lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-07-10136/15

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 15.10.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-07-10136/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.10.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1472
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
ES § 37Üüri piirmäärTsÜS § 146 lg 1, 4Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaegAÕS § 72 lg 1Kaasomandi valdamine ja kasutamineEES § 15KOS § 13TsÜS § 143Aegumise arvestamine kohtu pooltTsÜS § 147 lg 1Aegumistähtaja algusTsÜS § 149Seadusest tuleneva nõude aegumistähtaegTsÜS § 152 lg 1Aegumine nõuete konkurentsi korral

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-07-10136

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.oktoobril 2007. a, Jõhvis kell 15.00

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Viktor Brügel

Kohtuasi

OÜ Kukruse Maja hagi E M vastu võlgnevuse 9600,65 krooni nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

25. september 2007 kell 14.00

Menetlusosalised

Hageja:

OÜ Kukruse Maja (RK xxx; asukoht: xxx)

Hageja esindaja:

P P (volikirja alusel)

Kostja:

E M (IK xxx; elukoht: xxx)

Resolutsioon

Jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus Menetluses kantud kostja menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, peab kandma hageja.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

1(4)

I Hageja nõue

1.Hageja esitas 19.03.2007.a. Viru Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgniku E M vastu 9600,65 krooni nõudes. 11.05.2007.a kohtumäärusega anti maksekäsu kiir-menetluse esemeks olev nõue üle kohtunikule tsiviilasja menetluse jätkamiseks hagimenetlusse. 02. juulil 2007.a esitas hageja kohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse 9600,65 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt teostas OÜ Kukruse Maja alates 01.02.1996.a. KohtlaJärvel Õnne 24 elumaja hooldamist, haldamist ja majandamist. Rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt oli kostja elukohaks alates 05.09.1994 kuni 27.08.2002 Õnne xxx. Korteri ostumüügilepingu kohaselt on kostja alates 05.03.1999 korteri asukohaga Õnne xxx omanik. Kostja võlgnevus on perioodist 01.01.1997.a kuni 31.07.2002 st perioodi eest, mis kostja oli korteri üürnik, hiljem omanik. Kostja on jätnud oma kohustused osaliselt täitmata. Kostja võlgnevus täisteenustasu, veevarustamise, kütte eest seisuga 01.06.2007.a kokku 9600,65 krooni.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsÜS § 154Korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumine
VÕSRS § 9 lg 2Aegumine
2.Tulenevalt asjaõigusseaduse § 72 lg 1, § 75 lg 1, elamuseaduse § 37 ja korteriomandi seaduse § 13 kohaselt palub hageja kohtul kostjalt välja mõista võlgnevus summas 9600,65 krooni ja hageja menetluskulud (tl 1-3 ja 19-30).

II Kostja vastus

3.Kostja tunnistas oma 16.08.2007.a kohtule esitatud kirjalikus vastuses (tl 35-55) hagi osaliselt soojusenergia võla summas 527,80 krooni osas ja oli nõus tasuma üldelektri eest Õnne 24 sissekäigus pärast arve esitamist talle kuuluva mõttelise osa eest majas.
4.Kostja vastuse kohaselt elas korteris Õnne xxx kuni surmani kostja tädi E. M. 1994.a. kirjutas kostja end korterisse sisse lootusega see kiiresti erastada. Kostja elukohaks on kogu aeg olnud Olevi xxx, Kohtla-Järve linn ja ta pole korteris Õnne xxx kunagi elanud. 1996.a. tekkis kostjal lootus korter firma Asteet kaudu erastada ja ta sai kokkuleppele võimaliku ostjaga korteri müügiks 15000 krooni eest, kuid erastamisest ei tulnud midagi välja. 1997.a. suveks jõudis kostja järeldusele, et Kukruse Maja OÜ süül tal ei õnnestugi korterit erastada ja ta lõpetas korteri eest üürilepingu järgi üüri tasumise. 1999.a sai kostja korteri Õnne xxx omanikuks. Kostja leiab, et hageja tegevusetuse ja lohakuse tõttu sai temast korteri sundüürnik ja sundhaldaja. Kostja huvides oli korterist kiiremas korras vabaneda, kuid hageja süül seda ei juhtunud. 2002.a. kevadel andis kostja korteri S. R valdusesse, kes korteri 12.08.2002.a 5000 krooni eest ära ostis. 2002.a juunisaugustis tegi kostja hagejale kolm rahaülekannet kogusummas 477,90 krooni.

