Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Vastavalt esitatud hagile esitas võlausaldaja AS Fector 19.02.2010.a. Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale avalduse MA Kinnisvara Invest OÜ pankroti väljakuulutamiseks. 15.04.2010.a. määrusega nimetas maakohus MA Kinnisvara Invest OÜ ajutiseks pankrotihalduriks Saima Laumetsa (Õigusbüroo Dica OÜ, asukoht Nafta 1, 10152 Tallinn, epost: [email protected]) ning tegi talle kohustuseks PankrS § 22 lg-st 2 ja 5 tulenevate ülesannete täitmise. 06. mai 2010.a. määrusega kuulutas kohus välja MA Kinnisvara Invest OÜ pankroti. Pankrotihalduriks määras kohus Saima Laumetsa. Väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ ilmus osaühingu MA Kinnisvara Invest (pankrotis) pankrotiteade 07.mail 2010.a., mil vastavalt Pankrotiseaduse §-s 93 lg 1 sätestatule hakkas kulgema nõudeavalduse esitamise tähtaeg. Kõnealuse teate väljatrükk on lisatud hagiavaldusele (Lisa 1 – Ametlike teadaannete väljatrükk). Hageja esitas osaühing MA Kinnisvara Invest (pankrotis) pankrotihaldurile nõudeavalduse (Lisa nr 2 – hageja nõudeavaldus) koos lisadega. 12.augustil 2010.a. toimus osaühing MA Kinnisvara Invest (pankrotis) pankrotimenetluse nõuete kaitsmise koosolek. Vastavalt pankrotiseaduse § 103 lg-s 2 sätestatule loetakse nõue ja selle rahuldamise järk tunnustatuks, kui sellele nõuete kaitsmise koosolekul ei vaidle vastu haldur ega ükski võlausaldaja. Hageja nõue jäi täies ulatuses tunnustamata, sest AS SEB Pank vaidles hageja nõude tunnustamisele vastu. Nõuete kaitsmise koosoleku protokoll on tõendina lisatud hagiavaldusele (Lisa 3 – nõuete kaitsmise protokoll). Vastavalt Pankrotiseaduse § 106 lg-s 1 sätestatule otsustab nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamise võlausaldaja hagiavalduse alusel kohus, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet või selle rahuldamisjärku ei tunnustatud. Kui nõude või selle rahuldamisjärgu vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele või selle rahuldamisjärgule vastu vaidles. Hagi aegumistähtaeg on üks kuu päevast, mil koosolek jättis nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamata. Hageja nõude alus alus, sisu ja suurus: OÜ Legalitas nõuab ООО Викинг poolt MA Kinnisvara Invest OÜ vastu suunatud ja OÜ-le Legalitas loovutatud nõuete täitmist. OÜ Legalitas nõuab võlgnevuse summas 7 000 000 eurot tasumist.

