Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-07-30406

Edasikaebe kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

I Asjaolud ja menetluse käik 17.08.2007 esitas aktsiaselts xxx (edaspidi AS xxx) juhatuse liige Harju Maakohtule võlgniku avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohtu 30.08.2007 määrusega on kohus algatanud võlgniku pankrotimenetluse ja määranud ajutiseks pankrotihalduriks Katrin Prükki.

II Võlgniku pankrotiavalduse sisu Kohtule esitatud avalduse kohaselt oli AS xxx asutatud 1994.a mineraal- ja muude väetisainete transiidiks Vene Föderatsioonist kolmandatesse riikidesse, samuti nende ladustamiseks ja müümiseks. Kuni 2004.a oli võlgniku majandustegevus edukas ja stabiilne, tema iga aastane mineraal- ja muude väetiste käive oli 500-600 tuhat tonni. Alates 2004.a tekkis avaldajal arusaamatus võtmekliendi aktsiaseltsiga xxx, kes rikkus ühepoolselt lepingut, mis oli sõlmitud 2007. aastani. Lahkhelide tõttu vähenes võlgniku väive enam kui kaks korda. 2007.a alguses sõlmis võlgnik uued kokkulepped Vene Föderatsiooni tarbijatega, kuid pärast 2007.a aprillisündmusi, on Vene Föderatsiooni tarnijad keeldunud koostööst võlgnikuga ja taganenud endale võetud kohustustest. Pankrotiavalduse esitamise päevaks on võlgniku peamine majandustegevus pea täielikult lõppenud. Äriühingu normaalseks toimimiseks väetise transiidivaldkonnas on vajalik kaubakäive aastas vähemalt 400 tuhat tonni.

2-07-30406

Võlgnik tunnistab, et väljakujunenud maksejõuetus on alaline, kuna võlgniku peamine majandustegevus on lõppenud, võlgniku vastu on aktsiaselts xxx esitanud nõude summas 12 150 033.71 krooni, maksuvõlad on 601 762 krooni ja Maksu- ja Tolliameti poolt on arestitud võlgniku arved, võlgneb võlgnik HC Betoonile 570 368 krooni. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid võlgnevuste tasumiseks, võlgnikule kuuluv kinnistu asukohaga Fosforiidi 3 Maardu on hagi tagamiseks arestitud. Võlgnik kinnitab, et ei suuda rahuldada kõikide võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks lahkhelid võtmekliendi aktsiaseltsiga xxx, mille tulemusel vähenes võlgniku käive enam kui kaks korda, Vene Föderatsiooni väetisetarnijate keeldumine koostööst ja sellest tuleneva võlgniku majandustegevuse lõppemine. Eeltoodust tulenevalt palub võlgniku juhatuse liige välja kuulutada aktsiaseltsi xxx pankrot.

III Ajutise pankrotihalduri aruande sisu AS xxx on kantud äriregistrisse 25.06.1997. Enne seda oli võlgnik registreeritud Ettevõtteregistris (kood 1901857). Võlgniku aktsiakapital on olnud ajavahemikul 25.06.1997– 27.06.1997 48 500 000 krooni, ajavahemikul 27.06.1997– 10.12.1998 4 850 000 krooni ja alates 10.12.1998 5 700 000 krooni. Äriühingu juhatuse liikmed on olnud ajavahemikul 25.06.1997– 13.07.2007 xxx (isikukood 35104180261) ja alates 13.07.2007 xxx (isikukood 46406290252). Võlgniku tegevusaladeks on majandusaasta aruannete põhjal raudteevagunites saabunud väetiste mahalaadimine, väetiste ladustamine spetsiaalsetesse väetisehoidlatesse ja vajadusel väetise pakkimine kottidesse. Äriregistri ja 2006. majandusaasta aruande põhjal on võlgniku aktsionärideks Heade Tegijate aktsiaselts (edaspidi xxx AS, registrikood 10048433) 96 aktsiat, aktsia nimiväärtus 50 000 EEK ja aktsiaselts xxx (edaspidi AS xxx, registrikood 10055893) 18 aktsiat, aktsia nimiväärtus 50 000 EEK. AS xxx aktsiakapital on 7 000 000 krooni, juhatuse liige xxx; aktsionärid Tootmiskoondis Apatiit (Venemaa) – 700 000 krooni, AS xxx – 6 300 000 krooni (juhatuse liige ja ainuaktsionär xxx). xxx AS aktsiakapital on 600 000 krooni, alates 14.06.2002 ainuaktsionär xxx; alates 3.07.1996 juhatuse liige xxx, nõukogu liikmed xxx , xxx ja xxx; audiitor xxx. Seega võlgniku ühe aktsionäri – xxx AS – omanikud ja juhtivisikud on praegu (või on kunagi olnud) ka võlgniku juhtivisikud. AS xxx 14.08.2007 aktsionäride erakorralise üldkoosoleku protokolli kohaselt kuulub 96 AS xxx aktsiat xxx OÜ-le (registrikood 1137481). Võlgnik ei ole esitanud ajutisele haldurile andmeid aktsionäride ringi kohta ega ole esitatud aktsiate võõrandamise kokkulepet. xxx osaühing (edaspidi xxx OÜ) osakapital on 40 000 krooni, juhatuse liige Monika Evardson, osanikud xxx (Venemaa) ja xxx (Venemaa). Aastatel 2002–2004 teenis ettevõte kasumit, kuid dividende ei makstud ja kasum läks eelnevate perioodide kahjumi katteks. 2005. aastal oli AS-i xxx majandustegevuse tulemuseks kahjum 2 565 786 krooni. Maksejõuetuse situatsiooni sellega ei kaasnenud, sest äriühingul oli selleks ajaks kogunenud eelmistest perioodidest väike kasum ja äriühingul oli märkimisväärne aktsiakapital. Ka 2006.a majandusaasta tulemuseks oli kahjum summas 1 404 431 krooni. Seisuga 31.12.2006 oli võlgniku netovara vähem kui pool aktsiakapitalist. Sellele juhtis

2-07-30406 7.03.2007 tähelepanu ka aktsiaseltsi audiitor. Seisuga 31.12.2006 ületasid varad kohustusi 1 763 389 krooni võrra. Võlgniku maksejõuetus kujunes lõplikult välja 2007. aastal. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks käibe langus, majandusaasta aruannete kohaselt toimus see aastatel 2004 ja 2005, millele 2006. aastal järgnes käibe mõningane tõus, mis ei küündinud aga 2003. ja 2004. aasta tasemele. 2007. a käive ei ole eelneva kahe aasta võrdluses kuigivõrd väiksem. Võlgniku ülevaatest tema finantsseisundile seisuga 30.08.2007 ilmneb, et 2007. aasta kaheksa kuu realisatsioon oli 16 576 649.33 krooni. See teeb kalendrikuu keskmiseks käibeks 2 072 081 krooni (16 576 649.33 / 12). Sellise keskmise kuukäibe puhul oleks aastakäive ulatunud 24 864 973 kroonini (2 072 081 x 12). Võrdlusena olgu märgitud, et võlgniku 2006. aasta käive oli 27 513 729 krooni, 2005. aasta käive aga kõigest 20 925 980 krooni. 2007. aasta kaheksa esimese kuu kahjum oli aga märkimisväärselt suurem, kui varasematel aastatel. Juba viidatud võlgniku ülevaatest tema finantsseisundile seisuga 30.08.2007 ilmneb, et 2007. aasta kaheksa kuu kahjum oli 2 636 901 krooni (lahter 7). See teeb ühe kalendrikuu keskmiseks kahjumiks 329 612 krooni (2 636 901 / 12). Sellise keskmise kuukahjumi puhul oleks aastakahjum 3 955 351 krooni (329 612 x 12). Sellises suurusjärgus kahjumit pole võlgnikul viimase nelja majandusaasta jooksul olnud. Kuna võlgniku käive 2007. aastal oli viimase kahe aasta keskmisega samas suurusjärgus, 2007. aasta kahjum aga viimase kahe aastaga võrreldes oluliselt suurem, siis ei ole ajutise pankrotihalduri hinnangul maksejõuetuse põhjuseks tõenäoliselt mitte 2007. aasta käibelangus, vaid 2007. aasta kulude suurenemine eelmiste aastatega võrreldes. Seisuga 30.08.2007 kulutati 2007. a avarii likvideerimiseks 5 260 594 krooni. Kas avarii tõepoolest toimus, kas selle likvideerimise kulud olid tõepoolest nii suured ja kui olid, kas need kulud olid põhjendatud, peab andma vastuse edaspidine pankrotimenetlus. Ajutisel halduril ei ole andmeid selle kohta, millise osa võlgniku müügikäibest moodustasid tehingud AS xxx enne kohtuvaidlust ja pärast seda, mistõttu ajutine halduri ei saa võlgniku pankrotiavalduses välja toodud teise maksejõutuse põhjuse osas arvamust avaldada. I astme kohtu otsuse kohaselt lõppesid poolte vahel ärilised suhted septembris 2004. a, kuid see kohtuotsus pole jõustunud. Võlgniku esindaja xxx väitis haldurile, et AS xxx ja võlgniku vahel jätkusid kaubatarned ka kohtuvaidluse ajal. Seda on ajutisele haldurile väitnud ka kolmandad isikud. Võlgnikul on raha pangakontol 3.75 krooni ja 33.36 USD ja kassas 106.70 krooni. Pankrotiavalduse kohaselt kuulub võlgnikule kinnistu asukohaga Maardu, Fosforiidi 3.Ajutine pankrotihaldur selgitas välja, et tegemist ei ole kinnistuga. AS-l xxx puudub kinnisvara. Riikliku ehitisregistri andmetel kuuluvad võlgnikule järgmised ehitised kui vallasasjad: elevaator või puisteaine hoidlahoone (asukoht xxx), ehitusalune pind 7279 m2, suletud netopind 6899 m2, korruste arv 1 ja administratiivhoone (asukoht xxx), ehitusalune pind 241 m2, suletud netopind 346,3 m2, korruste arv 2, mõlemad ehitised on arestitud. Ajutine haldur püüdis välja selgitada, kas võlgnikul on võimalik erastada ehitiste alune maa ning millises menetlusstaadiumis on erastamine. Kahjuks ei ole Maardu linnavalitsus, kelle poole ajutine haldur 22.09.2007 kirjaga pöördus, jõudnud ajutisele haldurile käesoleva aruande koostamise ajaks vastata. AS xxx advokaat xxx 25.05.2005 kirjast nähtub, et avaldus ostueesõigusega erastamiseks on mõlema ehitise puhul tähtaegselt (1. jaanuariks 1998) esitatud AS Eesti Fosforiit poolt. Kui AS xxx oli avalduse esitamise ajal hoonete omanik, siis maareformi seaduse § 22 lõike 1 ja maa ostueesõigusega erastamise korra § 7-1 kohaselt erastatakse ehitiste teenindamiseks vajalik maa selle avalduse alusel ehitise uuele omanikule ilma, et see uus omanik peaks tegema täiendavaid toiminguid.

