Harju Maakohus
Kohtunik
Krista Kirspuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
08.juuni 2007.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-15376
Tsiviilasi
MR hagi MUÜ vastu 2636 krooni ning 10 g kulla tagastamise või selle hinna hüvitamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja – MR(isikukood XXX); Hageja esindajad - KS ja SP;
Asja läbivaatamise kuupäev
Kostja – MUÜ (reg. kood XXX); Kostja esindaja – VL 04.juuni 2007.a. kohtuistungil
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja advokaat SP
Resolutsioon
Hagi rahuldada. Välja mõista UÜ-lt M MR kasuks 4454,20 (neli tuhat nelisada viiskümmend neli krooni ja 20 senti) krooni.
Menetluskulude jaotus
MR kohtukulud jätta MUÜ kanda.
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse kohaselt tellis hageja kostjalt 07.06.2005.a. abielusõrmused. Hageja sai abielusõrmused kätte 30.06.2005. Sõrmuste kättesaamisel avastas hageja, et sõrmused ei vasta tellitule, kuid võttis sõrmused vastu, kuna kostja väitis, et tegemist on käsitööga ning paremini ei ole võimalik neid valmistada. Augustis 2005.a. tuli naiste sõrmusel üks kivi ära, mille kostja tagasi pani. Oktoobris 2005.a. tuli antud kivi uuesti ära ning kostja pani selle tagasi. Kostja väitis, et sõrmustele müügigarantii ei kehti, kuna hageja on ise sõrmuse rikkunud. OÜ Edasikaebamise kord
EP 07.11.2005.a. ekspertiisiakti kohaselt ei ole ekspertiisiks esitatud sõrmused kvaliteetsed. Lisaks OÜ-le EP kontrollis sõrmuste kvaliteeti ja andis neile hinnangu Tehnilise Järelevalve Inspektsioon, mille kirja kohaselt on sõrmuste kahjustused tingitud ebaõigest valmistamistehnoloogiast ning sõrmuste parandamine on tehnilistel põhjustel ebaotstarbekas. Novembris 2005.a. esitas hageja kostjale kirjaliku avalduse. 29.11.2005.a. kirjaga nõustus kostja tellimuse parandama. Hageja ei soovinud tellimuse parandamist ning 30.11.2005.a. kostjale esitatud avalduses soovis hageja saada tagasi sõrmuste valmistamise eest makstud 2400 krooni, ekspertiisitasu ja materjalina üle antud 10 g kulda. Kostja hageja nõuet ei rahuldanud. Hageja leiab kostja on oma kohustusi rikkunud, mistõttu võis võlausaldaja lepingus taganeda, tegemist oli olulise lepingurikkumisega. Kostja tekitas hagejale põhjendamatuid ebamugavusi sellega, et hageja pidi korduvalt pöörduma kostja poole sõrmuse parandamiseks, pidi tellima ekspertiisi. Hageja palub kostjalt välja mõista sõrmuste eest tasutud 2400 krooni, ekspertiisitasu 236 krooni ning kohustada kostjat tagastama sõrmuste valmistamiseks üle antud 10 grammi kulda prooviga 585 või hüvitama 10 grammi kulla prooviga 585 hinna summas 1818,20 senti. Kohtukulud jätta kostja kanda.