lk 3 Nõudeõigused tulenevad ООО Викинг ja OÜ MA Kinnisvara Invest vahel 03.10.2008.a. sõlmitud aktsiate ostu-müügi lepingust (edaspidi Leping) ja selle lisadest tulenevate OÜ MA Kinnisvara Invest kohustuste täitmata jätmisest. Lepingu punkti 2.1 kohaselt OÜ MA Kinnisvara Invest oli kohustatud tasuma vene äriühingule ООО Викинг 7 000 000 eurot АО „Завод Спорт“ 203 000 aktsia eest. OÜ MA Kinnisvara Invest on jätnud oma kohustuse (aktsiate eest tasumine ja enda nimele ümberregistreerimine) täitmata. Lepingu punkti 3.2 kohaselt on OÜ MA Kinnisvara Invest kohustatud tasuma leppetrahvi 0,5 % päevas tehingu summast iga aktsiate ostja nimele ümberregistreerimisega viivitamise eest. Aktsiate registreerimise ostja nimele tingimuseks oli ostuhinna tasumine aktsiate eest. OÜ MA Kinnisvara Invest oli kohustatud tasuma aktsiate eest 180 päeva jooksul pärast lepingu allkirjastamist ehk hiljemalt 02.04.2009. OÜ MA Kinnisvara Invest on jätnud oma kohustuse täitmata ning vastutab ООО Викинг ees. Seisuga 20.01.2010 oli OÜ MA Kinnisvara Invest viivituses kohustuse täitmisega 293 päeva. Lepingu punkti 3.2 kohaselt oli OÜ MA Kinnisvara Invest kohustuse rikkumise eest arvestatud leppetrahvi summas 10 255 000 eurot. Sama punkti kohaselt leppetrahv tohi ületada 100% aktsiate hinnast ehk maksimaalselt 7 000 000 eurot. ООО Викинг on loovutanud 20.01.2010.a. sõlmitud Nõudeõiguse loovutamise lepingu nr.100120 alusel OÜ MA Kinnisvara Invest (registrikood 11097882) vastu suunatud nõudeõigused (sealhulgas tasumisele kuuluvad intressid, viivised, võlgniku lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue ja muud kõrvalnõuded) Osaühingule Legalitas (edaspidi ka Legalitas) (registrikood 11303235, asukoht Paelrohu tee 46 Maardu 74117) Lähtudes ülaltoodust ning juhindudes Pankrotiseaduse §-des 106 lg 1 ja 153 lg 1 sätestatust palub hageja: -tunnustada hageja nõuet osaühingu MA Kinnisvara Invest (pankrotis) pankrotimenetluses summas 109 526 200,00 krooni (7 000 000 eurot); -arvata hageja nõue Pankrotiseaduse § 153 lg-s 1 sätestatud rahuldamisjärku; -menetluskulud välja mõista kostjalt. Kohus andis hagejale tähtaja originaaldokumentide ja oma lõplike seisukohtade esitamiseks 10. 06. 2011. Hageja esitas kohtule küll oma seisukoha, kuid jättis lisamata vajalikud lisad, milleks on nõude loovutamise lepingu originaaldokument. Hageja kinnitas, et tegemist on viivise nõudega.

Kõnealune nõue summas 7 000 000,00 tuleneb MA Kinnisvara Invest OÜ (pankrotis) poolt Lepingu punktis 2.1. ja 2.2. sätestatud kohustuse, tasuda Lepingu esemeks olnud OAO „Zavod Sport“ 203 000 aktsia eest kokku 7 000 000,00 eurot 180 päeva jooksul Lepingu allkirjastamisest, rikkumisest. Kuna MA Kinnisvara Invest OÜ (pankrotis) ei tasunud nimetatud tähtaja jooksul kokkulepitud summat, siis tekkis OOO-l „Викинг“ alates 02. aprillist 2009. a. (s.o. 180 päeva möödumisel

lk 4 Lepingu allkirjastamisest) Lepingu punktis 3.2. sätestatud õigus nõuda viivise tasumist arvestusega 0,5% Lepingu hinnast iga viivituses oldud päeva eest, kuid mitte enam kui 100% Lepingu hinnast (s.o. mitte enam kui 7 000 000,00 eurot). Arvestades asjaoluga, et viivise summaks ühes päevas oli 35 000,00 eurot (7 000 000,00 * 0,5% = 35 000), siis 200 päevane täitmisviivitus tingis 7 000 000,00 eurose viivisenõude moodustumise (200 * 35 000= 7 000 000). Seega, alates 18. oktoobrist 2009. a. (200 päeva möödumisel 01. aprillil 2009. a. saabunud täitmise tähtpäevast) oli viivisenõue saavutanud Lepingus kokkulepitud maksimaalse suuruse ning OOO-l „ Викинг“ oli õigus nõuda MA Kinnisvara Invest OÜ-lt (pankrotis) Lepingu punktile 3.2. tuginedes 7 000 000,00 eurose leppetrahvi tasumist. Nagu eelnevalt märgitud, loovutas OOO „ Викинг“ oma nõude summas 7 000 000,00 eurot 20. jaanuaril 2010. a. OÜ-le Legalitas, millise asjaolu tõendamiseks on esitanud hageja kohtule nõude loovutamise teate. Sama teade on edastatud ka nõudeavaldusega MA Kinnisvara Invest OÜ (pankrotis) pankrotihaldurile ning tulenevalt VÕS § 170 tuleb sellisel juhul lugeda nõude loovutus võlgniku suhtes toimunuks.

lk 5 Hageja nõuet tuleb käsitleda viivisenõudena, mistõttu ei oma tähendust sellise nõude esitamise aeg. Kostja tuginemine VÕS § 159 lg 2 on väär ning hageja ei ole oma nõude alust muutnud.

lk 6

lk 7 miks Lepingut lõppkokkuvõttes ei täidetud.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja AS SEB Pank (edaspidi ka SEB või kostja) palub jätta Legalitas OÜ hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata. Kostja on nõus hagi lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja leiab, et hageja leppetrahvi nõue on seaduses sätestatud nõuete järgimata jätmise tõttu kehtetu VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Legalitas OÜ ei ole tõendanud, et leppetrahvi nõuet oleks esitatud mõistliku aja jooksul. VÕS § 160 järgi ei või leppetrahvi kohustuse rikkumise vabandatavuse korral nõuda, kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kui kohus peaks siiski leidma, et hagejal eksisteerib õigus leppetrahvi nõuda palub kostja leppetrahvi summat vähendada. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Lisaks märgib kostja, et kuivõrd kostja arvates on aktsiate müügilepingu puhul tegemist näiliku tehinguga, ei ole ka juba sellel alusel hagejal õigust leppetrahvi nõuda, kuna VÕS § 163 kohaselt on lepingu kehtetuse korral kehtetu ka kokkulepe leppetrahvi tasumise kohta. Riigikohus on oma 20.03.2008 lahendis tsiviilasjas 3-2-1-15-08 märkinud, et mõistlikku tähtaega leppetrahvi nõudest teatamiseks tuleb hakata lugema päevast, mil kahjustatud pool avastas kohustuse rikkumise. Leppetrahvi nõude esitamisest teatamine tagab selle, et võlausaldaja käitumine on võlgniku jaoks piisavalt ettenähtav ja et võlgnik saab leppetrahvi nõuet oma edasises käitumises arvestada. Mõistlik aeg VÕS § 159 lg 2 tähenduses mahub ajaliselt kohustuse rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele. 29.04.2008.a. lahendis 3-2-1-28-08 on Riigikohus lisaks märkinud, et VÕS § 159 lg 2 kohaldamise eelduseks on muu hulgas ka kohustuse rikkumise avastamise aja tuvastamine. Sellest hetkest hakkab kulgema mõistlik aeg leppetrahvi nõudest teatamiseks. Mõistlik aeg VÕS § 159 lg 2 tähenduses mahub ajaliselt kohustuse rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele. Kui nõude aegumistähtaja pikkus on näiteks 3 aastat, mahub leppetrahvi nõudest teatamine kolm kuud (möödunud on 1/10 aegumistähtajast) pärast kohustuse rikkumise avastamist üldjuhul VÕS § 159 lg 2 mõistliku aja raamidesse. Seejuures tuleb siiski arvestada, et mõiste "mõistlik aeg" on

lk 8 määratlemata õigusmõiste. Seda tuleb kohaldada iga juhtumi eripärasid silmas pidades ning seega võib kolm kuud teatud juhul olla ka ebamõistlikult pikk tähtaeg. Leppetrahvi nõude esitamisest teatamine tagab selle, et võlausaldaja käitumine on võlgniku jaoks piisavalt ettenähtav ja et võlgnik saab leppetrahvi nõuet oma edasises käitumises arvestada. Nõudeavalduses on tõendamata ka Legalitas OÜ poolt väidetavalt veebruaris 2010 pankrotivõlgnikule leppetrahvi nõude esitamine. Arusaamatu on nõudekirjale märgitud: „kätte saanud u 05.02.00“. Ei ole usutav, et põhitegevusalana õigusliku esindamisega tegelev Legalitas OÜ (lisa 2) ei oleks niivõrd olulise tõendusliku tähendusega dokumenti kui leppetrahvi nõue saatnud tähitud postiga. Kostja hinnangul on aktsiate müügileping tühine. Kostja hinnangul on esitatud leping tegelikkuses näilik ning on esitatud üksnes eesmärgiga võimaldada selle esitajal osalemist pankrotiprotsessis ning -organites. TsÜS § 84 lg 1 tulenevalt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kostja juhib kohtu tähelepanu ka asjaolule, et nimetatud lepingu väidetava sõlmimise ajal olid MA Kinnisvara Invest OÜ-l juba tekkinud tõsised makseraskused. Selle valguses ei tundu usutav, et ettevõte oleks ennast sidunud ebamõistlike ja kahjustavate tingimustega lepinguga. Kostja leiab, et lihtkirjaliku aktsiate müügilepingu puhul on tegemist näiliku tehinguga. TsÜS § 89 lg 1-3 kohaselt on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Näilik tehing on tühine. Kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut. Kostja leiab, et Legalitas OÜ nõudeavaldus ei vasta PankrS § 82 lg 1 ja PankrS § 82 lg 3 Legalitas OÜ on esitanud nõudeavalduse summas 109 526 200 krooni, tulenevalt nõude loovutuse teel saadud leppetrahvi nõudest. Nõue tuleneb väidetavalt 03.10.2008 sõlmitud aktsiate müügilepingust, millega pankrotivõlgnik (s.o kinnisvara rendile andmisega tegelev ettevõte) kohustus lihtkirjaliku, Venemaa Föderatsiooni õigusele alluva lepingu alusel ostma Venemaa Föderatsiooni äriühingult Викинг OOO aktsiaseltsi „Завод Спорт“ aktsiaid. Sealjuures on tehingus aktsiate osa kogu aktsiapakist sätestamata ning lepingus ei ole käsitletud seda, mis tingimustele võõrandatav ettevõte vastama peab, mis annavad aluse tõsiselt kahelda lepingu autentsuses. Pankrotihalduri ja Legalitas OÜ vahelisest kirjavahetusest (lisa 3) nähtub, et nõudeavaldusele lisatud dokumendid polnud esitatud korrektselt, sest puudus eestikeelne nõude alusdokument (aktsiate müügileping oli venekeelne). Sellele hiljem esitatud tõlge oli aga kinnitamata tõlge. Kostjal puuduvad andmed, et hageja oleks hilisemalt kinnitatud tõlget esitanud. Riigikohus on 10.05.2005 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-46-05 ja Tallinna Ringkonnakohus oma 01.02.2008 määruses tsiviilasjas nr 2-07-30406 leidnud, et lubatud ei ole häälte andmine sellistele nõuetele, mis on esitatud PankrS § 82 lg 3 sätestatud tähtaega rikkudes. Nõudeavaldust ei saa lugeda nõuetekohaselt esitatuks, kui sellele pole

lk 9 lisatud tõendavad dokumendid. Lisaks on Tallinna Ringkonnakohus 22.03.2010 määruses tsiviilasjas 2-09-32796 leidnud, et ebapiisavalt põhistatud ja tõendamata nõuetele ei tohi pankrotihaldur anda võlausaldajate esimesel üldkoosolekul hääli. Lisaks eelnevale soovib kostja juhtida kohtu tähelepanu veel ka asjaolule, et pankrotimenetluses esitatud nõue ei vasta nõudeavaldusele esitatavatele nõuetele ning ei ole reaalselt väljamõistetav. Tallinna Ringkonnakohus on 22.03.2010.a. määruses tsiviilasjas 2-09-32796 rõhutanud (p. 20), et TsMS § 235 lause 1 kohaselt on väite põhistamine väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab lugeda väite usutavaks. Sellest järeldub, et võlausaldaja peab nõuet esitades kõrvaldama võimalikud vastuolud ja tagama nõude aluse ära näitamiseks piisava selguse. Halduril peab olema võimalik raskusteta veenduda selles, et võlausaldaja poolt on nõude esitamine võlgniku vastu nõude kohta esitatud dokumentide alusel mitte üksnes materiaalõiguslikult võimalik, vaid et see oleks suure tõenäosusega ka edukas. Ringkonnakohtu poolt viidatud põhimõtet tuleb järgida läbivalt pankrotimenetluse kestel nõuete üle peetavates vaidlustes. Selle valguses, ei saa pidada Legalitas OÜ nõuet ei edukaks ega ka reaalselt väljamõistetavaks. AS SEB Pank on pankrotivõlgniku võlausaldaja ja ainus pandipidaja pankrotimenetluses. AS SEB Pank on tegelik suurim võlausaldaja pankrotimenetluses, omades nõuet summas 137 033 540.89 krooni. Legalitas OÜ on teise järgu võlausaldaja pankrotimenetluses, kellel puudub loogiliselt põhjendatav huvi osaleda pankrotimenetluses, milles, ka hageja enda sõnade kohaselt, ei jätku piisavalt vahendeid ühegi teise järgu nõude rahuldamiseks. Kostja kinnitab, et tänaseks päevaks on realiseeritud kõik AS SEB Pank nõude tagatiseks olnud kinnisasjad hindadega: kinnistu Nurga 3 hinnaga nelikümmend kolm miljonit kakssada tuhat Eesti krooni (edaspidi EEK); kinnistu Keemikute 25 hinnaga neli miljonit kakssada tuhat EEK; kinnistu Nurga 1a hinnaga kolm miljonit kakssada viiskümmend tuhat EEK; ja kinnistu Sütiste tee 30 hinnaga kakskümmend seitse miljonit kaheksasada tuhat EEK. Kuivõrd kinnistute müügist laekus pankrotimenetluses kokku 78 450 000 EEK ehk 5 013 868.827 eurot ja nimetatud summast lähevad vastavalt pankrotiseaduse § 153 lg 2 rahuldatakse pandiga tagatud nõue esimeses järgus pandieseme müügist saadud raha ulatuses, millest on maha arvatud käesoleva seaduse § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksed võrdeliselt pandieseme müügist saadud rahasumma suhtele pankrotivara müügist laekunud raha kogusummasse, ent mitte enam kui 15/100 ulatuses pandieseme müügist saadud rahasummast, siis on AS SEB Pank nõude rahuldamise tõenäoline ulatus tänase päeva seisuga 4 231 788.503 eurot. AS SEB Pank kogunõue MA Kinnisvara Invest OÜ pankrotimenetluses on 8 758 039.503 eurot (137 033 540.899 EEK). Seega jääb AS SEB Pank pandiga tagatud nõudest rahuldamata 4 526 251 eurot ehk üle poole kogu nõudest. Lisaks ei kajastu Legalitas OÜ nõudele lisatud väidetavalt 03.10.2008 sõlmitud aktsiate müügilepingust tulenev kohustus pankrotivõlgniku 2008 bilansis (lisa 4). Samuti ei ole Venemaa Föderatsiooni äriühingut „Завод Спорт“ näidatud konsolideeritud majandusaastaaruandes tütarettevõttena. Tehing „Завод Спорт“ aktsiate omandamiseks on olnud juhul, kui see on üldse toimunud, igal juhul majanduslikult kahjulik, ja

lk 10 ilmselgelt tagasivõidetav või isegi tühine. Tehing moodustab 2008 aasta bilansimahust (~ 289 miljonit krooni) ligi 40%. Seejuures väärib märkimist, et 289 miljoni krooni suuruse bilansimahu juures oli kinnisvarainvesteeringute maht sellest 286 miljonit krooni, mis tegi jäägiks üksnes 3 miljonit krooni. Varasemate majandusaasta aruannete kohaselt ei ole pankrotivõlgniku bilansis muude võlgade osakaal ühelgi aastal olnud võrreldav pankrotiseisuks kujunenud 244 miljoniga. Nii on aastatel 2005 - 2007 olnud muu võla osakaal väga madal: 2005 oli see 11 587 krooni, 2006 oli see 47 013 krooni ja 2007 oli 38 735 krooni. Samuti ei ole ühelgi varasemal majandusaastal oma põhitegevusalana kinnisvara rentimisega tegelenud pankrotivõlgnik soetanud teiste ettevõtete aktsiaid, veel enam välismaiste ettevõtete omi, mille tegevusala on kardinaalselt erinev. Tallinna Ringkonnakohus on 22.03.2010 määruses tsiviilasjas 2-09-32796 leidnud, et PankrS § 10 lg 1 järgi peab võlausaldaja tõendama nõude olemasolu. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb seaduse mõtte kohaselt pankrotihalduril võlausaldajatele hääled määrata ainult põhistatud nõuete alusel. Kuigi nõuete kaitsmine toimub hagiavalduse alusel kohtus, ei saa pankrotihaldur võlausaldajatele enne nõuete kaitsmist vajalikke hääli anda ilma piisava põhistuseta. TsMS § 253 lause 1 kohaselt on väite põhistamine väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab lugeda väite usutavaks. Sellest järeldub, et võlausaldaja peab nõuet esitades kõrvaldama võimalikud vastuolud ja tagama nõude aluse ära näitamiseks piisava selguse. Pankrotihalduril peab olema võimalik raskusteta veenduda selles, et võlausaldaja poolt on nõude esitamine võlgniku vastu nõude kohta esitatud dokumentide alusel mitte üksnes materiaalõiguslikult võimalik, vaid et see oleks suure tõenäosusega ka edukas. Ettevõte, mille aktsiaid on väidetavalt müüdud on „Завод Спорт“ registrikoodiga 1027800011139. Venemaa Föderatsiooni äriregistri andmete kohaselt kuulub nimetatud registrikood aga ettevõttele nimega Baltiiskij Bank OAO. On vähetõenäoline, et Zavod Sport OOO-st on vahepeal saanud pank. Ka see asjaolu tõendab nõudeavalduse aluseks olevate dokumentide ilmset fabritseeritust. MA Kinnisvara Invest OÜ põhikirjas ei ole kirjas sporditegevust või sellel alal teenuste osutamist, mistõttu Venemaa äriühingu „Завод Спорт“ aktsiate ostmine ei tundu usutava ja tegeliku sammuna. Ka ajutise halduri aruandes on välja toodud, et pankrotivõlgniku tegevusalaks oli ja on enda kinnisvara rentimine. Põhikiri muudeti 30.11.2009 (enne seda kehtis põhikiri 29.12.2005 - 09.12.2009) ning ka uues põhikirjas ei ole kirjas sporditegevust või sellel alal teenuste osutamist. Eeltoodu tõttu palub kostja kohtul jätta Legalitas OÜ hagi täies ulatuses rahuldamata. Tuginedes eeltoodud põhjendustele palub kostja:

lk 11 Valitsuse poolt avaldatud teadet) müüdi 75,03% OAO „3abog Cnopt“ aktsiakapitalist äriühingule 3AO „Балтийский Банк“ 11.09.2007 enampakkumisel hinnaga 74,1 mln Venemaa rubla (ca 1,875 mln eurot). Siinkohal tuleb märkida, et 75,03% aktsiakapitalist on 220482 aktsiat (OAO „3abog „Cnopt“ on välja lasknud kokku 293859 aktsiat2). Kostja peab vajalikuks märkida, et OOO „Викинг“ puhul on tegemist osaühinguga, mille osakapital on 10000 Venemaa rubla (ca 253,11 eurot); OOO „Викинг“ ei ole registrisse kandmise hetkest ehk aastast 2007 esitanud registripidajale ühtegi majandusaasta aruannet (lisa 2). Kostja arvates ei ole tõenäoline, et äriühingust, mille osakapital on 253,11 eurot ja mis ei täida raamatupidamiskohustust on saanud nimeka ettevõtte suuraktsionär. Seega on äärmiselt ebausutav, et OOO „Викинг“ oli väidetava müügilepingu sõlmimisel OAO „3abog „Cnopt“ aktsiate kontrollpaketi omanikuks. Puuduvad tõendid ka selle kohta, et OOO „Викинг“ oleks saanud aktsiate omanikuks tulevikus ehk pärast vaidlusaluse müügilepingu sõlmimist.

lk 12 Eeltoodut arvestades isegi siis, kui OOO „Викинг“ ja MA Kinnisvara Invest OÜ (pankrotis) vaheline kokkulepe ei ole näilik, ei saa müügilepingut lugeda sõlmituks, kuna müügileping ei võimalda tuvastada konkreetset lepingu eset. Sellest tulenevalt ei saa müüja (OOO „Викинг“) nõuda ostjalt (MA Kinnisvara Invest OÜ (pankrotis)) ka müügihinna tasumist ja müügihinna tasumisega viivitamisel viivist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud esitatud hagi ja sellele lisatud dokumentidega leidis, et esitatud hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel: Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja Legalitas OÜ esitas osaühing MA Kinnisvara Invest (pankrotis) pankrotihaldurile nõudeavalduse /t.l. 8/summale 7 000 000 eurot e. 109 526 200 EEK. 12.augustil 2010.a. toimus osaühing MA Kinnisvara Invest (pankrotis) pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek /t.l. 10/ kus hageja nõue jäi tunnustamata, sest sellele esitas vastuväite AS SEB pank. Pankrotiseaduse (PankrS) § 106. järgi kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Hageja on oma nõude alusena esitanud 20. 01. 2010 sõlmitud nõudeõiguse loovutamise lepingu nr. 100120 /t.l. 13/, millega väidetavalt OOO Викинг loovutas hagejale tema ja OÜ MA Kinnisvara Invest vahel 03. 10. 2008.a. sõlmitud aktsiate ostu-müügi lepingust /t.l. 15/ tuleneva nõude. RahvEÕS § 2 lg. 1 järgi , kui seaduse, välislepingu või tehingu kohaselt kuulub kohaldamisele välisriigi õigus, kohaldab kohus seda. RahvEÕS § 32 lg. 1 järgi kohaldatatkse lepingule selle riigi õigust, mille kohaldamises pooled on kokku leppinud, § 36 lg. 1 järgi lepingu või selle sätte kehtivus määratakse riigi õiguse alusel, mis kuuluks kohaldamisele, kui leping või selle säte oleks kehtiv. OOO Викинг ja võlgnik on 03. 10. 2008 sõlmitud lepingu punktis 4.2 leppinud kokku Vene Föderatsiooni õiguse kohaldamises ja seetõttu tuleb lepingu rikkumisest tuleneva nõude põhistatuse ja lepingu kehtivuse üle otsustamisel kohaldada Vene Föderatsiooni õigust (Vene Föderatsiooni Tsiviilkoodeks).