2-07-30406 Võlgniku andmetel on tal põhivara jääkväärtuses 7 890 810 krooni. Võlgniku poolt ei ole ajutisele pankrotihaldurile esitatud piisavalt informatsiooni, et hinnata põhivara väärtust. Võlgniku andmetel on tal väikevahendeid, varusid ja materjale raamatupidamislikus väärtuses 893 840 krooni. Juhul kui kohus kuulutab pankroti välja, tuleb vara osas teha põhjalik inventuur, sest ajutisele haldurile näidatud ruumides (kontoris ja laos) ei paistnud esmapilgul olevat sellist hulka erinevat vara, nagu on vara nimekirjades. Samas märgin, et väetiseladu on väga suur ja kogu seal olev vara ei pruukinud põgusal külastusel silma jääda. Võlgniku raamatupidamise andmetel on võlgnikul nõudeid ostjate vastu seisuga 31.12.2006 summas 1 243 796 krooni. Ajutisele haldurile ei ole teada, milline on nõuete saldo tänasel päeval. Võlgniku esindaja on suuliselt kinnitanud, et see on suurusjärgus 100 000 krooni, samas kui võlgniku ülevaatest tema finantsseisundile seisuga 30.08.2007 nõudeid ei nähtu. Nõuetega seonduv vajab täiendavat väljaselgitamist. Võlgniku poolt ajutisele haldurile esitatud lepingute kohaselt on võlgnik kui üürileandja sõlminud kaks üürilepingut: xxx filiaal (üürihind 22 krooni kuus + km, lepingu tähtaeg 1.03.2015) ja xxx Eesti filiaal (üürihind 20 krooni kuus + km, lepingu tähtaeg 3.05.2014). Samas ei selgu üürilepingutest, kui suur on pind, mis üürnike kasutusse on antud. Seega ei ole võimalik öelda, kui suur on see summa, mis igakuiselt peaks võlgnikule kui üürileandjale laekuma. Huvitav on aga asjaolu, et ajutise halduri poolt välja nõutud viimase kolme kuu kassadokumentidest ja pangaväljavõtetest ei nähtu, et kumbki neist äriühingutest oleks vaatlusalusel perioodil teinud AS-le xxx kui üürileandjale makseid. Seisuga 31.12.2006 oli võlgnikul varusid summas 159 603 krooni. Võlgniku ülevaatest tema finantsseisundile seisuga 30.08.2007 varude olemasolu ei nähtu. Ajutisele haldurile ei ole teada, milline on varude saldo tänasel päeval. See asjaolu vajab täiendavat väljaselgitamist. Võlgniku kinnituse on tal kohustusi võlausaldajate ees järgnevalt: Maksu- ja Tolliameti ees 1 110 313 krooni, võlad hankijatele 6 977 347 krooni, võlad töötajatele 228 033 krooni ja võlad aruandvetele isikutele 651 krooni. Samuti on xxx võlad, mis ei sisaldu võlgniku andmetes, kuid mille võimalikust esitamisest on võlgnik või võlausaldajad ajutisele haldurile teatanud AS xxx 11 836 290.45 krooni, OÜ xxx nõue ca 3 500 000 krooni. Arvestades eeltoodut ja võlgniku kinnitust, et tema majandustegevus on pea täielikult lõppenud, on ajutine haldur seisukohal, et AS xxx ei suuda täna rahuldada oma võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine.

