Eesistuja Kaija Kaijanen, liikmed Gaida Kivinurm ja Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
10. aprill 2015. a, Tallinn AS Talstok (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo hagi P M i vastu kahju hüvitise 878 769,99 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
460 041,12 eurot Harju Maakohtu 10. septembri 2014. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Istugi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
AS Talstok (pankrotis) pankrotihalduri Indrek Lepsoo apellatsioonkaebus 13. märts 2015. a Hageja: AS Talstok (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo (asukoha aadress Roseni 7, Tallinn 10111), lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Saar Kostja: P M (isikukood XXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Leon Glikman ja Paul Keres
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu 10. septembri 2014. a otsuse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-11-58323 muutmata, arvestades ka käesoleva otsuse põhjendusi.
2.Jätta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotus muutmata ja apellatsiooniastme menetluskulud Aktsiaseltsi Talstok (pankrotis) kanda.
3.Välja mõista Aktsiaseltsi Talstok (pankrotis) pankrotivarast riigituludesse pankrotihaldur Indrek Lepsoole antud riigipoolse menetlusabi eest 3 400 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest vastavalt käesolevale otsusele lisatud makseinfole. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kui kohustatud isik ei täida lahendit täitnud lahendis ettenähtud tähtaja jooksul, võib lahendi saata sundtäitmisele. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.18.10.2010 esitas AS Talstok (pankrotis) Harju Maakohtule hagi Heade Tegijate AS ja P M i vastu AS Talstok (pankrotis) ja Heade Tegijate AS vahel 01.10.2004 sõlmitud lepingu kehtetuks tunnistamiseks või alternatiivselt nimetatud lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmise kehtetuks tunnistamiseks ning 878 769,99 euro saamiseks (tsiviilasi nr 2-10-51397). 21.11.2011 määrusega eraldas kohus nimetatud tsiviilasjast AS Talstok (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo hagi P M i vastu 878 769,99 euro saamiseks iseseisvasse menetlusse.
2.Harju Maakohtu 14.03.2012. a otsusega jäeti hagi rahuldamata nõuete aegumise tõttu (kd I, tl 146148). Tallinna Ringkonnakohus jättis 13.11.2012. a lahendiga maakohtu otsuse muutmata ning hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata (kd II, tl 97-105). Riigikohus rahuldas 29.05.2013. a lahendiga hageja kassatsioonkaebuse, tühistas 13.11.2012. a ringkonnakohtu ja 14.03.2012. a maakohtu otsuse ning saatis asja uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule (kd II, tl 141-145).
3.19.08.2013. a esitatud hagi terviktekstis hageja selgitas, et tema nõude aluseks on asjaolu, et kostja on AS Talstok juhatuse liikmena rikkunud juhatuse liikme kohustusi. Juhatuse liikme kohustuste rikkumine seisneb mh selles, et kostja on AS Talstok juhatuse liikmena teinud võimalikuks ebaseaduslike väljamaksete tegemise AS-i Talstok enamusaktsionärile Heade Tegijate AS-ile. Hageja käsitleb juhatuse liikme kohustuste rikkumisena nii AS-i Talstok jaoks kahjuliku lepingu sõlmimist Heade Tegijate AS-iga kui ka selle lepingu täitmist (raha maksmist Heade Tegijate AS-ile). AS Talstok on 25.06.1997. a äriregistrisse kantud aktsiaselts, mille aktsiakapital on alates 10.12.1998. a 5 700 000 krooni. Kostja kontrollis juhtorganite kaudu AS-i Talstok alates selle asutamisest. Ajavahemikus 25.06.1997. a kuni 13.07.2007. a oli AS-i Talstok ainsaks juhatuse liikmeks kostja. Ajavahemikus 12.03.2002-01.10.2007 oli AS-i Talstok enamusaktsionäriks kostja kontrolli all olev äriühing Heade Tegijate AS, millele kuulus umbes 84% AS-i Talstok aktsiatest. Kostja oli Heade Tegijate AS-i ainuaktsionär ja ajavahemikus 03.07.1996-27.07.2010 ka Heade Tegijate AS-i ainus juhatuse liige.
4.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Talstok ja Heade Tegijate AS 01.10.2004. a konsultatsiooni ja marketingi teenuste osutamise lepingu, mis lepingu p 6.1 kohaselt kehtis kuni 31.12.2006. a. Hagejale teadaolevalt oli lepingu alusel tekkinud võlasuhe ainus AS-i Talstok ja Heade Tegijate AS-i vaheline võlasuhe. Lepingu allkirjastas AS Talstok esindajana kostja korraldusel I P. Heade Tegijate AS-i esindajana allkirjastas lepingu kostja ise. Lepingu kohaselt kohustus Heade Tegijate
AS viima läbi AS-ile Talstok teenuste turu-uuringu ning AS Talstok kohustus selle eest tasuma alates 01.10.2005. a. Ajavahemikus 06.01.2005-04.07.2007 tegi AS Talstok lepingu alusel Heade Tegijate AS-ile väljamakseid kokku 878 769,99 euro (s.o 13 749 762,46 krooni) suuruses summas.
5.Enne lepingu sõlmimist ja täitmist oli AS Talstok kasumit teeniv äriühing. Veel 2004. a oli AS-i Talstok kasum kokku 974 388 krooni. Pärast lepingu sõlmimist ja täitmist on AS Talstok läbivalt olnud suures kahjumis: 2005. a oli äriühingu kahjum 2 565 880 krooni, 2006. a 1 404 431 krooni ja 2007. a 6 427 995 krooni. Hageja viitab lepingu p-le 3.1, mille kohaselt võib Heade Tegijate AS-i poolt teostatud töö olla vormistatud aruannete ja soovituste vormis ning see tuleb AS-ile Talstok üle anda vabas vormis kas kirjalikult või suuliselt. AS-i Talstok dokumentide hulgas puuduvad materjalid, mis tõendaksid lepingu täitmist Heade Tegijate AS-i poolt. Hageja viitab AS-i Talstok audiitori I S märkustele ja AS-i Talstok pankrotistumisele ning järeldab, et kostja on äriühingu juhatuse liikmena oluliselt rikkunud oma seadusest ning kostja ja AS-i Talstok vahelisest lepingust tulenevat hoolsus- ja lojaalsuskohustust. Hageja leiab, et kostja on oma kohustuste rikkumisega tekitanud AS-le Talstok kahju, mille kostja on kohustatud hüvitama vähemalt 460 041,12 euro ulatuses.
6.Kostja vaidles hagile vastu. 16.09.2014. a vastuses hagile kostja leidis, et hageja on osast nõudesummast loobunud või nõuet vähendanud, sest 18.10.2010. a hagiavalduses on hageja kostjalt palunud välja mõista 878 769,99 eurot, kuid hagiavalduse terviktekstis palub hageja kostjalt välja mõista kahju 460 041,12 euro ulatuses. Kostja leiab, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega. 01.10.2004. a lepingu sisuks on selliste teenuste osutamine, mis abistaksid AS-i Talstok tema põhitegevuse (mineraalväetiste transiit) teostamisel. Selliseks teenuseks on muuhulgas lünkade täitmine transiidiahelas, mida Heade Tegijate AS AS-ile Talstok osutas. Kõik hageja väited, nagu oleks äriühing tasunud Heade Tegijate AS-ile raha ilma vastusoorituseta, on otsitud. Samuti ei ole hageja tõendanud hagi rahuldamise eelduseid. Kostja leiab, et lepingu alusel Heade Tegijate AS-ile maksete tegemine võiks olla teoreetiliselt käsitatav rikkumisena üksnes ja ainult siis, kui hageja oleks iga ja üksiku makse korral veenvalt tõendanud, et kostja on sellise makse tegemisega oma juhatuse liikme kohustusi rikkunud.