lk 13

Hageja nõude põhjendatuse üle otsustamiseks tuvastab kohus esmalt, kas 03. 10. 2008.a. sõlmitud aktsiate müügileping, millest tulenevat nõuet väidetavalt loovutati, on kehtiv. Kohus ei nõustu siinkohal hageja väitega, et kostjal ei ole õigust vaidlustada lepingut, mille pooleks ta ei ole. Võlausaldajal on õigus esitada nõude aluseks oleva lepingu tühisuse vastuväite. Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohus oma lahendis tsiviilasjas nr. 3-2-1-95-11, milles märgiti, et nõude tunnustamise üle peetava vaidluse puhul on võlausaldajal, kes ei ole tehingu pool, õigus tugineda vastuväitele, et see tehing on näilik. Vastasel juhul ei ole võlausaldajal võimalik oma õigusi pankrotimenetluses võimalike kuritarvituste vastu kaitsta. Võlausaldajal on õigus ja kohustus esitada tõendeid selle kohta, et tegelikult soovisid lepingu pooled jätta mulje tehingu olemasolust või varjata muud tehingut. Hageja nõue tuleneb väidetavalt nõude loovutamise lepingust, millega loovutati 03.10.2008 sõlmitud aktsiate müügilepingust (müügileping) tulenevad nõuded. Müügilepinguga kohustus pankrotivõlgnik (s.o kinnisvara rendile andmisega tegelev ettevõte) lihtkirjaliku, Venemaa Föderatsiooni õigusele alluva lepingu alusel ostma Venemaa Föderatsiooni äriühingult Викинг OOO aktsiaseltsi „Завод Спорт“ aktsiaid. Kostja leiab, et nõude aluseks olev müügileping on näiline ja seega tühine Vene Föderatsiooni (VFTsK) artikli 170 lg. 1 tulenevalt, mille kohaselt leping on näiline, kui poolte tahe ei ole tegelikult suunatud õigusliku tagajärje loomisele. Näilik tehing on kehtetu VFTsK artikli 167 tulenevalt ja ei too pooltele kaasa õiguslikke tagajärgi. Kostja on esitanud muu hulgas tõendi selle kohta, et 11. 09.2007.a. müüdi enampakkumisel 75,03 % OAO Завод Спорт aktsiatest hinnaga 74,1 mlj rubla (1,875 mlj eurot). Aktsiad omandas OAO Скандик Партнер. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et on üsna ebatõenäoline, et OOO Викинг, kelle osakapital oli 10000 rubla e. 253,11 eurot võis peale seda omandada enamusosaluse OAO Завод Спорт. Puuduvad tõendid selle kohta, et väidetav müügilepingu pool ( müüja) oli saanud aktsiate omanikuks. Müügilepingu kohaselt müüdi MA Kinnisvara Invest OÜ-le (edaspidi ka võlgnik) 203 000 OAO Завод Спорт aktsiat e.69,08 % hinnaga 7 miljonit eurot, mis reaalselt ületas neljakordselt turuhinna. On ebatõenäoline, et majanduskriisi tingimustes võttis võlgnik endale säärases mahus kohustuse. Et poolte tahe ei olnud suunatud konkreetse õigusliku tagajärje loomisele, vaid tegu oli näilise tehinguga tõendab ka asjaolu, et aktsiate eest väidetavale müüjale ei makstud. Ka ei kajastu võetud kohustus võlgniku raamatupidamisdokumentides. Kohus leiab, et hageja väide nagu ei omaks kohustuse kajastamine või kajastamata jätmine raamatupidamislikult mingit tähtsust, on ainetu ja ebaõige, sest ettevõttes, kelle raamatupidamine on korraldatud nõuetekohaselt (tuvastatud pankrotimenetluses) kajastuvad võetud kohustused igal juhul ka raamatupidamisdokumentides, seda enam, et tegu on sellises mahus kohustuse võtmisega, tehinguga, mida võib lugeda igapäevast majandustegevust ületavaks. Kohus jääb seisukohale, et kuna ettevõtte kasum 2008.a. lõpuks oli 115 643 823 krooni milj krooni (7 390.93 €), on üsna ebatõenäoline, et ettevõte võttis endale ostumüügilepinguga sellises mahus kohustusi (aktsiate hind 7 000 000 € + leppetrahv kuni