IV Kohtuistung 03.10.2007 toimunud kohtuistungil jäi võlgniku seaduslik esindaja pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur kandis ette oma aruande

V Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. AS xxx on esitanud Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluse algatamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt tekkisid võlgnikul makseraskused, alates 2004.a tekkis avaldajal

2-07-30406 arusaamatus võtmekliendi AS-ga xxx, kes rikkus ühepoolselt lepingut, mis oli sõlmitud 2007. aastani. Lahkhelide tõttu vähenes võlgniku väive enam kui kaks korda. 2007.a alguses sõlmis võlgnik uued kokkulepped Vene Föderatsiooni tarbijatega, kuid pärast 2007.a aprillisündmusi, on Vene Föderatsiooni tarnijad keeldunud koostööst võlgnikuga ja taganenud endale võetud kohustustest. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ja püsiv maksejõuetus välja kujunenud. Kuna võlgniku juhatuse liikme hinnangul ei suuda võlgnik võlausaldajate nõudeid rahuldada, palub ta välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku püsiv maksejõuetus välja kujunenud. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – võlgniku seletus maksejõuetuse kohta; Harju Maakohtu 25.05.2007 kohtuotsus (tl 6-29); korraldus maksuvõla tasumiseks (tl 30-31), ajutise pankrotihalduri aruanne; registriväljavõtted, vastused järelepärimistele krediidiasutustesse; võlgniku 2005. a, 2006. a majandusaasta aruande väljavõtted; lepingud; panga väljavõtted; kassa väljamineku orderid; arved; teatis maksuvõlgnevuste kohta – on kindlaks tehtud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku seaduslik esindaja on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on alalise iseloomuga. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võlgniku 2005. a ja 2006. a majandustulemused on olnud negatiivsed, võlgniku omakapital ei vasta seisuga 31.12.2006 seaduse nõuetele. Võlgniku poolt korraldatud raamatupidamine ei kajasta võlgniku tegelikku majanduslikku olukorda. Ajutise pankrotihalduri hinnangul tuleb võlgniku varade tegelik väärtus välja selgitada edasise pankrotimenetluse käigus, kuna ajutise pankrotihalduri tööperioodil ei õnnestunud ajutisel pankrotihalduril välja selgitada vara asukohta või selle tegelikku väärtust. Võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara raamatupidamislikku väärtust. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid kohustuste võlgnevuste tasumiseks. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et arvestades võlgniku majanduslikku olukorda ning asjaolu, et võlgniku töötajad on lahkunud tööle teise ettevõttesse ning võlgniku endine juhatuse liige on hõivatud muu tegevusega, ei ole ilma täiendavate investeeringuteta võimalik võlgniku tegevust jätkata. Kuna ajutine pankrotihaldur ei ole välja toonud vara pankrotivarasse tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi, siis tuleb nimetatud asjaolud võlgnikul välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. Samuti tuleb edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitada asjaolu, kas võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega toime pannud kuriteo tunnustega teo. Kohus leiab, et kuna võlgniku raamatupidamise andmete põhjal ei olnud ajutisel pankrotihalduril välja selgitada võlgniku vara tegelikku väärtust ning raamatupidamise andmetel on võlgnik teinud suuri kulutusi – seisuga 30.08.2007 on võlgniku raamatupidamise andmetel tehtud kulutusi avarii likvideerimiseks summas 5 260 594 krooni – mille suuruse ja põhjendatuse kohta puuduvad tõendid, siis kohustab kohus võlgniku endist ja praegust juhatuse liiget vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Äriregistri andmetele on äriühingu juhatuse liikmeteks ajavahemikul 25.06.1997– 13.07.2007 olnud xxx (isikukood xxx) ja alates 13.07.2007 xxx (isikukood xxx). Võlgniku vande võtmist reguleerib PankrS § 86. Vastavalt PankrS § 90 kohaldatakse juhul, kui võlgnik on juriidiline isik, PankrS §-des 85-89 sätestatut PankrS § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liikmed on vahetunud 13.07.200t, siis tuleb vanne tulenevalt PankrS § 19 lg 3 võtta nii endiselt kui praeguselt juhatuse liikmelt.

2-07-30406

Kohus määrab käesolevas pankrotimenetluses pankrotihalduriks Katrin Prükki, kes on selleks oma nõusoleku andnud ja kinnitanud oma sõltumatust nii võlgnikust kui võlausaldajatest.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.