7.10.07.2014. a kohtuistungil jäid pooled oma seni esitatud seisukohtade juurde. Hageja esitas kohtuistungil täpsustuse seoses käesolevas asjas esitatud nõudesummaga ning palus arvestada, et hageja nõude suuruseks on jätkuvalt 878 769,99 eurot (kd V tl 63-64). Esimeses astme kohtu otsus
8.Maakohtu 10.09.2014. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Samuti kohus määras tühistada otsuse jõustumisel 19.09.2013. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.
9.Maakohus põhjendas, et pooled vaidlevad eelkõige selle üle, kas ja millises ulatuses on hageja nõuded aegunud. Lisaks, kas kostja on nii AS-i Talstok kui ka Heade Tegijate AS-i juhatuse liikmena 01.10.2004. a lepingut sõlmides ja lepingut täites rikkunud oma juhatuse liikme kohustusi AS-i Talstok ees. Kehtiva ÄS § 315 lg 2 redaktsiooni järgi kuulub hagi rahuldamisele, kui kohus peaks tuvastama, et juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 315 lg 1 ja TsÜS § 35); juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, äriühingule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Pärast eelnimetatud asjaolude tõendamist on juhatuse liikmel võimalik vabaneda vastutusest, kui ta tõendab, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 315 lg 2 teine lause).
10.Maakohus leidis, et hageja nõue on aegunud 06.01.2005-18.10.2005 Heade Tegijate AS-ile tehtud väljamaksete osas ja tuleb selles osas jätta rahuldamata. Hageja nõue enne 07.11.2006. a
tehtud maksete osas ei ole aegunud. Lepingu sõlmimise ajal, s.o 01.10.2004. a kehtinud ÄS § 315 lg 4 kohaselt on juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis aastat. Sama pika aegumistähtaja näeb ette alates 01.01.2006.a kehtima hakanud ÄS § 315 lg 3. TsÜS § 37 lg 4 sätestab, et juriidilise isiku juhtorgani liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg hakkab kulgema kohustuse rikkumisest. Esmalt on hageja kostjale ette heitnud seda, et kostja on AS-i Talstok juhatuse liikmena andnud I P le korralduse sõlmida Heade Tegijate AS-iga 01.10.2004. a marketingiteenuste osutamise leping, mis on AS-ile Talstok kahjulikuks osutunud. Kõnesolev võimalik rikkumine leidis aset kas enne marketingilepingu sõlmimist või lepingu sõlmimise kuupäeval 01.10.2004. a. Tsiviilasjas ei ole vaidlust selles, et hagiavaldus on kohtule tsiviilasja nr 2-10-51397 raames esitatud 18.10.2010. a. Vastavalt Riigikohtu seisukohale ei ole antud juhul kohaldatav TsÜS § 146 lg 4, mis näeb ette kümneaastase aegumistähtaja, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult (RKTKo nr 3-2-1-40-13, p 21; kd II, tl 144).
11.Maakohus tuvastas, et AS Talstok ja Heade Tegijate AS-i vaheline transporditeenuste osutamine oli nendevahelisest praktikast tulenevalt hõlmatud 01.10.2004. a lepinguga. Võttes arvesse, et AS-i Talstok ja Heade Tegijate AS-i vahel muud võlasuhted puudusid, siis ei ole VÕS § 29 lg 5 p 6 alusel välistatud, et äriühingud lugesid ka logistikateenused 01.10.2004. a lepingu alla kuuluvaks. Maakohus nõustus kostja põhjendusega, et lepingu eesmärgiks oli reguleerida pooltevaheline õigusvahekord selliselt, et Heade Tegijate AS osutab AS-ile Talstok kahte liiki teenuseid, mis toetavad AS-i Talstok põhimajandustegevust mineraalväetiste ümberlaadimise teenuse osutamisel. Maakohus osundas, et kõnesoleva lepingu alusel tekkinud võlasuhe on hagejale ainus teadaolev AS-i Talstok ja Heade Tegijate AS-i vaheline võlasuhe (kd III, tl 4) ning hageja ei ole teisi AS-i Talstok ja Heade Tegijate AS-i vahelisi võlasuhteid esile toonud. Vaidlust ei ole selles, et AS-ile Talstok osundati muu hulgas transporditeenuseid. Kohus on varasemalt tuvastanud, et võttes arvesse AS-i Talstok olemust, puudunuks äriühingul võimalus klientidele nö täisteenust pakkuda. Transporditeenust ei saanud AS Talstok tasuta tarbida. Tunnistajana ära kuulatud AS-i Talstok nõukogu liige ja Talkwell Grupp OÜ tegevjuht V K tunnistab 10.07.2014. a kohtuistungil, et Talkwell Grupp OÜ osutas transporditeenust AS-i Talstok tellimusel ning viimane teostas makseid Head Tegijate AS-le nii transpordi kui marketingi vallas arvete põhjal. Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga, milles hageja on pidanud V K ütlusi ebausaldusväärseteks (kd V, tl 91). Kohus leidis, et audiitori märkus selle kohta, et esineb vajadus tuvastada Heade Tegijate AS-i poolt osundatud teenused AS-le Talstok (kd I, tl 55), ei anna alust arvata, et audiitor oleks oma märkusi koostades teenuste puudumise fakti kinnitanud.
12.Marketingiteenuse osas maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et AS Talstok ja Heade Tegijate AS ei võinud 01.10.2004. a lepingu raames ning selle täitmise praktikas kokku leppida laiemas lepingu reguleerimisalas. Heade Tegijate AS-i poolt vastusoorituse mittetegemise tõendamiskoormis lasub hagejal. Kohtu hinnangul nähtub kostja taotlusel Swedbank AS-ist välja nõutud Heade Tegijate AS-i arvelduskonto väljavõttest (kd V, tl 2-27), et Heade Tegijate AS on kandnud kulutusi muu hulgas logistikateenuste osutamisega. Väljavõte näitab, et Heade Tegijate AS-i näol oli tegemist reaalset majandustegevust arendanud ettevõttega, ning väljavõttest ei nähtu, et Heade Tegijate AS või kostja oleks AS-i Talstok arvel ebamõistlikult rikastunud. Samuti on kostja vande all märkinud, et Heade Tegijate AS organiseeris kostja äritegevust (kd V, tl 73).
13.Lähtudes AS-i Talstok ja Heade Tegijate AS-i olemust, tunnistajate ütluseid ja kostja vande antud seletusi, asus maakohus seisukohale, et 01.10.2004. a lepingul oli majanduslik sisu. Kohtule esitatud AS Talstok ja AS Nitrofert vaheline leping nr 4/780 (kd V, tl 52-58) on sõlmitud 22.11.2004.a, st pärast marketingilepingu sõlmimist, kuid enne 01.12.2004.a akti koostamist. Hagejal tuli tõendada, et AS-le Nitrofert esitatud arved nr 393, 394, 395 ja 428 olid esitatud kõnesoleva lepingu 4/780 raames. Kohus luges usutavaks tunnistaja I P ütlused, kus tunnistaja ei
kinnitanud kostja esindaja viidet akti võimalikule fiktiivsusele, vaid märkis, et 01.12.2004. a allkirjastatud akt tõendas, et tänu kostjale oli sõlmitud leping AS Talstok ja AS Nitrofert vahel mineraalväetiste jaoks (kd V, tl 66).
14.Hageja ei ole põhjendanud, kas ja kuidas võis AS-i Talstok nõukogu eelneva nõusoleku puudumine mõjutada lepingu täitmisel tehtud maksete lubatavust. Kuivõrd vaidlusaluse lepingu alusel toimus ka AS-ile Talstok logistikateenuste osutamine, siis ei saa kõnesolevat lepingut pidada väljaspool AS-i Talstok tavapärast majandustegevust olevaks.
15.Vaidlusalune 01.10.2004.a leping tunnistati küll Harju Maakohtu 14.03.2012. a otsusega (tsiviilasjas nr 2-10-51397) tagasivõitmise korras kehtetuks, kuid kuni kehtetuks tunnistamiseni oli tehing kehtiv. Hageja ei ole kohtu hinnangul tõendanud, et kostja teadis või pidi maksete ajal teadma, et kõnesolev leping võib olla tühine või tühistatav (RKTKo nr 3-2-1-40-13, p 26; kd II, tl 144-145), mistõttu saab tuvastada, et kostja lubas juhatuse liikmena maksete tegemise ajahetkel, mil leping oli kehtiv. Puuduvad ka alused vaidlusaluse lepingu tühistamiseks TsÜS § 87 järgi. Kohus on varasemalt tuvastanud, et 01.10.2004. a lepingul oli majanduslik sisu, mis ei olnud ellu kutsutud eesmärgiga AS-i Talstok varatuks muuta. Õige on kostja käsitlus sellest, et ükski seadus ei keela vaidlusaluse marketingilepingu sõlmimist. Hageja leiab, et vaidlusalune leping on tühine heade kommete vastasuse tõttu (kd III, tl 14-15). Hageja on hagiavalduse terviktekstis asunud hindama lepingu sõlmimise asjaolusid, kuid ei ole esile toonud aluseid, millest võiks järeldada konkreetsete maksete heade kommete vastasust. Liiatigi on kohus eelnevalt tuvastanud, et 01.10.2004. a lepingul oli majanduslik sisu, mille tõttu ei saa asuda seisukohale, et AS-i Talstok vara oleks lepingu raames heade kommete vastaselt võlausaldajaid kahjustades nende haardest välja läinud. Eelnevast tulenevalt ei saa asuda ka hageja seisukohale selles, et 01.10.2004. a leping oli näilik.
16.Kokkuvõttes kohus leidis, et esitatud asjaoludest ei saa asuda seisukohale, et kostja oleks AS-i Talstok juhatuse liikmena rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust. Kuna kohus on tuvastanud hageja nõuete aegumise kuni 18.10.2005. a, jättis kohus hageja väited lepingu täitmise kohta enne kohustuse täitmise tähtaega tähelepanuta. Hageja väide Heade Tegijate AS-ile pärast 31.12.2006.a tehtud maksete ebaseaduslikkuse osas on tõendamata.
17.Väidetava lojaalsuskohustuse rikkumise osas ei ole hageja esitanud kohtule piisavalt tõendeid ja maakohus asus seisukohale, et kostja ei ole rikkunud ka lojaalsuskohustust. Eraldi konfidentsiaalsuskohustuse ja konkurentsikeelu rikkumisele hageja hagiavalduses tuginenud ei ole. Heade Tegijate AS-i näol oli tegemist suuresti AS Talstok teenindava äriühinguga, millest tulenevalt on mõistetav, et Heade Tegijate AS-i majandustulemused sõltusid suuresti vaid AS-i Talstok majandustulemustest. Samas oli AS Talstok oma majandustegevuses sõltuvuses juba turul valitsevast majandusolukorrast. Lisaks oli AS Talstok transiidiäris osaleva äriühinguna sõltuv ka majanduspoliitilisest olukorrast välisriikide osas, kus äriühingu lepingupartnerid asuda võisid. Eelnevast tulenevalt ei ole AS-i Talstok ja Heade Tegijate AS-i majandustulemused üheselt vaid 01.10.2004. a lepingu raames võrreldavad.
18.Maakohus ei nõustunud hageja väidetega selle kohta, et kostja eesmärgiks oli AS-i Talstok varatuks muutmine. Selliseks väiteks ei anna alust ka likvideerimisteenust pakkuva ettevõtte poole pöördumine (kd IV, tl 171). Kostja poolt antud seletuste põhjal ei saa ka teha järeldust, et kostja arvates polnud AS-il Talstok kasumit vaja ning kostja soovis AS-i Talstok poolt teenitud kasumi välja võtta Heade Tegijate AS-i kaudu (kd V, tl 88). Kostja on 10.07.2014. a istungil küll märkinud, et ta võtab kasumi Heade Tegijate AS-i kaudu, samas on tuvastatav, et AS-i Talstok enamusaktsionäriks oli Heade Tegijate AS, omakorda, kelle ainuaktsionäriks oli kostja (kd I, tl 60
ja 65). Seega oli kostjal Heade Tegijate AS-ist dividende saada. Kuivõrd kohus on käesolevas otsuses varasemalt tuvastanud 01.10.2004.a lepingu majandusliku sisu, siis olid AS-i Talstok poolt Heade Tegijate AS-ile tehtud maksed õiguspärased, mistõttu puudub põhjus kostjale ette heita dividendide saamist Heade Tegijate AS-ilt.
19.Ehkki maakohus asus seisukohale, et puuduvad piisavad ja tõendid selle kohta, et kostja oleks oma juhatuse liikme ülesannetest tulenevaid kohustusi rikkunud ja seega on hagi rahuldamise eeldused täitmata, pidas maakohus otstarbekaks käsitelda hageja seisukohti seoses AS-ile Talstok kahju tekkimisega. Kohus leidis, et hageja poolt koostatud tabelis esitatud andmetest ei saa teha ühest järeldust lepingu ning selle täitmise mõjust äriühingu majandustegevusele. Ei saa mõistlikult eeldada, et vaidlusalune leping ning selle alusel maksete tegemine oli eraldatud äriühingu tegelikust majandustegevusest ja muutuvatest turuolukordadest. Koostatud tabeli ning majandusaastaaruannetest nähtuvalt oli 2004.a alates muutumises ka äriühingu müügitulu, mis 2004.a juhtus olema tunduvalt suurem kui hilisematel aastatel (vrdl kd III, tl 4). Tegeliku turuolukorra ja äriühingu poolt osutatud teenuste mahust sõltumisele on rajatud ka kostja seisukoht, kus kostja leiab seda, et kõige suurem kahjum summas 6 427 995 krooni tekkis äriühingul 2007.a, millal AS Talstok tegi Heade Tegijate AS-ile võrreldes varasemate aastatega pea kümme korda vähemas mahus makseid osutatud teenuste eest. Eelnevat toetab ka Harju Maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-07-30406 tehtud lahend, millega kohus kuulutas välja AS Talstok pankroti. Nimetatud lahendist nähtub, et ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks eelkõige käibe langus, mis majandusaasta aruannete kohaselt toimus aastatel 2004 ja 2005. Järgmisel 2006. aastal järgnes käibe mõningane tõus, mis ei küündinud aga varasemate aastate tasemele (kd I, tl 10). Nimetatut toetavad ka tunnistaja I P ütlused 10.07.2014. a kohtuistungil. Tunnistaja märgib, et äriühingu majanduslikku seisu mõjutas 2007.a äriühingu laos toimunud avarii ning ka Eesti Vabariigi sama ajaperioodi majanduspoliitilised suhted Venemaaga (kd V, tl 67 ja 68). Kohtu hinnangul lükkavad eelpool tuvastatud asjaolud ja tõendid ümber audiitori seisukoha, et AS-i Talstok 2005. a ja 2006. a kahjumi peamiseks põhjuseks Heade Tegijate AS-ile lepingu alusel tehtud maksed (kd I, tl 55-56). AS-i Talstok poolt Heade Tegijate AS-ile tehtud maksed ei kahjustanud äriühingut selliselt, mis annaks aluse juhatuse liikmelt kahju hüvitamist nõuda.
20.Kokkuvõttes maakohus leidis, et aegumata osas, s.o 460 041,12 euro suuruses summas, tuleb hagi jätta rahuldamata. Kohus ei ole tuvastanud kostja hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumist. Samuti ei ole hageja tõendanud väidetavata rikkumiste tulemusena tekkinud kahju äriühingule. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda. Riigilõivu osas lähtus kohus Riigikohtu juhistest ja lähtus RLS (01.01.2009.a kuni 31.12.2010.a kehtinud redaktsioonis) lisa 1 viimase lause kehtetuse tõttu lähima regulatsiooni põhimõttest kohaldada RLS lisa 1 tabelijärgset maksimumlõivu 300 000 krooni (19 173, 49 eurot; RKÜKo nr 3-2-1-62-10, p 51). TsMS § 190 lg 7 alusel vabastas kohus hageja poolest riigi kasuks väljamõistetavast riigilõivust ja määras hagejalt, s.o AS- Talstok pankrotivarast, riigi kasuks väljamõistetavaks summaks 9586,75 eurot. Apellatsioonkaebuse põhjendused
21.AS Talstok (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis kostjalt välja mõistmata 460 041,12 eurot, ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ning mõista kostjalt hageja kasuks välja 460 041,12 eurot.
22.Hageja arvates on maakohus ebaõigesti leidnud, et 01.10.2004. a lepingu esemeks oli ka transporditeenuste osutamine AS-ile Talstok. Asja esmakordsel läbivaatamisel ei väitnud kostja kordagi, et lepingu sisuks oli mh transporditeenuste osutamine. Kostja väitis, et lepingu sisuks oli
vahendada vajalikke lepinguid AS-ile Talstok kasulikel tingimustel AS-i Talstoki majandustegevuseks, milleks oli kaupade vastuvõtmine, ümberlaadimine ja transportimine. Samuti oli lepingu sisuks teha turu-uuringuid ja leida AS-ile Talstok teenustele tarbijaid. Väite, et Heade Tegijate AS osutas lepingu alusel AS-ile Talstok ka transporditeenuseid, esitas kostja esmakordselt alles asja uuel läbivaatamisel oma 16.09.2013.a menetlusdokumendis. Kostja on korduvalt muutnud oma väiteid lepingu sisu kohta. Kostja väidetest ei selgunud asja sisulise arutamise lõpuni, milliseid konkreetseid transpordi- või logistikateenustena käsitletavaid teenuseid Heade Tegijate AS Talstok AS-ile osutas. Samuti ei viita lepingu tekst transporditeenuste osutamisele. Kui selliseid teenuseid osutati, sai see toimuda muud poolte vahel sõlmitud lepingute alusel. Hageja aga leiab, et Heade Tegijate AS ei ole vaidlusaluse lepingu alusel AS-ile Talstok transporditeenuseid osutanud. Maakohus on jätnud arvestamata hageja poolt esitatud tõenditega. Heade Tegijate AS-i poolt 2007.a Talstokile esitatud arvetele (arve nr 0701001 (IV kd, lk 81) ja arve nr 0707003 (IV kd, lk 82)) on teenuse nimetusena märgitud „marketingi teenused“, st puuduvad igasugused viited transporditeenustele. AS-i Talstok audiitori I S poolt AS-i Talstok 2006. a majandusaasta aruande kontrollimisel tehtud märkustest (I kd, lk 55) nähtub, et Heade Tegijate AS on esitanud 2005.a 7 680 082 Eesti krooni ja 2006.a 5 463 990 Eesti krooni ulatuses AS-ile Talstokile arveid just marketingi teenuse (mitte transporditeenuse) osutamisega seonduvalt. Hageja poolt maakohtule esitatud tõenditest nähtub, et Talstok tasus aastatel 2005 – 2007 transporditeenuste eest Talkwell Grupp OÜle ja Rebale Arendus OÜ-le kokku 9 723 298,07 Eesti krooni. AS-i Talstok ja Talkwell Grupp OÜ vahel oli 26.05.2005.a sõlmitud transporditeenuse osutamise leping (IV kd, lk 189-190; tõlge IV kd, lk 191-192) ning AS-i Talstok ja Rebala Arendus OÜ vahel transporditeenuse osutamise leping (IV kd lk 193-194; tõlge IV kd, lk 195-196). Lisaks esitas hageja maakohtule Talkwell Grupp OÜ ja Rebale Arendus OÜ poolt Talstokile esitatud arveid (IV kd, lk 105-106, 204-206, 214, 217,232-238, 243-244, 251-253) ja nende arvete tasumist tõendavaid dokumente (IV kd, lk 107-109, 255-257). Lisaks kinnitasid 10.07.2014.a kohtuistungil tunnistajatena üle kuulatud I P ja V K, et alates 2005.a osutas AS-ile Talstok transporditeenuseid Talkwell Grupp OÜ. Maakohus on ka ebaõigesti kohaldanud VÕS §-s 29 sätestatud lepingu tõlgendamise reegleid, kuna sättest ei saa järeldada, et pooled võivad anda lepingule tagantjärgi suvalise ja lepingus väljendatut täielikult eirava sisu.
23.Kuna lepingu sõlmimine oli maakohtu hinnangul AS-ile Talstok vajalik üksnes transporditeenuse saamiseks, kuid tegelikult AS Talstok lepingu alusel transporditeenust ei saanud, on ilmne, et maakohtu järeldus, mille kohaselt oli lepingu sõlmimine AS-ile Talstok vajalik, on ebaõige. Asjaolust, et hagejale teadaolevalt lepingu alusel tekkinud võlasuhe ainus võlasuhe AS-i Talstok ja Heade Tegijate AS-i vahel, ei saa järeldada, et juhul, kui Heade Tegijate AS osutas 2005-2007. a AS-ile Talstok mingisuguseid transporditeenuseid, siis toimus see kindlasti lepingu alusel. Sellest, et AS Talstok vajas transporditeenuseid, ei saa kuidagi järeldada, et neid teenuseid pidi igal juhul osutama Heade Tegijate AS. Seda enam, et hageja esitatud tõendid kinnitavad, et AS Talstok ei vajanud Heade Tegijate AS-ilt transporditeenuseid.
24.Maakohus on ebaõigesti leidnud, et puudub vaidlus selles, et Heade Tegijate AS-i eesmärgiks oli AS-i Talstok teenindamine. Hageja hinnangul ei olnud Heade Tegijate AS-i eesmärgiks AS-i Talstok teenindamine ja lepingu alusel ei ole Heade Tegijate AS Talstok AS-i ka teenindanud. Hageja on pidevalt rõhutanud, et leping oli AS-i Talstok varatuks muutmise vahend ning Heade Tegijate AS ei ole lepingut kunagi täitnud. Samuti on ebaõige maakohtu järeldus, et hageja ei ole lepingu mittetäitmist tõendanud. Hagejal ei olegi võimalik negatiivset asjaolu tõendada. Samas olnuks kostjal võimalik tõendada lepingu täitmist. Hageja on esitanud maakohtule AS-i Talstok ja Heade Tegijate AS-i audiitori märkused, et puuduvad tõendid selle kohta, et Heade Tegijate AS on lepingu alusel AS-ile Talstok teenuseid osutanud (I kd, lk 55-56). Audiitori arvamus tõendab, et Heade Tegijate AS ei ole lepingut täitnud. Maakohus on hinnanud ka ebaõigesti Heade Tegijate AS-i arvelduskonto väljavõtet. Maakohus ei ole TsMS § 442 lg 8 nõudeid rikkudes oma otsuses
nimetanud ühtegi väljavõttest nähtuvat logistikateenuste osutamisele viitavad tehingut. Hageja leiab, et AS-i Talstok ja Heade Tegijate AS-i poolt 01.12.2004.a allkirjastatud akt ei tõenda Heade Tegijate AS-i poolset lepingu täitmist, kuna lepingu sõlmimine Talstok AS-i ja AS-i Nitrofert vahel ei saa olla Heade Tegijate AS-i tegevuse tulemus. AS Nitrofert ei olnud Talstoki jaoks Heade Tegijate ASi poolt leitud klient, kuna AS Talstok osutas AS-ile Nitrofert teenuseid juba enne lepingu sõlmimist.
25.Ebaõige on maakohtu järeldus, mille kohaselt võis kostja AS-i Talstok juhatuse liikmena lepingu sõlmimise korraldada ka nõukogu eelneva nõusolekuta. Asjaolu, et lepingu alusel osutati väidetavalt ka logistikateenuseid, ei muuda lepingut AS-i Talstok igapäevase majandustegevuse raamesse jäävaks tehinguks. Hageja leiab, et juhatuse liikme kohustuste rikkumine lepingu sõlmimisel on laiendatav ka lepingu täitmisele. Kuna antud juhul korraldas kostja lepingu sõlmimise AS-i Talstok nõukogu eelneva nõusolekuta (st oma seadusest tulenevaid kohustusi rikkudes), siis rikkus kostja oma kohustusi ka lepingut täites.
26.Hageja on seisukohal, et maakohus jättis sisuliselt vastamata apellandi väitele, mille kohaselt korraldas vastustaja Heade Tegijate AS-ile maksete tegemist tühise lepingu alusel. Hageja ei ole lepingu tühisuse põhistamisel tuginenud TsÜS §-le 87. Samuti jättis maakohus tähelepanuta hageja väited lepingu heade kommete vastasusest ja näilikkusest ning jättis selgitamata, miks ei ole lepingu sõlmine ja täitmine käsitletavad AS-i Talstok võlausaldajate huvide kahjustamisena.
27.Hageja leiab, et maakohus jaotas valesti tõendamiskoormise ja andis ebaõige hinnangu AS-i Talstok poolt pärast lepingu lõppemist Heade Tegijate AS-ile tehtud maksetele. Olukorras, kus hageja oli juba tõendanud lepingu lõppemise ning maksete tegemise pärast lepingu lõppemist, ei pidanud apellant eraldi tõendama ka asjaolu, et nimetatud maksetega ei täidetud enne lepingu lõppemist tekkinud kohustusi. Hageja väide, mille kohaselt tegi AS Talstok 2007. a Heade Tegijate AS-ile makseid õigusliku aluseta, on tõendatud vähemalt 38 710,68 euro ulatuses. Maakohus jättis Heade Tegijate AS-i arved 2007.a tehtud maksete käsitlemisel TsMS § 232 lg 1 ja § 442 lg 8 nõudeid rikkudes tähelepanuta.
28.Samuti on ebaõige maakohtu järeldus, mille kohaselt ei ole vastustaja lepingu sõlmimisel Heade Tegijate AS-i huve AS-i Talstok huvidele eelistanud. Kostja ei esitanud ühtegi tõendit, millest võiks järeldada, et AS-i Talstok majandustulemusi mõjutasid lisaks lepingule ja selle täitmisele negatiivselt turu olukord ja majanduspoliitiline situatsioon. Vastupidi, kostja kinnitas 10.07.2014. a toimunud kohtuistungil vande all, et majanduspoliitiline olukord ei mõjutanud AS-i Talstok ainsa kliendi AS-i Nitrofert käitumist. Kuna AS-il Talstok oli ainult üks klient, ei saanud AS-i Talstok mõjutada ka turu olukord. Seega mõjutas AS-i Talstok negatiivselt üksnes leping ja selle täitmine. Maakohus jättis TsMS § 442 lg 8 nõudeid rikkudes tuvastamata, milline oli see konkreetne AS-i Talstok huvi, millega seoses leping sõlmiti. On arusaamatu, miks oli kostjal vaja pidada läbirääkimisi AS-i Talstoki majandustegevuses vajalike lepingute sõlmimiseks Heade Tegijate AS-i kaudu, kui AS-i Talstok esindamine ja juhtimine oli kostja kui ainsa juhatuse liikme kohustus (ÄS § 306 lg 1), mille nõuetekohase täitmise eest sai ta ka töötasu (I kd, lk 69-71).
29.Hageja on seisukohal, et 01.10.2004. a lepingu sõlmimise ja täitmise eesmärgiks oli AS-i Talstok varatuks muutmine. Maakohus on vastupidisele seisukohale asudes jätnud arvestamata hageja väited ning ebaõigesti hinnanud tõendeid.
Vastus apellatsioonkaebusele
30.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja ei esitanud apellatsioonkaebusele kirjalikku vastust.
31.Ringkonnakohtus 13.03.2015. a toimunud kohtuistungil jäi kostja seisukohale, et väited AS-i Talstok rahatuks tegemise kohta ei ole tõendatud. Ainsaks lepinguks oli marketingiteenuste leping, mille alusel toimus kogu maksete süsteem. Leping hõlmas logistikaahelas lünga täitmist, mida on näha 2005-2007 väljavõtetelt, kus ei ole ühtegi ebatavalist makset. Teenuseid on ilmselgelt osutatud, Heade Tegijate AS abistas AS-i Talstok vedude teostamisel ja kandis majandustegevuse kulusid. Vastusooritus seisnes selles, et Heade Tegijate AS pidas läbirääkimisi 3.isikutega ja klientidega, samuti võimaldas väetisekonteinerite kasutamist, hoidis konteinereid oma territooriumil ja hoidis konteinereid korras. Tasu arvestati tonnipõhiselt ja maksti tonnide eest. Ilma Heade Tegijate AS-ita ei oleks kaup üldse liikunud. Ringkonnakohtu seisukoht
32.Kolleegium leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta maakohtu otsuse põhjendust (TsMS § 657 lg 1 p 21). Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Hageja on apellatsioonkaebuses möönnud nõude aegumist Heade Tegijate Aktsiaseltsile (HTA) ajavahemikus 06.01.2005. a kuni 18.10.2005. a tehtud maksete osas ning maakohtu otsust ei vaidlustata 418 728.87 euro ulatuses, milles kohus leidis, et nõue on aegunud. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata hageja nõue aegumata osas s.o. summas 460 041.12 eurot. Hageja leiab ka, et maakohus oleks pidanud menetluse tulemusest sõltumatult TsMS § 169 lg 3 alusel kostja kanda jätma menetluskulud, mis on seotud kostja poolt kohtule esitatud vaheotsuse tegemise taotluse menetlemisega ning hagi tagamise määruste kostja poolse vaidlustamisega.
33.Kolleegium käsitleb järgnevalt esmalt asjas tähtsust omavaid asjaolusid, apellatsioonkaebuse võimalikku ulatust arvestades käesolevas asjas tehtud Riigikohtu 29.05.2013. a otsuses väljendatud alama astme kohtutele õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel siduvaid seisukohti ja seejärel vastab apellatsioonkaebuse väidetele.
34.Apellatsioonimenetluses ei vaidle pooled vähemalt järgmiste õiguslikku tähtsust omavate asjaolude üle: • 1. oktoobril 2004 sõlmisid Talstok ja HTA konsultatsiooni- ja marketingiteenuste osutamise lepingu, Talstoki nimel kirjutas lepingule alla I. Pravdin, HTA nimel aga kostja; • 6. jaanuarist 2005 kuni 4. juulini 2007 tegi Talstok HTA-le lepingu alusel väljamakseid kokku 878 769 euro 99 sendi suuruses summas; • kostja oli Talstoki ainus juhatuse liige 25. juunist 1997 kuni 13. juulini 2007; • kostja oli 3. juulist 1996 kuni 27. juulini 2010 HTA ainus juhatuse liige ja ainuaktsionär; • HTA oli lepingu sõlmimise ja selle alusel väljamaksete tegemise ajal Talstoki enamusaktsionär; • Harju Maakohtu 17.10.2007 otsusega tsiviilasjas nr 2-07-30406 kuulutati välja AS-i Talstok pankrot.
35.Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29.05.2013. a otsusest tuleneb, et esitatud asjaoludel on hageja võimalik nõue kostja vastu lepingu sõlmimisega põhjustatud kahju hüvitamiseks aegunud, kuid kolleegiumi arvates ei ole hagejal kostja vastu välistatud HTA-le maksete tegemisest tingitud kahju hüvitamise nõue. Maakohus on õigesti juhindunud Riigikohtu 29.05.2013. a otsuses pooltevahelisele õigussuhtele antud kvalifikatsioonist ning kontrollinud ÄS § 315 lg-s 2
sätestatud nõude eeldusi kooskõlas Riigikohtu juhistega ning jõudnud õigele järeldusele, et kostja poolt hageja juhatuse liikme kohustuste rikkumist (ÄS § 315 lg 1, TsÜS § 35) kui ÄS § 315 lg 2 järgse kahju hüvitamise nõude esmast eeldust antud asjaoludel tuvastatud ei ole. Seega, kuigi hageja hagiavalduse terviktekstis esitatud käsitluse kohaselt on kostja juhatuse liikme kohustuste rikkumiseks nii 1. oktoobril 2004 Talstok ja HTA konsultatsiooni- ja marketingiteenuste osutamise lepingu sõlmimine kui ka selle alusel väljamaksete tegemine kolmandale isikule HTA-le, hindas maakohus õigesti seda, kas antud juhul saab vaidlusaluse lepingu alusel maksete tegemist kolmandale isikule juhatuse liikme kohustuste rikkumiseks pidada. Riigikohtu poolt käesolevas asjas sedastatu kohaselt on põhimõtteliselt õige, et äriühingu juhatuse liikme kohustuse rikkumiseks ei saa pidada seda, kui juhatuse liige teeb äriühingu nimel ja arvel lepingu või muu õigusliku aluse olemasolul makseid kolmandale isikule. Samas võib see ikkagi olla rikkumine, kui juhatuse liige teab või peab teadma, et leping, mille alusel ta makse teeb on nt tühine näilikkuse või seadusele või headele kommetele mittevastavuse tõttu või et selle saaks tühistada või et majanduslikult oleks mõistlik sellest taganeda või see üles öelda. Lepingu täitmist võib rikkumiseks pidada ka juhul, kui lepingu eesmärgiks oligi äriühingu varatuks muutmine. Seega pidi maakohus hageja väidete alusel arvestades kostja puhul korraliku ettevõtja hoolsusstandardit kontrollima, kas kostja teadis või pidi teadma, et leping, mille alusel ta makse teeb, ei kehti või et selle saaks tühistada või et majanduslikult oleks mõistlik sellest taganeda või see üles öelda.
36.Eeltoodust tulenevalt vastab ringkonnakohus esmalt apellatsioonkaebuses esitatud etteheitele, et maakohus jättis hageja väitele, mille kohaselt korraldas vastustaja HTA-le maksete tegemist tühise lepingu alusel, vastamata. Hageja ei vaidlusta käsitlust, et Harju Maakohtu 14.03.2012. a otsusega tsiviilasjas nr 2-10-51397 lepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamine käesolevalt tähendust ei oma, kuid jääb apellatsioonkaebuses vaidlusaluse lepingu tühisusega seonduvalt maakohtus esitatud seisukohtade juurde. Vastavalt kokkuleppe sõlmimise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-ile 86 on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Õiguskirjanduses väljendatud seisukohtade järgi võimaldab osundatud säte kohtul hinnata, kas esitatud asjaoludel ei tohiks vaidlusalune kokkulepe olla kehtiv vastuolu tõttu ühiskonnas aktsepteeritud väärtustega ja ka õigusdogmaatikas prevaleerivate printsiipidega (vt nt Kuurberg, M. Heade kommetega vastuolus olevad tehingud kui tühised tehingud, Tartu Ülikool, 2004). Lepingu heade kommete vastasus tuleb kindlaks teha koguhinnangu andmise teel, kusjuures arvesse tuleb võtta nii lepingu sisu kui ka lepingu sõlmimise asjaolusid, poolte ettekujutusi, ajendeid ja eesmärke (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24. mai 2001. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-76-01). Seega saab tehingu heade kommete vastasus tuleneda koguhinnangust tehingule, pidades silmas tehingu sisu ja lisaasjaolusid ning ka asjaosaliste ettekujutusi, ajendeid ja eesmärke. Hinnangu andmisel on oluline tehingu tegemise aeg. Lähtudes apellatsioonkaebuses esitatud viitest oma maakohtus esitatud seisukohtadele, on hageja leidnud, et leping on heade kommetega vastuolus kuna (a) kostja eelistas lepingu sõlmimisel HTA huve Talstoki huvidele, (b) kostja ei analüüsinud enne lepingu sõlmimist ja täitmisele asumist seda, kas Talstok üldse vajab lepingu esemeks olnud teenuseid, (c) kostja ei kogunud teavet selle kohta, kas sarnast teenust oleks võimalik saada odavamalt ja mõistlikemal tingimustel, (d) kostja jättis välja selgitamata, kas Talstok saab oma majanduslikku olukorda arvestades sellise maksumusega teenust üldse osta, (e) kostja alustas HTA-ile maksete tegemist enne lepingus sätestatud tasu maksmise kohustuse tekkimist, (f) kostja jätkas HTA-ile maksete tegemist vaatamata sellele, et HTA lepingut ei täitnud, (g) kostja jätkas maksete tegemist ka pärast lepingu lõppemist ning (e) kostja korraldas lepingu sõlmimise ilma Talstoki nõukogu eelneva nõusolekuta.
Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esile toonud peamiselt lepingu sõlmimise asjaolud, millistele tuginemine on välistatud, sest hageja võimalik nõue kostja vastu lepingu sõlmimisega põhjustatud kahju hüvitamiseks on aegunud. Väited, mille kohaselt kostja alustas HTA-ile maksete tegemist enne lepingus sätestatud tasu maksmise kohustuse tekkimist ning jätkas HTAle maksete tegemist vaatamata sellele, et HTA lepingut ei täitnud ja jätkas maksete tegemist ka pärast lepingu lõppemist, puudutavad lepingu täitmist ning ei võimalda teha järeldusi selle kohta, miks leping oma sisult on heade kommetega vastuolus ja seetõttu tühine. Asjaolu, et kostja ei kogunud teavet selle kohta, kas sarnast teenust oleks võimalik saada odavamalt ja mõistlikemal tingimustel tuvastamisel, saanuks teha järelduse selle kohta, kas juhatuse liikme hoolsuskohustuse täitmiseks olnuks majanduslikult mõistlik lepingust taganeda või see üles öelda, kuid see ei saa tehingut heade kommete vastasuse tõttu tühiseks muuta. Lepingu näilikkust põhjendab hageja asjaoluga, et HTA ei ole väidetavalt lepingut kunagi täitnud. Tehingu näilikkuse tuvastamine eeldab tahteavalduste, s.o tehingu sisulist hindamist, mida maakohus on ka teinud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuivõrd vaidlusaluse lepingu puhul oli majanduslik sisu olemas ning tuvastatud on vastastikuste soorituste tegemine, ei ole tegemist näiliku tehinguga.