III Kohtuistung

5.Kohtuistungil jäi hageja esindaja hagiavalduses esitatud nõude juurde. Hageja esindaja selgitas, et hageja puhul ei ole tegemist eluruumide erastamise kohustatud subjektiga, kelleks oli kohaliku omavalitsusena Kohtla-Järve linn. Hageja ei ole süüdi korterite erastamisega venitamises. Hageja ei ole kostjale korterit müünud. Hageja hooldas elamut Kohtla-Järve ja hageja vahel sõlmitud hoolduslepingu alusel, milles on kajastatud hageja kohustused elamu hooldajana. EES § 15 järgi oli omanikul kohustus tasuda hooldajale sõltumata sellest, kas oli korteri omanikul sõlmitud hooldusleping või mitte. Hageja tegeles elamu mõttelise osa hooldamisega, tariifid kinnitas Kohtla-Järve linnavalitsus. Keskkütet 15 % ulatuses vastavalt Kohtla-Järve LV 11.11.1998.a. määrusele nr 44 on kostjale arvestatud 2000-2002.a. talve eest. Hageja saatis arved kostjale korteri aadressil.

2(4)

6.Kostja hagi ei tunnistanud, loobudes ka nõusolekust soojusvõla 527,80 krooni tasumiseks. Kostja seletas, et ta ei ole arveid saanud, kuigi käis korteris perioodiliselt. Korteris oleks võinud soovi korral elada, majas elasid inimesed sees. Arvatavasti hooldas maja hageja. Kostja esitas taotluse hagi suhtes aegumise kohaldamiseks, kuna tehingust on möödunud kolm aastat.
7.Hageja esindaja arvates tuleb kostja aegumistaotluse suhtes kohaldada 10 aastast tähtaega, kuna kostja erastas korteris eesmärgiga see müüa ja võlgnevuse tasumata jätmine kostja poolt oli pahatahtlik.

IV Kohtuotsuse põhjendused

8.Kohus, tutvunud hagiavaldusega, kostja vastusega, kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta aegumise tõttu rahuldamata.
9.Kohus tuvastas, et rahvastikuregistri andmetel oli perioodil 05.09.1994.a.-27.08.2002.a. kostja elukohaks Õnne xxx Kukruse linnaosa Kohtla-Järve. Kostja omandas nimetatud korteri 05.03.1999.a. ostu-müügilepingu alusel (tl 22) Kohtla-Järve Linnavalitsuse AS-lt Ahtme Maja. Kostja võõrandas korteri 12.08.2002.a. S. R (tl 53-55).
10.Kohtla-Järve Linnavalitsuse ja AS Kukruse Maja vahel oli sõlmitud 01.02.1996.a hooldusleping elamu haldamiseks (tl 26-28). Üleandmise-vastuvõtu akti nr 3 alusel anti elamu Õnne tn 24 üle hagejale (tl 29). Hoolduslepingu punktis 3.2. on sätestatud hooldaja kohustused. Lepingu p. 3.2.14 kohaselt oli hooldaja kohustuseks tagada elektrivõrgu, kanalisatsiooni, veevärgi, küttesüsteemi ja teiste kommunikatsioonide korrashoid, säilitada hoonetes temperatuur, mis on vajalik hoonete ja kommunikatsioonide säilimiseks. Hoolduslepingu p. 4.2.3. kohaselt oli hooldajal kooskõlas elamuseadusega ja teiste õigusaktidega hooldatavates elumajades paiknevate eluruumide suhtes üürilepingute sõlmimisele ning üürist laekuvate vahendite omandamiseks.
11.Hageja poolt esitatud võlgnevuse väljavõtte kohaselt on kostja võlg seisuga 01.11.2006.a 9600,65 krooni, millest korteriüür on summas 9072,85 krooni ja keskküte summas 527,80 krooni (tl 25). Kostja võlgnevus on tekkinud ajavahemikul 01.01.1997.a. kuni 31.07.2002.a.
12.Riigikohus on 22.02.2007.a kohtumääruses tsiviilasjas 3-2-1-8-07 märkinud, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid.
13.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutmisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lg 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist.
14.Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 1 kohaselt tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 1. juulit 2002.

