müügilepingu taganemisest tuleneva kahjutasu nõudes Tsiviilasja hind
746,10 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: OÜ Forestline, registrikood 11753866; asukoht:
esindajad
Kaurutootsi küla, Otepää vald, 67307 Valga maakond Hageja lepinguline esindaja: Tambet Laasik, LEADELL Pilv Advokaadibüroo Tartu osakond; asukoht: Turu 2, 510104 Tartu; e-post: [email protected] Kostja: OÜ Profikeskus, registrikood 12543088; asukoht: Tallinna mnt 78, Uuemõisa alevik, Ridala vald, 90401 Lääne maakond Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Otsa, AB Raul Otsa, Orisküla tee 10, Lehola, Keila vald, Harjumaa; tel 503 4724, e-post: [email protected]
3.Toimetada kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kätte. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja OÜ Forestline kanda.
2-17-4983
2.Välja mõista hagejalt OÜ-lt Forestline kostja Profikeskus OÜ kasuks menetluskulud kokku summas 746,10 € (seitsesada nelikümmend kuus eurot ja 10 senti) õigusabi kulu.
3.Menetluskuludelt tuleb hagejal OÜ-l Forestline tasuda kostjale Profikeskus OÜ-le menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas). Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.1.Hageja OÜ Forestline on 29.03.2017.a. esitanud hagiavalduse, millega hageja palub kostjatelt OÜ-lt Profikeskus välja mõista põhivõlg summas 746,10 eurot.
1.2.Hagiavalduse kohaselt ostis OÜ Forestline 07.07.2016. a OÜ-st Profikeskus kõrglõikuri HT 131 (seeria nr 506218111, edaspidi ka seade) hinnaga 746,10 eurot. Samal päeval 07.07.2016. a sõlmisid OÜ Forestline ja seadme maaletooja OÜ Farron Tehnika ka garantiilepingu, mille p 8 sätestas, et kõik seadmete detailid vahetatakse garantiiaja jooksul tasuta välja, kui need on purunenud materjali-, konstruktsiooni- või koostamisvigade tõttu. Seadmel on pärast ostmist ilmnenud arvukalt probleeme. Sealhulgas on suuremad rikked olnud 5. septembril 2016. a, 9. novembril 2016. a, 18. jaanuaril 2017. a, 8. veebruaril 2017. a. Arvestades, et ostetud seade on pidevalt rikkis, on ilmne, et see ei vasta lepingutingimustele ega tavapärasele keskmisele kvaliteedile. Samuti on kostjal seadme remontimine korduvalt ebaõnnestunud. Nimetatule tuginedes taganes hageja 20. veebruaril 2017. a müügilepingust ning palus VÕS § 189 lg 1 alusel lepingu tagasi täita. Kostja keeldus lepingu tagasitäitmisest. Hageja ei nõustu kostja väitega, mille järgi kannab osaliselt vastutust kõrglõikuri probleemide eest hageja. 5. september 2016. a kostja kirjelduse kohaselt seadme käepide oli keerdus ja seadme mootor „turtsus“. Kostja väitel oli probleemi põhjuseks kostja poolne väärkasutus. Hageja selgitab, et väändunud ei olnud mitte käepide vaid kõrglõikuri teleskoobi vars. Mootori ja teleskoobi kinnitused ei olnud kostja poolt korrektselt kinni keeratud. Seadme rikke põhjuseks oli vigane karburaator, millist viga kostja avastada ega remontida ei suutnud. 9. november 2016. a kostja kirjelduse kohaselt seade „podiseb” ja tahab välja surra. Kostja väitel kasutas hageja mittekvaliteetset seguõli, mis oli kostja arvates rikke põhjuseks. Esimesel korral viga ei kõrvaldatud, teisel korral remonditi vigast detaili keevitusega, mille peale hageja nõudis praakdetaili vahetamist. 18. jaanuar 2017. a teostati garantiiremont. Hageja hinnangul oli viga mitte küünaldes ja küttesegus vaid vigases karburaatoris. 8. veebruar 2017. a kostja poolt toodud kirjelduse kohaselt „Saekett ei käi ringi ehk vedu puudub“ ning tegemist on tasulise tööga, kuivõrd
2-17-4983
„laager, mis fikseerib võlli on purunenud. Ainus võimalik põhjus vastavale korduvale rikkele on see, et kostja on selle ise põhjustanud seadme detailide korduvate lahtivõtmistega.
1.3.26.04.2017.a. hageja OÜ Forestline vastuseks kostja OÜ Profikeskus vastuväidetele täpsustanud enda seisukohti, mille järgi müügilepingus puudub mistahes regulatsioon seadme kasutamise sihtotstarbe või kasutusvaldkonna suhtes. Erinevalt kostja väitest puudub ka seadme kasutusjuhendis viide, et seadme kasutamine oleks lubatud vaid ainult aiatöödel, kodumajapidamises vms. Vastupidi, kasutusjuhendist ei nähtu mistahes selliseid piiranguid. K. Tohteri seletuskiri kinnitab veenvalt mitte ainuüksi seda, et seade on olnud pidevalt katki vaid ka seda, et seadme vigade kõrvaldamine on toimunud probleemselt. Kostjal on olnud raskusi vigade tuvastamisega ning nende remontimisega. Sealjuures on samad vead kordunud ning hagejale on korduvalt väidetud, et seade on remonditud, kui tegelikkuses on vead jäetud kõrvaldamata.
KOSTJA VASTUS HAGILE
2.1.Kostja OÜ Profikeskus esitas 14.04.2017.a. vastuse hagiavaldusele, mille järgi kostja ei nõustu hagiga. Kostja ei ole müünud hagejale lepingutingimustele mittevastavat või ebakvaliteetset asja ega rikkunud sellega oluliselt müügilepingut. Hageja on seevastu kasutanud müüdud asja vastuolus nii kostjale algselt avaldatuga kui ka mittesihtotstarbeliselt. Rikked seadme töös on olnud tingitud hageja enda tegevusest seadme kasutamisel ja hooldamisel, mitte müüdud seadme lepingutingimustele mittevastavusest või selle kvaliteedist. Hageja on seadet kasutanud oma majandustegevuses, milleks on metsatööd. Samas kui 07.07.2016 garantiilepingus on seadme kasutusotstarbeks märgitud kasutamine kodumajapidamises ja seadme kasutamine igapäevase töövahendina oli välistatud. Reaalselt teostatigi hageja poolt seadmega töid igapäevases metsatöös, mis seadis seadme töö intensiivsusele ja kulumisele oluliselt suuremad nõudmised. Seega kasutati seadet tegelikkuses muul viisil, kui on garantiilepingusse märgitud ja hageja poolt kostjale avaldatud. Seadme kasutamine igapäevase töövahendina vähendab oluliselt seadme tööiga, suurendab seadme kulumist ja mõjutab oluliselt hoolduse intervalle. Seadme kasutamine igapäevaselt metsatöödel oli üheks asjaoluks, mis seade vajas suuremat ja tihedamat hooldust ning esines tihedam vajadus kuluvate osade väljavahetamiseks, võrreldes kasutamisega kodumajapidamises. Hoiatus selle kohta on esitatud ka seadme hooldusjuhendis. Kostja leiab, et hageja ei ole pärast müügilepingu sõlmimist ja seadme kasutusele võtmist tuginenud lepingutingimustele mittevastavusele mõistliku aja jooksul ega kirjeldanud mittevastavust piisavalt täpselt. Ülalpool sai juba viidatud, et hageja kasutas vaidlusalust seadet kaks kuud enne, kui pöördus sellega kostja poole hooldustööde läbiviimiseks. Pärast hooldus-ja parandustööde tegemist 05.09.2017 oli seade korras ja kasutuskõlbulik. Hageja hooldus-ja parandustööde teostamise järgselt mingeid vastuväiteid kostjale ei esitanud ega probleemide tekkepõhjuseid ei vaidlustanud vaid jätkas seadme kasutamist igapäevatöös. Selliselt toimis hageja ka järgnevate hooldustööde järgselt s.o. 09.11.2016 ja 08.02.2017. Seejuures tasus hageja hooldusja remonttööde arved, millega kinnitas nõustumist seadme probleemide tekkepõhjustega. Esmakordselt esitas hageja väiteid müüdud asja lepingutingimustele mittevastavuse kohta alles pool aastat pärast selle kasutamist s.o.20.02.2017.a taganemisavalduses. Seega ei ole hageja teavitanud kostjat asja lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul, mistõttu on hageja kaotanud võimaluse tugineda seadme lepingutingimustele mittevastavusele ja õigusele lepingust taganeda. Samuti ei ole hageja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt kirjeldanud. Seadme hooldustööde kirjeldustest nähtuvalt vajas seade erinevatel ajaperioodidel erinevaid hooldus- ja parandustöid, mis kinnitavad, et seadmel ei olnud ühte ja konkreetset tootjapoolset puudust, mis oleks välistanud seadme kasutamise ja mida saaks lugeda lepingutingimustele mittevastavuseks.
2.2.19.05.2017.a. ja 15.06.2017.a. on kostja täpsustanud enda seisukohti, mille järgi müügilepingu rikkumine tuleb hagejal eraldi tõendada, mida hageja teinud ei ole. Kostja on juba oma 14.04.2017 vastuväidetes leidnud, et müüdud seade vastas ettenähtud kvaliteedile, sellel puudusid hageja
2-17-4983
viidatud tootjapoolsed defektid ja hageja enda tegevus seadme kasutamisel on põhjustanud probleemid seadme töös, mistõttu on taganemisavaldus tagajärjetu. Seadmele tehti korduvalt hooldust ja ühel korral ka garantiiremonti, mitte ei olnud seade halva kvaliteediga ning pidevalt rikkis. Seejuures on seadme hoolduse ja garantiiremondi kirjelduste juures selgelt näha, millest on probleemid seadmel tingitud s.o. hageja poolne ebaõige seadme käitlemine. Seda asjaolu kinnitab ka seadmele tehtud ekspertiisiakt. Järelikult lükkavad seadme hoolduse ja garantiiremondi asjaolud otseselt ümber hagiavalduse väited seadme halvast kvaliteedist ja müügilepingu rikkumisest. Seadet on lubatud kasutada nii metsatöödel kui ka kodumajapidamises, kuid asjaolu, kas seadet kasutatakse aktiivselt metsatöödel või kodumajapidamises omab tähtsust seadme kasutusea, hooldamise ja käitlemise nõuete osas. Seda ongi kasutusjuhendi lk-l 35 selgitatud, et raskendatud tingimustes nagu metsatöödel tuleb hooldusintervalle vastavalt vajadusele lühendada, mitte tuua seade igakordselt remonti alles siis, kui ta enam ei tööta. Seega sõltuvad hooldeintervallid seadme käitlemise intensiivsusest. Arusaadavalt ei olnud seadme hooldusesse toomine õigeaegselt hageja huvides, sest sellisel juhul oleks intensiivse seadme kasutuse tulemusena pidanud hageja kandma ka suuremaid hoolduskulusid. See on aga seadme kasutamisel ettevõtluses möödapääsmatu.
MENETLUSE KÄIK
3.04.04.2017.a. määrusega võttis Pärnu Maakohus hagi menetlusse ja alustas eelmenetlust. 29.05.2017.a. toimunud eelistungil jäid pooled kirjalike seisukohtade juurde. Kohus määras täiendavate seisukohtade, tõendite esitamise tähtajaks 09.06.2017.a. ning eelmenetlust lõpetavaks tähtajaks 15.06.2017.a. 16.06.2017.a. lahendas kohus poolte taotlused ja andis suunised kompromissi sõlmimiseks. 07.08.2017.a. toimunud eelistungil jäid pooled kirjalike seisukohtade juurde. Tunnistajana kuulati kohtuistungil üle A.M..
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, arvestades poolte esitatut kõiki asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
4.1.Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate tähtsust omavate asjaolude osas: - hageja OÜ Forestline ostis 07.07.2016. a kostjalt OÜ-lt Profikeskus kõrglõikuri Stihl HT 131; - kõrglõikuri maksumuseks on 746,10 eurot; - kõrglõikurit on kostja juures remonditud ja hooldatud 05.09.2016.a, 09.11.2016.a, 18.01.2017.a, ja 08.02.2017.a.; - hageja taganes 20.02.2017. a müügilepingust ning palus lepingu tagasi täita; - hageja ei ole kostjale andnud VÕS § 114 lg 1 sätestatud tähtaega kohustuse täitmiseks; - kõrglõikur on alates 08.02.2017.a. pärast viimast remonti OÜ Profikeskus valduses, sest kostja ei ole tulnud kõrglõikurile järele.