Kostja hagi ei tunnista. Hagejale anti üle korrektselt valmistatud tooted. Ainuke probleem, mis toodete üleandmise juures tekkis oli see, et tellija ei olnud nõus maksma kinni 2,35 g kulda, mis kahe toote valmistamiseks rohkem kulus. Vaidluse lõpetamiseks otsustati anda tooted üle nii, et tellija jäi firmale võlgu. Tülika kliendi puhul lootis kostja kullast loobudes temast lihtsalt lahti saada. Mida tellija toodet kandes sellega iga päev teeb kostja ei tea. Kostja ei anna garantiid mehaaniliste vigastuste ees, mis on tellija poolt põhjustatud. Tellija tõi 2 kuud peale toodete kättesaamist sõrmuse remonti, sest oli sellest välja löönud ühe kivi. Vastuvõtja tegi tellijale garantiiremondi tellimuse. 2 kuu pärast oli kivi jälle väljas. Sõrmused olid halvas seisus ja see oli seotud mehaanilise kulumisega kandmisel. Kostja ei nõustu, et töö on ebakvaliteetne. Peale hageja poolt pretensiooni saamist tegi kostja ettepaneku uute sõrmuste valmistamiseks. Hageja loobus sellest. Hagiavalduses soovib hageja tagasi saada raha, mis ta maksis tellitud sõrmuste eest ja mis on tänini tema valduses. Kostja leiab, et kuna hageja loobus talle pakutud võimalusest teha uued sõrmused, kaotas ta võimaluse raha tagasi saada. Ekspertiisi tellis hageja omal soovil ja algatusel, seetõttu ei pea kostja võimalikuks ekspertiisitasu hagejale tasuda. Kohtukulud palub kostja jätta hageja kanda.
Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb rahuldada. Asja materjalidele lisatud tellimuse (tlk 9) kohaselt andis hageja tellijana ja võttis kostja töövõtjana töö 2 sõrmuse tegemiseks. Sõrmused telliti kataloogi järgi kahest kullast, 5 mm laiad, keskel triibuga süvend, naiste sõrmusel 3 kivi. Asjas puudub vaidlus, et nimetatud sõrmuste tegemiseks andis hageja kostjale üle materjali 10 g kulda prooviga 585. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu, lg 4 kohaselt on tarbijatöövõtuleping oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine.
Asjas puudub vaidlus, et 30.juunil 2005.a. andis töövõtja tellijale üle sõrmused, augustis 2005.a. tõi hageja väljalangenud kivi tõttu naiste sõrmuse kostja juurde remonti ning kostja parandas selle. Peale parandamist tõi hageja 2 kuu pärast uuesti sõrmuse remonti väljalangenud kivi tõttu. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et kui hageja sõrmuse uuesti remonti tõi väitis kostja, et sõrmus on hageja poolt rikutud ning sellele garantiiremont ei kehti. Hageja selle väitega ei nõustunud ning tellis ekspertiisi. Asja materjalidele lisatud OÜ EP ekspertiisiakti (tlk 11) kohaselt on eksperdi otsuses muuhulgas esile toodud, et ekspertiisiks esitatud sõrmuste valmistamiseks kasutatud valget värvi kullsulam on äärmiselt ebaühtlase kullasisaldusega (kavernide piirkonnas 0%). Kahe kivi tahvlid ja tahkude servad on väga tugevalt kahjustatud lõppviimistluse käigus . Ekspertiisiks esitatud sõrmused ei ole kvaliteetsed. Valge kulla sulatusel ei ole valmistaja jälginud tehnoloogiat, eri värvi sulamid on osaliselt ebarahuldavalt kinni joodetud ja sõrmuste viimistlus ei ole teostatud eesti kullasseppade hea tava kohaselt. Kaks kivi kolmest on kõlbmatud. Asja materjalidele lisatud kostja kirjast (tlk 53) nähtub, et kostja võtab õigeks, et pretensioon sõrmustel oleva valge kulla defektsusest vastab tõele. Kostja teeb hagejale ettepaneku valmistada hagejale uued sõrmused. 30.11.2005.a. teatas hageja (tlk 10), et ei soovi kostja poolt uute sõrmuste tegemist, kuna on kaotanud usalduse kostja vastu. Hageja palus kostjal tasuda sõrmuste valmistamise eest makstud raha, ekspertiisiks kulunud raha ja tagastada 10 g sõrmuste valmistamiseks antud kulda. Ühtlasi nõustus hageja tagastama kostjale sõrmused. Kohus leiab, et hageja 30.11.2005.a. teadet saab lugeda lepingust taganemise tahteavalduseks. Taganemise avaldusele ei ole VÕS § 188 järgi ette nähtud vorminõuet, st nagu muud tahteavaldused, võib see tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 3 järgi olla ka järelduslik. VÕS § 647 lg 1 kohaselt loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Kohus leiab, et kuna peale sõrmuste üleandmist toimunud esmakordne sõrmuse parandamine ebaõnnestus, ning sõrmus toodi uuesti remonti, siis VÕS §-st 647 lg 1 järgi tähendas see automaatselt olulist lepingurikkumist, mis andis tellijale õiguse töövõtulepingust taganeda. VÕS § 647 lg 3 järgi käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel ei pea tellija määrama töövõtjale täitmiseks käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda. Seega leiab kohus, et hageja taganemine lepingust on nii formaalselt kui materiaalselt kehtiv. Kohus leiab, et asjas ei ole tõendamist leidnud kostja väited, mille kohaselt olid sõrmused peale tellijale üleandmist kvaliteetsed ning sõrmustele tekkinud kahjustused on seotud mehhaanilise kulumisega nende kandmisel. Vastupidi, asja materjalidele lisatud OÜ E P kirjast (tlk 13) nähtub, et OÜ P eksperdid on jätkuvalt seisukohal, et ekspertiisiks esitatud sõrmused on ebakvaliteetsed ja kandmiseks kõlbmatud. Ka on nimetatud kirjas kinnitatud üheselt, et nende sõrmuste puudused on tekkinud sõrmuste valmistamisel või nende hilisemal korrastamisel valmistaja poolt. Sõrmuste sellised puudused ja kahjustused ei saa tekkida kandmise käigus.
Samuti nähtub Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni hinnangust (tlk 14), et sõrmuste pinnal ja sulamis nähtavad kahjustused on tingitud ebaõigest valmistustehnoloogiast ja mitte sõrmuste kandmisest. Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni hinnangu kohaselt ei ole sõrmuste parandamine tehnilistel põhjustel otstarbekas. Rahuldava kvaliteedi saavutamine nõuab uute sõrmuste valmistamist. Kohus osutab, et OÜ EPkirjas (tlk 52) sisalduv väide, mille kohaselt ei saa peale toote pikaajalist kasutamist anda ühest hinnangut toote lõppviimistlusele ei lükka ümber ega ole sisu poolest vastuolus eelpooltoodud OÜ Proovikoda ekspertide seisukohaga ja Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni hinnanguga. VÕS § 189 lg 1 järgi lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Hageja on palunud kostjalt välja mõista sõrmuste tegemise tasu summas 2400 krooni ja hüvitada üleantud kulla maksumus või alternatiivselt tagastada sama kogus kulda. Asjas ei ole kostja vaielnud vastu 10 g kulla maksumusele ega esitanud väidet, et hageja üleantud kulla väärtuse hüvitamist nõuda ei saa. Kuna asja materjalidest nähtub, et hageja soovib eelkõige üleantud kulla väärtuse hüvitamist, leiab kohus, et hageja nõue välja mõista kostjalt 4218 krooni ja 20 senti on põhjendatud ja tõendatud. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka ekspertiisitasu summas 236 krooni. Asjas puudub vaidlus, et hageja tellis kohtueelsete vaidluste käigus ekspertiisi OÜ-lt EP. Asjas puudub ka vaidlus, et nimetatud ekspertiisi maksumuseks oli 236 krooni. VÕS § 127 lg 1 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, mis ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline, lg 2 järgi on varaline kahju mh ka otsene varaline kahju, lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju ka mõistlikke kulusid kahju kindlaks tegemiseks. VÕS § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kuna pooltel oli vaidlus sõrmuste kvaliteedi osas, mille kohta andis ekspert hinnangu ning tegemist on mõistliku suurusega kuluga, siis leiab kohus, et hageja nõue eksperditasu summas 236 krooni väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi tuleb rahuldada.
Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada, leiab kohus, et hageja kohtukulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.