3(4)

VÕSRS § 9 lg 2 kohaselt kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002.

15.Kuni 01.07.2002.a. kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 113 lg 1 sätestas hagi korras õiguste kaitse üldiseks aegumistähtajaks 10 aastat. Kehtiva TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 154 kohaselt korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks.
16.Kohus ei nõustu hageja arvamusega, et kostja aegumistaotluse suhtes tuleks kohaldada kümneaastast tähtaega. TsÜS § 146 lg 4 kohaselt on tehingust tuleneva nõude puhul aegumistähtaeg 10 aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. TsÜS § 149 kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
17.Kohtu hinnangul ei ole kostja käitumine hinnatav oma kohustuste tahtliku rikkumisena. Võlaõigusseaduse § 104 lg 5 kohaselt on tahtlus võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel õigusvastase tagajärje soovimine. Kuigi kostja on seletanud, et ta lõpetas alates 1997.a. suvest üüri maksmise, kuna jõudis järeldusele, et hageja süül tal ei õnnestunud korterit erastada, on ta 19.06.14.08.2002.a. tasunud võlgnevuse katteks 477,90 krooni (tl 44, 50-51), mis näitab, et tal puudus tahtlus võlgnevuse tekitamiseks.
18.Kostja oli korteri omanik alates 05.03.1999.a. kuni 12.08.2002.a., mistõttu mingil määral on hageja nõue vaadeldav ka seadusest tuleneva nõudena (ES § 37, AÕS § 72 lg 1, KOS § 13). Samas on kohus arvamusel, et hageja nõue on käsitatav ka tehingust tuleneva nõudena. Hagiavalduse kohaselt oli kostjaga 14.09.1994.a. sõlmitud üürileping. Hageja hooldas elamut hoolduslepingu alusel ja esitas sellest tulenevalt kostjale arveid, milles lähtus linnavalitsuse poolt kehtestatud tariifidest. TsÜS § 152 lg 1 kohaselt kui samasisulise nõude võib esitada nii seadusest kui tehingust tuleneval alusel, kohaldatakse nõude aegumisele TsÜS 9.peatükis 2.jaos sätestatut (tehingust tuleneva nõude aegumine).
19.Lugedes hageja nõuet korduvate kohustuste täitmise nõudeks (TsÜS § 154) ja arvestades kostja võlgnevuse kujunemist kuni 31.07.2002.a., tuleb hageja nõude aegumistähtaega arvestada alates 31.12.2002.a. Hageja esitas oma nõude maksekäsu kiirmenetluse korras 19.03.2007.a., mil kolmeaastane aegumistähtaeg oli möödunud.
20.Eeltoodust lähtuvalt kohus leiab, et kostja taotlus aegumise kohaldamiseks on põhjendatud ja jätab seda arvesse võttes hagi rahuldamata.

V Menetluskulud

21.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sellest tulenevalt peab menetluskulud, sealhulgas kohtuvälised kulud, kandma hageja.

Viktor Brügel Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja