 lg 1 alusel pakkumise valmistada uued sõrmused, millega hageja nõus ei olnud ja lepingust taganes. VÕS § 189 lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Kostja oleks pidanud kohtumenetluses tõendama töövõtulepingust taganemise aluse puudumist hagejal, kui ta väitis, et hagejal ei ole õigust 2 400 krooni töövõtutasu tagastamist ja materjali (sõrmuste valmistamiseks antud 10 g kulla) maksumuse hüvitamist nõuda. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 642 lg 2 teisest lausest tulenevalt tarbijatöövõtu puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul töö tarbijale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas töö üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus töö või puuduse olemusega. Marno Roose ja UÜ MARKII-GOLD vahel 07.06.2005 sõlmitud töövõtulepingu puhul oli vaieldamatult tegemist tarbijatöövõtuga (majandustegevuses tegutsev töövõtja sõlmis füüsilise isikuga lepingu vallasasja valmistamiseks) ning selles poolte vahel vaidlust ei ole. Kostjal (töövõtjal) lasus kohustus tõendada, et töövõtu käigus valmistatud asjade (sõrmuste) puudused tekkisid tellija süül, või vähemalt lükata ümber hageja väited töövõtjapoolse lepingurikkumise kohta. Kostja oma seisukohti ei tõendanud ning tema väited hageja poolt sõrmuse mehhaanilise või abrasiivse kahjustamise kohta jäid paljasõnaliseks ning oletuslikuks. Kostja sellekohased väited on ümber lükatud hageja esitatud tõenditega

(OÜ Eesti Proovikoda 07.11.2005 ekspertiisiakt nr 4.13-50 ning Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni 09.02.2006 kirjas nr 5-10/31-2 toodud hinnang vaidlusalustele kuldsõrmustele). Sõrmuseid uurinud eksperdid jõudsid üksmeelsele järeldusele, et nimetatud tooted on ebakvaliteetselt valmistatud töövõtja poolt, kuna ei ole järgitud materjali töötlemise reegleid, ning sõrmuste puudused on tekkinud sõrmuste valmistamisel või nende hilisemal korrastamisel valmistaja poolt. Sõrmuste sellised puudused ja kahjustused ei saa tekkida kandmise käigus (toimiku lk 11-15). Asja materjalidest nähtuvalt on kohtueelse ekspertiisi läbi viinud asutused pidanud kirjavahetust UÜ-ga MARKII-GOLD ja andnud töövõtjale võimaluse esitada oma vastuväited, mis ei mõjunud ekspertidele veenvalt. Ekspertidega samale järeldusele jõudis põhjendatult ka OÜ Eesti Proovikoda ekspertiisiakti ning Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni kirja oma otsuses dokumentaalsete tõenditena hinnanud ja analüüsinud esimese astme kohus. Eeltoodust tulenevalt oli hagi rahuldamine põhjendatud, kuna töövõtulepingust taganemine andis hagejale õiguse nõuda VÕS § 189 lg 1 kohaselt lepingu alusel üleantu tagastamist, ning põhjendatud oli ka hageja väidete tõendamiseks kulutatud ekspertiisitasu 236 krooni hüvitamise nõude rahuldamine, kuna nimetatud kulutused oli sunnitud hageja tegema nimelt põhjusel, et kostja tema lepingulist nõuet vabatahtlikult ei rahuldanud ega täitnud tarbijatöövõtus töövõtja poolset tõendamiskohustust. Apellatsioonkaebuse väide, et kostja käes ei ole hageja kulda, on asjakohatu, kuna Harju Maakohus on kostjalt UÜ MARKII-GOLD välja mõistnud tellija poolt lepingu täitmiseks töövõtjale üleantud materjali ehk 10 g kulla väärtuse, mille kostja peab hagejale VÕS § 189 lg-st 1 ja lg 2 p-st 2 tulenevalt hüvitama üheaegselt hageja poolt kostjale sõrmuste tagastamisega, mis sisaldavad tellija poolt töövõtjale üleantud ja sõrmusteks ümbertöötatud kulda, mida esialgsel kujul seetõttu ei ole enam võimalik tagastada. Koos sõrmustega saab kostja tagasi 2,35 g kulda, mis sõrmuste valmistamiseks väidetavalt rohkem kulus ning mille eest hageja hüvitust ei ole nõudnud. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, et kohtuotsusest sai kostja esmakordselt teada sellest, et hageja pakub talle sõrmuseid tagasi. Hageja määras 30.11.2005 kostjale esitatud töövõtulepingust taganemise avalduses (mille kostja on muuhulgas apellatsioonkaebusele lisanud) sõrmuste tagastamise aja ja koha ning kinnitas ka veel kohtuistungil, et on nõus sõrmused kostjale kostjapoolsete kohustuste täitmise vastu tagastama (toimiku lk 75). Hagejal on õigus VÕS §-st 111 tulenevalt omapoolset täitmist (see on sõrmuste väljaandmist) kinni pidada, kuni kostja ei ole talle töövõtulepingu alusel üleantud raha tagastanud, kuna vastastikused kohustused täidetakse üheaegselt. Asjakohatu on apellandi tuginemine VÕS §-le 640, mis käsitleb töövõtulepingus valmistatud asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale, kuna pooltevahelises töövõtulepingus valmistatud sõrmused ei ole juhuslikult kahjustunud, vaid asjas tuvastatud asjaolude kohaselt valmistas töövõtja UÜ MARKII-GOLD ja andis tellijale üle ebakvaliteetsed, lepingutingimustele mittevastavad tooted. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg-te 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks

saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Antud juhul ei ole põhjust muuta menetluskulude jaotust, kuna ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad samuti kostja kanda, kelle kahjuks otsus tehti ning kes algatas apellatsioonimenetluse. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastav avaldus esitatakse koos menetluskulude nimekirja ning kulusid tõendavate dokumentidega.

Mare Merimaa

Iko Nõmm

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.