37.Seega on maakohus õigesti hinnanud, kas kostja on Talstoki juhatuse liikmena eelkõige vaidlusaluse lepingu täitmiseks maksete tegemisega kolmandale isikule oma kohustusi rikkunud. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga justkui oleks maakohus vaidlusalusel lepingul rajaneva õigussuhte ebaõigesti kvalifitseerinud. Kolleegiumi arvates on maakohus õigesti leidnud lepingu tõlgendamise teel vastuse küsimusele, millise sisuga poolte vahelisest 1. oktoobri 2004. a konsultatsiooni ning marketingi teenuste osutamise lepinguna pealkirjastatud lepingust tulenevad vaidlusalused kohustused HTA-l olid, misjärel sai hinnata, kas kostja on oma juhatuse liikme kohustusi rikkunud. Lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda TsÜS § 75 ja võlaõigusseaduse (VÕS) §-ist 29. Maakohus ei ole tõlgendamisreegleid rikkunud ning lähtudes lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest (VÕS § 29 lg 1) õigesti tunnistajate ütlustega tuvastanud, et välistatud ei ole, et äriühingud lugesid ka logistikateenused 01.10.2004. a lepingu alla kuuluvaks. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega justkui oleks maakohus tuvastanud vaidlusaluse lepingu esemena transporditeenuse osutamise ning hageja käsitlusega, mis võimaldaks samastada transporditeenust ja logistikateenust (apellatsioonkaebuses järgneb sõnale “transporditeenus“ sulgudes sõna “logistikateenus“). Täpsuse huvides tuleb märkida, et maakohtu arvates on tõendamist leidnud asjaolu, et AS-ile Talstok on logistikateenuseid (sh transporditeenuseid) osutatud ning et Talstok ja HTA vaheline transporditeenuste osutamine oli nendevahelisest praktikast tulenevalt hõlmatud 01.10.2004. a lepinguga. Kostja on hagi terviktekstile 16.09.2013. a vastuses tuginenud sellele, et 01.10.2004. a lepingu sisuks oli selliste teenuste osutamine, mis abistaksid Talstoki tema põhitegevuse (mineraalväetiste transiit) teostamisel. Selliseks teenuseks on muuhulgas lünkade täitmine transiidiahelas, mida HTA Talstokile osutas. Hageja ei ole vaidlustanud seda, et Talstoki majandustegevus oli mineraalväetiste ümberlaadimine eesmärgiga saata rongidelt saabuvad kaubasaadetised edasi laevadele, edasiveoks kolmandatesse riikidesse. Talstok võttis klientide huvides vastu rongidele laaditud mineraalväetiste saadetised ning laadis need rongidelt maha. Kostja väitel puudus Talstokil endal igasugune võimekus tegeleda ümberlaaditud kauba logistikaga suunal laost sadamasse ning hageja ei ole ka väitnud vastupidist. Iseenesest on õige, et Talstok on sõlminud 26.05.2005. a Talkwell Gupp OÜ ja Rebala Arenduse OÜ-ga transporditeenuse osutamise lepingud (V kd tl 189-196) ning viimased on teenuse eest ka Talstokile arved esitanud. Seetõttu tuleb maakohtu otsusest välja jätta põhjendus, mille kohaselt tulnuks hagejal TsMS § 230 lg 1 järgi tõendada, et Talstokil oli teine eraldiseisev võlasuhe temale transporditeenust osutava äriühinguga. Hageja on seda iseenesest tõendanud, kuid arvestades, et kauba vedamine ehk transport on osa logistikast ning see kujutab
endast laiemalt kaupade, teenuste ja informatsiooni liikumise korraldamist, ei ole võimalik ainuüksi asjaolust, et autovedu teostasid Talstokile 2005-2007 ka teised äriühingud, teha järeldust, et HTA ei tegelenud logistikaga alates mineraalväetiste ümberlaadimislaost kuni laevadeni ning et ka transporditeenuse osutamine Talkwell Gupp OÜ poolt oli kombineeritud HTA poolt panustatud väetisekonteinerite ja haagistega ning maakohus on antud asjaolu tuvastanud õigesti tunnistajana ülekuulatud V K ütlustega (maakohtu otsuse p 3.13). Kuivõrd VÕS § 29 lg 2 kohaselt ei või lepingu tõlgendamisel aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet, ei saa kohtu arvates asjaolust, et lepingu tekst ei viita transporditeenuste osutamisele, teha järeldust, et poolte tahe polnuks lepingu eesmärki arvestades ka logistika sh transporditeenuste osutamisele suunatud. Seega on kostja usutavaks teinud, et Talstoki saavutada põhimajandustegevuseks olnud mineraalväetiste ümberlaadimise teenuse osutamine n.ö. täisteenusena, oli HTA üheks funktsiooniks korraldada mh logistikat alates mineraalväetiste ümberlaadimislaost kuni laevadeni, mistõttu ei saa teha järeldust, et leping ei olnud Talstokile vajalik. Hageja ei ole näidanud, et Talstok logistikateenust selliselt kujul ei vajanud või ta oleks saanud selle tasuta ja/või oluliselt madalama hinna eest. Maakohus on tunnistaja I P ütlustega tuvastanud, et äriühingu tegevuseks oli mineraalväetiste vastuvõtmine, hoiustamine ja edasisaatmine (kd V, tl 64) ning tegeles füüsilise pealeladustamise, lahtiladustamise ja hoiustamisega Eesti piirist sadamani. Talstok ei osutanud transpordi- ega marketingiteenuseid, vaid pidi nimetatud teenused sisse ostma (kd V, tl 66). Hageja on ise esitanud I P ja P M i poolt 01.12.2004. a dateeringuga allkirjastatud akti (I kd, tl 68, tõlge tl 67), milles HTA ja Talstok kinnitavad, HTA tegevuse tulemusel on sündinud leping teenuste osutamise kohta karbamiidi vastuvõtmise, ladustamise ning väljaveo osas aastamahus 165 000 t/a. Kolleegium leiab, et maakohus on akti õigesti hinnanud koos tunnistaja I P ütlustega ning lugenud sellega tuvastanud asjaolu, et ka seda HTA poolset tegevust seoses ASiga Nitrofert võib vaadelda kui 01.10.2004. a lepingu täitmist. Maakohus on õigesti leidnud, et leping AS-i Nitrofert ja Talstoki vahel on sõlmitud 22.11.2004. a, st pärast marketingilepingu sõlmimist, kuid enne 01.12.2004. a akti koostamist. Asjaolu, et AS Nitrofert oli hagejale makseid teinud varasemalt, ei välista HTA tegevust kirjaliku lepingu sõlmimiseni viimisel. Kostja väitel on HTA teinud seoses hagejale teenuse osutamisega kulutusi autojuhtide jm logistikaga seotud töötajate palkade maksmiseks, autode kütusele (nt kanded AS-le Neste Eesti, OÜ-le Žaklar, OÜ-le Alexela Trade); autode hooldamisele jms töödele (OÜ Inchcape Motors Estonia, Sisu Auto Eesti AS jt); sõidukite kindlustusele (ERGO Kindlustuse AS), milliste kulutuste tegemine HTA 2005-2006. a arvelduskontolt ka nähtub (III kd tl 133-150; V kd, tl 327). Kulutuste tegemist on kinnitanud ka kostja oma vande all antud seletuses (//...“Maksuametile makstud 4,5 miljonit krooni, bokside rendi eest 5 miljonit 200 000, Nitroferdile + DPD-le maksime 9 miljonit 51 krooni, Maardu elekter, katlamaja jmt oli kokku 300 000 krooni (konto väljavõttest näha). Kõik maksnud Head Tegijate AS. 1,5 miljonit läinud Head Tegijate AS-lt, see ametlik info“ ...// [V kd, tl 71]). Antud tõenditest saab järeldada, et HTA on teinud logistikateenuse osutamisega seonduvaid kulutusi.