lk 14 7 000 000 €), jättes samas lepingujärgse kohustuse täitmata, kuigi vahendid selleks olid olemas, võttes sellega riski maksta samas suurusjärgus leppetrahvi. Lepingu järgi pidi võlgnik põhivõla tasuma 31. 03. 2009. Seda aga ei tehtud, kujunenud puhaskasum otsustati jagada /t.l. 117/. Võlgniku selline tegevus näitab, et tegelikult ei olnud tema tahe lepingu sõlmimisel suunatud kohustuste võtmine. Kostja poolt kohtule esitatud Vene Föderatsiooni kohtute lahenditest selgub, et sealsed kohtud on korduvalt asunud seisukohale, et „kuna teeseldud tehing teostatakse vaid näiliselt, on üheks näilisuse tunnuseks poolte poolt tegude tegemata jätmine, mida näeb ette antud tehing. Antuid juhul pooled lepingujärgseid kohustusi täitma ei asunud. VeneFTsK artikkel 432 lg. 1 järgi loetakse müügileping sõlmituks, kui pooled on kokku leppinud lepingu kõige olulisemates tingimustes s.h. lepingu eseme. VeneFTsK artikkel 455 lg. 3 kohaselt loetakse müügilepingu üheks tingimuseks, et leping võimaldab kindlaks teha kauba nimetuse ja koguse. Esitatud ostu-müügi lepinguga müüs OOO Викинг MA Kinnisvara Invest OÜ-le OAO Завод Спорт aktsiad hinnaga 7 000 000 eurot. Lepingus on müüdava aktsiaseltsi registrikood vale. Lepingus märgitud registrikood kuulub OAO Балтийский Банк /t.l. 86/. Seega on vastuväide põhjendatud. Leping ei võimalda tuvastada lepingu eset (selgusetu on kumma ettevõtte aktsiaid silmas peeti) ja pooled ei ole seda ka korrigeerida püüdnud. Hageja ei olnud kõnealuse lepingu pooleks, mistõttu tema väitel müügieseme kohta ei ole tõenduslikku väärtust. Seega , isegi kui lepingut ei saa lugeda näilikuks, tuleb tunnistada, et müügilepingut ei saa lugeda sõlmituks selle ebatäpsuse tõttu ja sellest tulenevalt ei ole võlgnikul tekkinud ka kohustust. Seega puudub alus nõuda võlgnikult kohustuste täitmist ja nende täitmata jätmisel viivise nõudeks. Kohus leiab, et hageja väide selle kohta, et leping omas väidetavalt majanduslikku eesmärki ja haakub võlgniku põhitegevusalaga ei välista selle näilikkust. Legalitas OÜ on esitanud nõudeavalduse summas 7 000 000 eurot, tulenevalt nõude loovutuse teel saadud leppetrahvi nõudest. Kuna nõude aluseks oleva lepingu näol on tegemist näiliku e. siis kehtetu tehinguga, ei olnud OOO Викинг õigustatud ka nõuet loovutama. Sealjuures on tehingus aktsiate osa kogu aktsiapakist sätestamata ning lepingus ei ole käsitletud seda, mis tingimustele võõrandatav ettevõte vastama peab, mis annavad aluse tõsiselt kahelda lepingu autentsuses. Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et müügilepingu on allkirjastanud A. Kovaltšuk osaühingu osanikuna. Sellise tehingu tegemine osaniku poolt eeldanuks osanike otsust (ÄS § 89), mida aga esitatud ei ole.

lk 15 Eeltoodut arvesse võttes on kohus asunud seisukohale, et hagi nõude tunnustamiseks tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulud TsMS § 162 järgi hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamata jätmisega jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

Kohtunik: Külli Mõlder

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.