4.2.Puudub vaidlus selles, et pooled on võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 tähenduses sõlminud ostu-müügilepingu, mille alusel on hageja saanud kostjalt enda omandisse kõrglõikuri. Tulenevalt VÕS § 217 lg 1 peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt ei vasta OÜ Profikeskus poolt 07.07.2016. a OÜ-le Forestline müüdud kõrglõikur HT 131 lepingutingimustele, sest kõrglõikur ei sobi omaduste poolest otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse ehk metsatöödeks (VÕS § 217 lg 2 p 2). VÕS § 77 lg 1 alusel peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Hageja on veendunud, et seade ei vastanud ostetud keskmisele kvaliteedile ning see
2-17-4983
on kasutuskõlbmatu, sest OÜ Forestline kui ostja ei ole saanud enda käsutusse töötavat seadet. Samuti on seadme remont ebaõnnestunud. Vaidlust ei ole selles, et hageja näol ei olnud tegemist tarbijaga, vaid majandustegevuses tegutseva ettevõtjaga. Hageja OÜ Forestline on 20.02.2017.a. lepingust taganenud põhjusel, et müüja on lepingulist kohustust rikkunud sellega, et andis ostjale üle pidevalt rikki mineva seadme, millel jätkuvad tehnilised probleemid ka pärast remonti, on lepingut oluliselt rikkunud. Kohtumenetluses on hageja leidnud, et seadmele tehtud tööde teostamine on toimunud tavapärasest sagedamini, mistõttu ei vasta seade VÕS § 77 sätestatud keskmisele kvaliteedile. Kostja on esialgses vastuväites leidnud, et seade ei olnud kasutatav igapäevaseks metsatööks, vaid peamiseks kodumajapidamises. Seejuures tuleb aga märkida, et kostja esitatud seadme kasutusjuhendis (lisa nr 8) ei ole märgitud, et seadme kasutamine oleks lubatud üksnes kodumajapidamises okste lõikamiseks. Eelistungil on kostja lepinguline esindaja nõustunud, et seadet saab kasutada nii kodumajapidamises kui ka majandustegevuses, kuid viimasel juhul tuleb arvestada asjaoluga, et seade vajab tihedamat hooldust, mis nähtub seadme kasutusjuhendist. Kohus leiab, et seadme kasutamiseks ei ole piiranguid lähtudes seadme kasutamise sihtotstarbest, mistõttu ei saa seadme puudused olla tingitud selle kasutamisest hageja majandustegevusest. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja lepingust taganeda (VÕS § 101 lg 1 p 4). VÕS § 116 lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Hageja leiab, et antud juhul on tegemist VÕS § 116 lg 2 p 1 tähenduses olulise lepingurikkumisega, sest kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis. Hageja OÜ Forestline taotlusel on üle kuulatud OÜ Forestline tegevjuht ja osanik A.M., kelle ütluste kohaselt ilmnesid kõrglõikuriga probleemid mõne päeva jooksul alates selle ostmisest. Siiski on hageja oma 29.03.2017.a. hagiavalduses nimetanud, et kõrglõikuril tekkis esimene puudus 05.09.2016.a. kui käepide oli keerdus ja seadme mootor „turtsus.“ Tunnistaja ütlused haakuvad kostja esitatud tööde nimekirjaga, millelt nähtub, et kostja juurde remondiks toodud seadmel oli 05.09.2016.a. probleemiks vales asendis olev käepide, mis pandi kostja poolt tagasi õigesse asendisse, samuti paigaldati uus küünal ja kütus, mille tulemusena hakkas masin tööle. Hageja poolt kohtuistungil esitatud väide, et tööde tellimused nr 4118, 4558, 4801, 4881 ja 4969 on kostja poolt tagantjärgi koostatud, on paljasõnaline. Hageja on enda 26.04.2017.a. menetlusdokumendi p.-st 2.1.3. märkinud, et „seade läks esmakordselt katki 5. septembril 2016. a ning hageja teavitas kostjat sellest samal päeval.“ Kohtule esitatud K.T.i kirjalikust selgitusest nähtub, et „esimest korda viidi seade remonti kuna töötamisel „turtsus“. Imestusega lugesin (tellimus nr 4118) [...].“ Nimetatud tõendid kogumis tõendavad, et seade viidi kostja juurde kontrolliks ja parandustööde tegemiseks pärast seda, kui see oli töötanud kaks kuud. Kohus leiab, et tunnistaja ütlusega ei saa kinnitust asjaolule, et kõrglõikuri probleemid said alguse esimesest päevast, kui seade kostjalt osteti. Seejuures tuleb võtta arvesse, et ka tunnistaja A.M. on kinnitanud, et kõrglõikurit kasutati ajal, mil see ei olnud kostja juures remondis. Kõrglõikurit on hageja saanud kasutada, küsimus on selles, kas remonditööde vajadus oli põhjustatud hageja tegevusest või olid kõrglõikuril puudused juba asja üleandmise hetkel. VÕS § 218 lg 1 alusel vastutab müüja (kostja) asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Kohus on 29.05.2017.a. toimunud eelistungil teinud hagejale ettepaneku esitada tõendeid selle kohta, et kõrglõikur on puudustega, mis on jäänud tagajärjetuks. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mille põhjal saaks öelda, et kõrglõikuri puudus seisnes ühes või teises ebakvaliteetses seadme detailis või seadme puudulikus komplektsuses, mistõttu oleks seade olnud kostjale üleandmisel 07.07.2016.a. defektne. Seejuures tuleb märkida, et hageja on oma
2-17-4983
26.04.2017.a. menetlusdokumendis välistanud garantiilepingust tulenevad nõuded ja on tuginenud ainult kostja poolt müügilepingu rikkumisele, mistõttu kohus ei käsitle käesolevas asjas VÕS § 230 sätestatud müügigarantiid. Vaidlust ei ole selles, et hageja on saanud kostjalt komplektse kõrglõikuri, hageja väide, et mootori ja teleskoobi kinnitused ei olnud korrektselt kinni keeratud, ei ole tõendamist leidnud. Hageja, kes ostis kõrglõikuri kasutamiseks oma igapäevases majandustegevuses ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma (VÕS § 219 lg 1), mistõttu pidid puudulikud kinnitused olema nähtavad koheselt üleandmisel mitte aga 2016.a. septembris, s.o kaks kuud pärast seadme ostmist. Järgmise probleemiga pöördus hageja kostja poole 09.11.2016.a., kui seadme puudusena nimetati „podisemist“ ja asjaolu, et mootor sureb välja (seade tagastati peale remonti 16.11.2016.a.). Kostja kõrvaldas veovõlli otsast krigina. Hageja on tööde kirjelduse kohaselt vahetanud kütus ja küünla, mis oli läbi põlenud, mille tulemusena oli seade töökorras. 18.01.2017.a. on hageja viinud seadme uuesti kostja juurde probleemiga, et seade ei tööta tühikäigul ja sureb välja. Teostati tööd, mille käigus on välja vahetatud karburaator, mida kostja luges garantiitööks. Pärast töö teostamist on seade antud hagejale tagasi. 08.02.2017.a. on hageja toonud seadme kostja juurde remonti põhjusel, et saekett ei käi ringi, sest vedu puudub. Vaidlust ei ole selles, et ülekandetoru laager on katki, kuid poolte vahel on erimeelsusi selle purunemise põhjuste osas. Hageja OÜ Forestline töötaja K. Tohteri kirjaliku seletuse kohaselt on laagri purunemine põhjustatud kostja tegevusest, kes on toru remondi käigus lahti võtnud ja keevitanud. Viimati nimetatud asjaolu ei ole kostja õigeks võtnud, puuduvad ka teised tõendid, mis hageja eelnimetatud töötaja seletust kinnitaks. Hageja ei ole täitnud temal lasuvat tõendamiskoormust, et tõendada seadmel esinevaid puuduseid. Kostja on aga purunemise põhjusena esitanud kohtule OÜ Farron Tehnika poolt 14.02.2017 tehtud ekspertiisi seadme ülekandesüsteemile, millest nähtub, et laager, mis fikseerib võlli oli purunenud. Laagri purunemise põhjuseks on kõver ülekandetoru (tsentrist väljas vähemalt 8,43mm +-2mm) ning teine mõjutegur toru sisse pääsenud mustus ja vesi. Viimasele viitas roostes laagri saaled ja laagriupuki ning toru vahel olnud mustus. Järeldustes leitakse, et sellisel määral tsentrist väljas ülekandetoru viitab, et seadet on kasutatud mittesihtotstarbeliselt ning seetõttu suurenes oluliselt surve laagrile ning lühenes laagri eluiga. OÜ Farron Tehnika arvamus on esitatud jälgitavalt (lisatud fotomaterjal), mille põhjal kohus leiab, et hageja väide puudustega seadme üleandmise ja remondi ebaõnnestumise kohta on lõplikult kummutatud. VÕS § 223 lg 1 alusel loetakse müüjat müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Kohus leiab, et hageja väide, et asja parandamine on ebaõnnestunud on ebaõige, sest kõigil eelnimetatud juhtudel on olnud tegemist veakirjelduse poolest erinevate probleemidega, et saaks üldse väita, et vea parandamine oleks ebaõnnestunud. Pärast 08.02.2017.a. toimunud remonti on tunnistaja A.M. kinnitusel hagejale teatatud, et remont on tehtud ja võib järgi tulla. Ka eelistungil on kostja lepinguline esindaja palunud hagejal asjale järgi tulla, et veenduda seadme töökorras olekus, kuid hageja ei ole seda soovinud teha. Puudub kinnitus hageja väitele, et kõrglõikur ei ole eesmärgipäraselt kasutatav, mistõttu väidetav remonttööde tegemata jätmine või tööde tulemuse saavutamata jätmine on jäänud asjas paljasõnaliseks. Hagejale kuuluval seadmel vahetatud garantiikorras karburaator, mille järel on seade olnud jällegi töökorras. Tunnistaja A.M. on selgitanud, et on saanud seadme kostjalt pärast remonti tagasi ja on asunud seda kasutama, kuid on väidetavalt saanud seda kasutada väga lühikest aega. Võttes aga arvesse asjas tõendatud kostja poole pöördumiste intervalle, oli seade kasutatav korraga 1-2 kuud, seega ei haaku tunnistaja ütlused teiste tõenditega. Kohus nõustub kostjaga selles, et eelkirjeldatud kostja tööde tegemisel on tegemist olnud peamiselt hooldustöödega, mille käigus on seadet puhastatud,
2-17-4983
vahetatud korduvalt küünalt ja küttesegu. Seadme kasutamine majandustegevuses on tavapärasest intensiivsem, seega tuleb ka tihedamalt hooldustöid teha, mis nähtub asja hooldusjuhendist (lk 35). Hageja ei ole andnud kostjale VÕS § 114 lg 1 sätestatud tähtaega kohustuse täitmiseks, kuid see ei oma ka asjas tähtsust. Kostja on seadet vajadusel remontinud ja hooldanud, et tagada asja lepingutingimustele vastavus, seejuures ei ole hageja tõendanud, et seade ei ole töökorras. 4.3.VÕS § 220 lg 1 kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Lõike 3 kohaselt, kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. VÕS § 188 lg 1 alusel taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Puudub vaidlus, et taganemise avaldus on kostjale kätte toimetatud. Kohus leiab, et avaldus on mõistliku aja jooksul kostjale kätte toimetatud ning seadmel esinevaid puuduseid on tööde kirjelduse aktidel piisavalt kirjeldatud, et kontrollida seadme töökorras olekut. Kohus aga nõustub kostjaga, et hageja ei ole kirjeldanud seadme selliseid puuduseid, mida saaks lugeda lepingutingimustele mittevastavuseks, mistõttu ei saa ostja (kostja) asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Hagihind
5.TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud kohtule 29.03.2017.a. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa ja TsMS § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Kohus leiab, et hagi hinnaks on 746,10 eurot. Protokolli parandamise taotlus
6.09.08.2017.a. esitas hageja taotluse 07.08.2017.a. kohtuistungiprotokolli parandamiseks. Hageja palub teha järgmised muudatused. K.T. ei olnud töölehtedega kursis, kostja lisas 2, 3, 4 ja 5 ei ole kellelegi üle antud, hagejale jõudsid need alles 17 aprill kohtu vahendusel. Ja kui vaadata K.T.i kirja, 10 päeva hiljem, K.T. sai teada alles, ei olnud mingit eelnevat töölehtede täitmist jne. Kui vaadata kronoloogiat. asendada K.T. ei olnud eelnevalt töölehtedega kursis, kuna kostja 14. aprilli menetlusdokumendi lisasid 2, 3, 4 ja 5 ei ole kellelegi eelnevalt üle antud. Hagejale ja K.T.le jõudsid need alles 14. aprillil kohtu vahendusel. Ja kui vaadata K.T.i poolt kohtule antud selgitust, on see koostatud 25. aprillil ehk 11 päeva hiljem. Kui vaadata kronoloogiat, siis K.T. sai teada alles kostja menetlusdokumendist, et sellised lehed on olemas. Mingit eelnevat töölehtede täitmist ei toimunud ning kostja poolt esitatud lehed on allkirjastamata.
3.lk 9 alguses Väide et teleskoopvarre osad on kuluosad, lk 37 on loetletud mis on kuluosad, ja lk 37 ei ole mainitud. asendada Väide, et teleskoopvarre laagrid on kuluosad, on vale. Hooldusjuhendi lk 37 on loetletud mis on kuluosad, ja lk 37 ei ole teleskoopvarre laagreid mainitud,
4.lk 9 Isik kes ekspertiisiakti teostanud, on garantiilepinguga kohustatud pool, ja see välistab selle usaldusväärsuse. Mis puudutab sisulist küsimust, siis probleem on mustus ja vesi, ja kust need
2-17-4983
sinna sisse pääsesid. Sellele eelnevalt, 8 veebruarile eelnevalt, oli võimalik töötada selle masinaga ca 1 tund, selle aja jooksul ei ole võimalik mingit ülekande torusid kõveraks painutata ju. Ei ole usaldusväärne asendada OÜ Farron Tehnika ehk isik, kes on väidetava ekspertiisiakti teostanud, on garantiilepinguga kohustatud pool. Kuna akti koostaja on selle tulemusest otseselt huvitatud, on akti usaldusväärsus välistatud. Mis puudutab sisulist küsimust, siis probleem on mustus ja vesi, ja kust need teleksoopvarre sisse pääsesid. Oleme seisukohal, et see sai juhtuda vaid kostjapoolsete korduvate remontide käigus. 8. veebruarile eelnevalt, oli hagejal võimalik töötada selle masinaga vaid ca 1 tund, selle aja jooksul ei ole võimalik ei mustuse sattumine torusse ega ole võimalik mingit ülekande toru kõveraks painutada. Akt ei ole usaldusväärne.
5.lk 9 Kirjavahetuse osas, kui vaadata vastaspoole saadetut, probleem seisnes meie poolses infosulus. Mitte ei esinenud ainult probleemid, mitte ei käinud ainult ebaõnnestunud parandamine, vaid ei suutnud kostja ka ise oma infot vahetada. Rõhutan seda esimest lauset, infosulg, mis iseloomustas kostja poolset info andmist hagejale. asendada Kirjavahetuse osas, kui vaadata vastaspoole töötaja K.J. poolt 4. jaanuaril 2017. a saadetud kirja, mis on meie 26. aprilli 2017. a vastuse lisa nr 2, siis üks probleemidest seisnes kostjapoolses infosulus, mida kostja nimetatud kirjas ka ise tunnistas. Mitte ei esinenud ainult probleemid, mitte ei käinud ainult ebaõnnestunud parandamine, vaid ei suutnud kostja ka ise infot edastada ega info vahetamist korraldada. Rõhutan e-kirja esimest lauset, infosulg, mis iseloomustas kostja poolset info andmist hagejale.
6.lk 10 Tulenevalt VÕS § 116 lg 4, selle tähtaja peaks andma ainult siis kui see põhjustaks vastaspoolele põhjendamatult suuri kulusid. asendada Tulenevalt VÕS § 116 lg 4, täiendava tähtaja peab andma ainult siis, kui selle andmata jätmine põhjustaks vastaspoolele põhjendamatult suuri kulusid. Sellise kulu kohta ei ole kostja poolt esitatud väidet ega tõendeid. Täiendava tähtaja andmine asja parandamiseks ei ole vajalik ka siis kui asja parandamine on juba korduvalt ebaõnnestunud.
7.lk 10 Tegemist on ettevõttega, kes tegeleb vastava tehnika müügiga ja vahendamisega, seega VÕS § 114 lg 1 ei kohaldu asendada Tegemist on ettevõttega, kes tegeleb vastava tehnika müügiga ja vahendamisega, mistõttu VÕS § 114 lg 1 sätestatud täiendava tähtaja andmise nõue ei rakendu.
8.lk 10 Seade ei vasta keskmisele kvaliteedile, mis näeb ette VÕS § 217 ja VÕS § 177 asendada Seade ei vasta keskmisele kvaliteedile, millise nõudes näeb erikokkuleppe puudumisel ette VÕS § 217 ja VÕS § 77
9.lk 10 Kui ei lepi kokku selles kuidas võib katki olla. asendada Kui puudub kokkulepe lepingueseme täpsete omaduste suhtes, rakenduvad VÕS § 77 sätestatud üldised nõuded, mille kohaselt ei vasta lepingutingimustele asi, mis ei vasta keskmisele kvaliteedile. Keskmisele kvaliteedile ei vasta asi, mis on kogu aeg katki ning mille parandamine ebaõnnestub.
10.lk 10 Ükski masin ei lähe rikki iga nädal, töötades mõnda aega.
2-17-4983
asendada Masin läks rikki peaaegu iga nädal, töötades vaid lühikest aega.
11.lk 10 Teine on see, et kui asja parandamine ebaõnnestub või on ebamõistlikult keeruline, VÕS § 223. asendada Teine taganemisalus on see, kui asja parandamine ebaõnnestub või on ebamõistlikult keeruline, VÕS § 223 lg 1.
12.lk 10 Kostja tavapärane on see et probleeme eiratakse ja ei parandata, kuni hageja tuleb ja jälle juhib tähelepanu, ja nii korduvalt, ei saa tuvastada lepingutingimustele mittevastavust mingi ühe vea tõttu asendada Kostja tavapärane käitumine oli see, et probleeme eiratakse ja ei parandata, kuni hageja tuleb ja jälle juhib tähelepanu, ja nii korduvalt. Lepingutingimustele mittevastavust ei tule tuvastada mitte konkreetse ühe vea kordumise vaid vigade kogumi alusel.
13.lk 11 Antud juhul kui suured need kostjal siis on, ei ole kostja esitanud sellist väidet ega ka tõendeid asendada Antud juhul ei ole kostja esitanud selle kohta, kui suured need VÕS § 116 lg 4 kohased kulud tal on, ei väidet ega ka tõendeid. Lisaks märgib hageja, et kohtuistung avati kell 14:15 mitte kell 11:00. Kohus märgib, et protokollis kajastatakse menetlustoimingu käiku ja taotluste lahendamist, tõendi allikana kuuluvad fikseerimisele vande all antud ütlused. Oma menetluslikud seisukohad märgivad menetlusosalised eelkõige mitte kohtuistungi protokollis, vaid menetlusdokumentides (TsMS § 50 lg 1 p 8 mõte). See on aga antud menetluses piisavalt fikseeritud. Protokoll ei ole stenogramm ning tagantjärgi ei ole sageli võimalik selgeks teha, kes millises konkreetses sõnastuses esines. Kohtul puudub kindlus, et hageja esindaja esines sellises sõnastuses nagu ta väidab. Kohus ei pea õigeks parandada protokolli vaid sõnastuse pärast, protokolli parandamine peaks tulema kõne alla oluliste ja sisulist tähtsust omavate minetuste korral. Tulenevalt eelpooltoodust tuleb protokolli parandamise taotlus rahuldada osaliselt, s.o kohtuistungi alustamise kellaaja parandamise osas. Sõnastuse muutmise osas jätab kohus esitatud taotluse rahuldamata. Menetluskulud
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus jätab hagi rahuldamata, seetõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja on esitanud kohtule kolm menetluskulude nimekirja kokku summas 2904 eurot: - 14. aprillil 2017. a summas 600 eurot - 9. juunil 2017. a summas 1440 eurot - 7. augustil 2017. a summas 864 eurot
2-17-4983
Õigusteenuse arvelt ja nende lisadelt nähtub, et kostja esindaja on kulutanud tunnistajale küsimuste koostamisele, nõupidamisele kliendiga ja kohtuistungil osalemisele. Õigusteenuse arvelt nähtuvalt on õigusteenuse tunnihinnaks 120 eurot + käibemaks. TsMS § 175 lg 1 alusel kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 10.08.2017.a. on hageja esitanud vastuväite, mille järgi hageja märgib, et kostja 9. juuni 2017. a nimekirjale ei ole lisatud ei õigusabiarveid ega spetsifikatsioone. Samuti ei ole nimekirjas endas toodud välja kui palju on kostjale õigusabi osutatud. Kohus nõustub hagejaga, et 09.06.2017.a. menetluskulude nimekirjast ei nähtu kostja kulutused õigusabiteenusele, mistõttu ei ole võimalik hinnata kulutuste vajalikkust. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on 14.04.2017.a. ja 07.08.2017.a. menetluskulude nimekirjas toodud ulatuses põhjendatud. Tuleb võtta arvesse, et asjas on olnud kaks kohtuistungit ja on läbitud kirjalik eelmenetlus, mistõttu on ajakulu 12h 20 min olnud vajalikuks kuluks asja ettevalmistamiseks, menetlusdokumentide koostamiseks ja istungitel osalemiseks. Õigusabiteenuse tunnihind vastab turuhinnale. Põhjendatud kostja kulude suuruseks õigusabile on kokku 1464 eurot, kuid teiselt kohtumenetluse poolelt väljamõistetav menetluskulu ei saa olla suurem kui hagihind. Tegemist ei ole keskmisest raskema vaidlusega, sest vaidluse asjaolud on olnud pooltele selged hagi esitamisest alates, mistõttu ei ole tegemist keeruka ega ka mahuka vaidlusega. Kohus rahuldab kostja menetluskulude hüvitamise taotluse summas 746,10 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on taotluse teinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.