38.Hageja heidab maakohtule ette ka tõendamiskoormuse ebaõiget jaotust. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29.05.2013. a otsuses on Riigikohus, kirjeldades ÄS § 315 lg 2 sätestatud eeldusi märkinud, et tõendamiskoormuse jagunemisel tuleb arvestada, et aktsiaselts peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on aktsiaseltsile tekkinud kahju. Vastutusest vabanemiseks peab juhatuse liige omakorda tõendama, et on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kolleegiumi arvates on maakohus õigesti leidnud, et kostja suhtes kahju hüvitamise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on juhatuse liikme kohustuse rikkumine ning et juhatuse
liikme peamiseks kohustuseks on juriidilise isiku juhtimine, mis toimub läbi otsuste langetamise, planeerimise, kontrolli ja järelevalve teostamise ning esindamise. Maakohus on ka õigesti märkinud, et eelnimetatud kohustuste täitmist hinnatakse üldiste hoolsus- ja lojaalsuskohustuste kriteeriumite abil. Juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatav hoolsus oma kohustuste täitmisel tähendab, et juhtorgani liige peab ilmutama hoolsust, mida mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks (3-2-1-41-05). Seega tuleb üldise hoolsuskohustuse täitmise hindamisel arvesse võtta kõiki konkreetse juriidilise isiku ja tema juhtorgani liikme vahelise õigussuhte sisu mõjutavaid asjaolusid, sh nimetatud õigussuhtes välja kujunenud tavasid (vt Saare, K. Eraõigusliku juriidilise isiku organi liikme õigussuhted. Juridica, 2010, nr 7, lk 481-490). Maakohus on antud asjaoludel kostja käitumise hindamisel üldise hoolsuskohustuse seisukohast õigesti arvesse võtnud muu hulgas Talstoki üldisi eesmärke ja valdkonda, kus äriühing tegutseb ning tegutsemise tulemusel tekkinud õigussuhetes kujunenud tavasid. Olukorras, kus hageja heidab kostjale ette lepingu alusel ilma vastusoorituseta maksete tegemist, pidi hageja tõendama, et iga makse tegemisega on kostja juhatuse liikme kohustusi rikkunud. Vaidlusaluse 01.10.2004. a Talstok ja HTA vahelise konsultatsiooni- ja marketingiteenuste osutamise lepinguna pealkirjastatud lepingu p-i 4.1 järgi pidi Tellija (Talstok) maksma Töövõtjale (HTA) igakuiselt alates 01.10.2005. a 30.00 krooni (hind ilma käibemaksuta) iga veokauba tonni eest, mis oli Tellija teenuste Tarbija poolt tellitud, ning alates 01.01.2006. a 27.00 krooni (hind ilma käibemaksuta). Seega on teenuse eest raha maksmine kokku lepitud nn paušaalse tasuna iga käideldud veokauba tonni mitte aga iga konkreetse teenuse eest, mistõttu ei olnud HTA-l iseenesest vajadust ka osutatud teenuseid dokumenteerida. Arvestades, et kostja vastuväidete kohaselt osutas HTA hagejale vaidlusaluse lepingu alusel Talstoki põhimajandustegevuseks oleva mineraalväetiste ümberlaadimise teenuse osutamisel toetamiseks sobivate lepingupartnerite otsimise, lepingute vahendamise ning kliendisuhete haldamise teenust ja logistikat alates mineraalväetiste ümberlaadimislaost kuni laevadeni ning kostja ei ole väitnud, et hageja ei ole tegelikkuses koguses, mille eest tonnipõhiselt tasu on makstud väetist käidelnud, pidi hageja näitama, et hageja teenuse eesmärk oleks saavutatud ilma HTA teenusteta. Kolleegium leiab, et kuna asjas ei ole leidnud tuvastamist lepingu alusel maksete tegemine ilma vastusoorituseta, on maakohus õigesti järeldanud, et kostjale ei saa juhatuse liikme kohustuste rikkumist ette heita.
39.Kolleegium märgib, et näiteks 29.01.2007. a on Talstok esitanud AS-ile Nitrofert arve, millelt nähtub laevale kauba pealelaadimise ühe tonni hinnana 136.00 krooni (IV kd, tl 200). Nagu eespool märgitud pidi Talstok HTA-le maksma igakuiselt alates 01.01.2006. a 27.00 krooni (hind ilma käibemaksuta) iga veokauba tonni eest, mis oli Tellija teenuste Tarbija poolt ehk antud juhul AS Nitrofert poolt tellitud. Seega on HTA-le makstud tasu tonnihinnast, millega Talstok oma teenust müüs vaid cà 20% ja hageja ei ole näidanud, kuidas HTA-le tema teenuste eest tasu maksmine oli selliselt Talstokile kahjulik. Ka juhul, kui arvestada HTA teenustele lisaks nt Talkwell AS-ile transpordi eest makstud 23.00 krooni iga veetud tonni eest, pidi Talstokile iga käideldud tonni eest üle jääma 86.00 krooni. Hageja ei ole näidanud, kuidas Talstoki poolt kohustuste täitmine juriidilise isiku eesmärgi saavutamiseks või tegevuse asendamiseks selliselt oleks hagejale põhjendamatu risk ning kuidas on kantud kahju määr sellega korrelatsioonis ning kuidas selliselt teenuse ostmist saaks pidada juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustuse (HTA huvide eelistamine Talstoki huvidele) rikkumiseks. Maakohus on õigesti leidnud, et ei saa mõistlikult eeldada, et vaidlusalune leping ning selle alusel maksete tegemine oli eraldatud äriühingu tegelikust majandustegevusest ja muutuvatest turuolukordadest.
40.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud ka asjaolu, et vaidlusaluse lepingu ülesütlemine või sellest taganemine oleks andnud tulemuse, mille järgi saanuks hageja antud teenused odavamalt. Seega ei saa kostjale ette heita seda, et ta oleks juhatuse liikme kohustusi rikkunud õiguskaitsevahendite kasutamisest loobumisega.
41.Maakohus ei ole kolleegiumi arvates Talstoki poolset maksete tegemist HTA-le pärast lepingu lõppemist ebaõigesti hinnanud ning ringkonnakohus nõustub maakohtu käsitlusega, et lepingu lõppemine iseenesest ei lõpeta selle alusel juba tekkinud kohustusi. Kuna vaidlusaluses lepingus pidi hageja teenuse eest raha maksma tonnipõhiselt ning kostja ei ole väitnud, et antud mahus Talstok väetist laadinud ega hoiustanud ei ole, saab järeldada, et hageja on oma teenuse osutamiseks selles mahus HTA-st ka teenust saanud.
42.Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu hinnanguga audiitor I S märkuste AS Talstok 2006. a majandusaasta aruande kontrolli kohta, sest antud dokumentaalsest tõendist nähtub audiitori märkus seoses Talstoki ja HTA vaheliste tehingute vähese dokumenteerimisega viitega võimalikule maksuriskile. Kolleegiumi hinnangul ei saa antud tõendist teha järeldust, et makstud teenuseid ei osutatud või osutati neid vähem.
43.TsMS § 169 lg 3 alusel menetluskulude jaotamine sõltumata menetluse tulemusest on kohtu diskretsiooniotsus. Kolleegium on seisukohal, et kuna hagi jäi rahuldamata, on maakohus menetluskulud jaotanud õigesti TsMS § 162 lg 1 alusel ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuses märgitud menetluskulude jaotust muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud AS-i Talstok (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo kanda.
44.Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.2014 määrusega on jätkatud AS Talstok (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoole menetlusabi andmist ja vabastatud apellandi riigilõivu 3400 euro tasumise kohustusest apellatsioonkaebuse esitamisel. TsMS § 190 lg 2 kohaselt kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ASi Talstok (pankrotis) pankrotivarast välja mõista riigituludesse pankrotihaldur Indrek Lepsoole antud riigipoolse menetlusabi eest 3 400 eurot. Tulenevalt Riigikohtu 11.02.2015. a lahendi 3-2-1-147-14 p-s 22 toodud seisukohtadest määrab käesolevas tsiviilasjas kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks.
Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.