Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud asjaolud ja hagi nõue 18.02.2005.a. esitas OÜ RF kohtule hagi OÜ PMJ vastu piima ostu-müügi hinna 650 061,53 krooni saamiseks ja 28.09.2005.a. suurendas põhivõlanõuet 1 300 867, 46 kroonini. Hageja palus välja mõista kostjalt ka põhivõlgnevuse mittetähtaegse täitmise eest viivis summas 1 151 753,40 krooni. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt oli hageja ja kostja vahel 24.03.2003.a. sõlmitud piima ostu-müügi leping nr. 4. Ajavahemikul 01.01.2005 kuni 02.02.2005.a. hageja tarnis kostjale 290 918 kg. toorpiima. Piim anti kostjale üle hagejale kuuluvas farmis ja piima võtsid vastu kostja volitatud töötajad-autojuhid. Iga piima partiiga olid kaasas hageja poolt koostatud piima saatelehed, kuhu oli märgitud müüdava piima kogus liitrites ja kilogrammides, piima rasvasisaldus, tihedus ja happesus. Hageja poolt kostjale piimaga saadetud saatelehtedele märgitud piima kogused ühtisid kostja poolt aktsepteeritud ja vastu võetud tegelike kogustega. Piima kogus ja kvaliteet on kostja poolt aktsepteeritud vastavalt kostja esitatud toorpiima arvestusele perioodil 01.01.2005-02.02.2005.a. Kostja poolt koostatud toorpiima arvestus ühtis hageja poolt koostatud saatelehtedel märgitud andmetega, samuti ühtisid need andmed ka Tartu Jõudluskontrolli Laboratooriumi poolt märgitud laboratoorsete näitajatega. Kostja keeldus talle tarnitud piima eest tasumast 1 300 867,46 krooni, väites et hageja tarnis 61 107 kg vähem piima, kui oli märgitud esitatud arvetel ning tegelikult hageja poolt tarnitud piim ei vastanud kvaliteedi nõuetele, mistõttu oli tegemist sorditu piimaga ning lisaks müüs hageja kostjale koostöös kostja autojuhtidega hagejalt saadud hüvitise eest juba 2004.a. piima asemel vett ja õhku, mistõttu ei olnud hagejal üldse õigust tarnitud piima eest midagi saada, vaid hageja ise on kostjale tekitanud kahju 2 703 823,10 krooni. Samas oli kostja tasunud hagejale tähtaegselt kõik 2004.a. esitatud arved, mitte mingisuguseid vastuväiteid piima koguse või kvaliteedi osas kostja hagejale ei esitanud. Vastavalt lepingu p-le 4.3. teostab ostja makse müüjale ostetud piima eest kalendrikuu esimesest kuupäevast (kaasaarvatud) kuni 15. kuupäevani (kaasaarvatud) ostetud piima eest sama kalendrikuu 29-ndal kuupäeval ja16. kuupäevast (kaasaarvatud) kalendrikuu viimase kuupäevani (kaasaarvatud) ostetud piima eest järgneva kalendrikuu 14. kuupäeval. Kostja aktsepteeris hageja poolt koostatud piima saatelehti ja igal kuul väljastas kostja hagejale ajavahemike 1-15 ning 16 kuni kuu lõpuni vastuvõetud toorpiima arvestuse, kuhu oli märgitud vastaval perioodil vastuvõetud piima kogus, piima sordilisus, rasvasisaldus, valgu sisaldus bakterite kogus, külmumistäpp jne. Kostja väljastas hagejale ka 2005.a jaanuarikuus ja veebruarikuus vastuvõetud piima kohta toorpiima arvestuse. Kostja poolt koostatud toorpiima arvestus ühtis hageja poolt koostatud saatelehtedel märgitud andmetega, samuti ühtisid need andmed ka Tartu Jõudluskontrolli Laboratooriumi poolt märgitud laboratoorsete näitajatega. Vastavalt kostja poolt saadetud toorpiima arvestusele ajavahemikul 01. kuni 15.01.2005.a. (ja piima saatelehtedele) esitas hageja kostjale 16.01.2005.a. arve nr. 25001 summas 650061,53 krooni. Arve tasumise tähtaeg oli 30.01.2005.a., kuid kostja jättis arve tasumata. 09.02.2005.a. saatis hageja esindaja kostjale pretensiooni-pankrotihoiatuse, milles teatas, et kui kostja ei tasu võlga, omab hageja õigust esitada Tartu Maakohtule pankroti avalduse. 14.02.2005.a. saatis kostja hagejale tasaarvestuse avalduse, kahju hüvitamise, hinna alandamise avalduse ja pankrotihoiatuse. Nimetatud kirjas väidab kostja, et hageja olevat tarninud kostjale 2004.a. piima 61 107 kg. vähem, et piima asemel on tarnitud kostjale kas vett ja/või õhku. Seega

leiab kostja, et hoopis hageja peab tasuma kostjale 2 703 823,10 krooni ning 15.02.2005.a. kirjaga kostja teavitas hagejat, hagejal puudub võlanõue kostja vastu, kuna nõue on tasaarvestatud. Hageja leiab, et kostja väide on alusetu. Kostja on hageja poolt tarnitud piima vastu võtnud ja vastuvõtmisel on kostja kontrollinud piima kogust ja kvaliteeti (määranud piima sordilisuse, piima rasvasisalduse, piima valgusisalduse, bakterite sisalduse, somaatiliste rakkude koostise, pidurdusainete sisalduse, piima temperatuuri), s.o. teostanud vastuvõtmisel piima laboratoorse kontrolli. Hageja on esitanud kostjale arved vastavalt kostja poolt hagejale esitatud vastuvõetud piima laboratoorsele arvestusele. Seega kostja väide, et hageja on kostjale tarninud vett ja/või õhku on alusetu ja absurdne. Kostja on hagejale tasunud tähtaegselt kõik 2004.a. esitatud arved, mitte mingisuguseid vastuväiteid piima koguse või kvaliteedi osas kostja hagejale esitanud ei ole. Hageja on seisukohal, et 2005.a. arvete tasumiseks ei jätkunud kostjal ilmselt rahalisi vahendeid ja seega mõeldi välja põhjendamatud vastuväited, et mitte maksta nõutud raha piima eest. Kuna kostja ei tasunud hageja poolt nõutud võlga, esitas hageja 17.02.2005.a. kohtusse hagi tasumata võlgnevuse 650 061, 53 krooni nõudes. 29.09.2005.a. esitas hageja haginõude suurendamise avalduse, mille järgi hageja müüs kostjale ajavahemikul 16.01.2005.a. kuni 31.01.2005.a. täiendavalt piima ostu-müügi hinnaga 586 063,70 krooni ja ajavahemikul 01.02.2005.a. kuni 02.02.2005.a. piima ostu-müügi hinnaga 64 742,23 krooni. Hageja esitas kostjale 31.01.2005.a. ajavahemikul 16.01.2005.a. kuni 31.01.2005.a. müüdud piima eest arve nr. 250003 summas 586 063,70 krooni ja 12.02.2005.a. ajavahemikul 01.02.2005.a. kuni 02.02.2005 müüdud piima eest arve nr. 250004 summas 64 742,23 krooni. Kostja ei ole eelnimetatud arveid hagejale tasunud. Hageja palus kostjalt välja mõista hageja kasuks ajavahemikul 01.01.2005 kuni 02.02.2005 kostjale müüdud piima ostu-müügi hind (põhivõlgnevus) 1 300 867,46 krooni ja põhivõlgnevuse mittetähtaegse tasumise eest viivis kuni kostja poolt võlgnevuse tasumiseni või kohtuotsuse tegemiseni. 28. märts 2006.a. toimunud istungil esitas hageja viivise arvestuse. Viivise arvestuse kohaselt hageja müüs kostjale ajavahemikul 01.01.2005.a kuni 15.01.2005.a. piima maksumusega 650 061,53 krooni. Lepingu punkt 4.3. a) kohaselt ostja oli kohustatud tasuma ostetud piima eest hiljemalt jooksva kalendrikuu 29-ndal kuupäeval ja punkt 7.3 kohaselt maksetähtaja ületamise korral oli müüjal õigus nõuda ostjalt viivist 0,15% päevas tähtajaks maksmata summalt iga viivitatud päeva eest. Viivis ajavahemiku 30.01.2005.a.-14.02.2005.a. eest (650 061,53 x 0,15 : 100 x 16) = 15 601, 50 krooni. Ajavahemikul 16.01.2005.a. kuni 31.01.2005.a. müüs hageja kostjale piima maksumusega 586 063,70 krooni. Lepingu p. 4.3. b) kohaselt oli kostja kohustatud tasuma 16-dast kuupäevast kuni kuu lõpuni ostetud piima eest järgneva kalendrikuu 14-dal kuupäeval. Põhivõlgnevus 15.02.2005.a. seisuga oli (650 061,53+586 063,70) 1 236 125,23 krooni. Viivis ajavahemiku 15.02.2005-01.03.2005.a eest on (1 236 125,23x0,15:100x15)= 27 812,80 krooni. Ajavahemikul 01.02.2005-02.02.2005 müüs hageja kostjale piima maksumusega 64 742,23 krooni. Piima eest tuli maksta jooksva kuu 29.-ndal kuupäeval. Võttes arvesse, et 2005.a. veebruaris oli ainult 28 kalendripäeva, loeb hageja, et võlgnevus tuli tasuda hiljemalt 01.märtsiks 2005.a. Võlgnevus 02.03.2005.a. seisuga: ( 650 061,53+586 063,70+64 742,23) 1 300 867,46 krooni ja viivis ajavahemiku 02.03.2005a.-28.03.2006.a. eest on (1 300 867,46x0,15:100x392)= 764 910,1 krooni. Viivis kokku ajavahemiku 30.01.2005 - 28.03.2006 a. eest on 15 601,50+27 812,80+764 910,1 = 808 324,40 krooni.

20.09.2006 toimunud istungil esitas hageja viivise arvestuse istungipäeva seisuga. Viivis ajavahemiku 30.01.2005 – 28.03.2006.a. eest on 808 324,40 krooni. Viivis ajavahemiku 29.03.2006 – 20.09.2006.a. eest (1 300 867,46 x 15 : 100 x 176) = 343 429 krooni. Seega kokku viivis ajavahemiku 30.01.2005 – 20.09.2006 eest: 808 324,40+343 429= 1 151 753,40 krooni. Hageja tugines haginõude esitamisel VÕS § 3 p 1, § 8 lg 1 ja lg 2, § 101 lg 1 p 1, p 3 ja 6, § 108 lg 1 ja § 197 lg. 1 sätestatule. Hageja palub kostjalt välja mõista ajavahemikul 01.01.2005 kuni 02.02.2005 kostjale müüdud piima ostu-müügi hind (põhivõlgnevus) 1 300 867,46 krooni ja põhivõlgnevuse mittetähtaegse tasumise eest viivis 1 151 753,40 krooni, kokku 2 452 620,86 krooni ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja leiab, et ta on teostanud 14.02.2005.a. ja 28.02.2005.a. tasaarvestuse-, kahju hüvitamise nõuete ja hinnaalandamise avalduse, millega seoses hagejal puudub nõue kostja vastu. Nõue on hoopis kostjal hageja vastu. Kostjale tarniti 2004 jaanuar - november 2004.a. OÜ RF esitatud arvetega ja saatelehtedel kajastatuga võrreldes vähemalt 61 107 kg piima vähem; piima asemel vett. Rahalises arvestuses tarniti pettuse tõttu tegelikkuses vähemalt 4 kr / kg x 61 107 kg = 244 428 krooni võrra vähem. Kostja on esitanud arvutused, kus on võrreldud Ranna Farmist saadud kaustiku andmeid ja Juustutööstuse andmeid, tuues välja vahe – kuude, päevade ja piima vedanud autojuhtide kaupa. Piima vähemtarnimine ja solkimine toimus kuritegelikuga sarnases koostöös hageja (esindajate) ja kostja autojuhtide vahel, millega autojuhtidele hüvituse andmise eest laaditi kostja veokitele vähem piima, mis koguseliselt kompenseeriti vee/või õhu lisamisega Samas hageja arvetes ja saatelehtedes kajastati koguseid nii, nagu ei oleks vett lisatud - seega peteti nii koguse kui sordiga - tekitati kostjale kahju. Nimetatud tegevusega seoses leiab kostja, et võltsiti ka piima proovide andmeid (proov võeti veega solkimata piimast enne laadimist autodele, mitte aga konkreetsest müüdud veega segatud partiist), eesmärgiga näidata tegelikult solgitud piima kvaliteetsena. Vee segamisega piima pettuse varjamise eesmärgil ja kasu saamise eesmärgil rikuti teadlikult ja tahtlikult kostjale müüdavat piima ja alandati selle kvaliteeti. Võõrvee lisamine muudab kõrgekvaliteedilise piima nn. sordituks piimaks. Vett lisati piimale R Farmis. Lähtudes AA’u peetud kaustikute ja tegelikult müüdud koguste võrdlusest lisati vett igasse koormasse vahemikus 30 – 610 liitrit. Seega tegelikkuses müüdi hageja poolt kostjale nn sordita piima, kuna sellele lisati võõrvett. Piima, millesse on segatud võõrvett saab arvata sordituks lähtuvalt 04.02.2003 Vabariigi Valitsuse Määrus nr 38 §2 punktile 4. Seega piim, millesse on segatud võõrvett, ei ole kõrgema kategooria piim, vaid nn sordita piim, see ei maksa 3,8 - 4 krooni/kg. Sordita piima hind on ~1 kroon/kg. Osundatud hinnaarvestuses pooled ei vaidle. Kostja on välja arvutanud sordituks muudetud R Farmi piima kogused perioodil 01.01.2004 – november 2004, mis moodustas kokku vähemalt 1 042 401 kg. Seda piima müüdi kostjale kõrgema sordi piima pähe, hinnaga 3,80 krooni/kg kuni 4,00 krooni/kg. ja hagejale tasuti nagu kõrgema sordi piima eest. Kostja esitatud arvestuses ei osale need piimakoormad, kus vee kogus moodustas 50 kg või vähem. Kostja eeldab, et tõenäoliselt lisasid vett kõik autojuhid.

Kostja leiab, et ta ei ole seadusega ega lepinguga kohustatud hagejale vee ja õhu eest piima hinda tasuma ega ka rikutud piima eest tasuma kõrgema sordi piima hinda, kuid vaatamata nimetatule on ta siiski varasemalt hagejale tasunud. Lähtuvalt piima asemel vee ja õhu müümise asjaolude ja piima rikkumise ilmsikstulekust tekkisid kostjal nõuded hageja vastu; saada tagasi summad, mis

on makstud vee ja õhu eest ning saada kahjude hüvitus. Kuivõrd müüdi mittekohase kvaliteediga piima, tekkis kostjal õigus alandada hinda, sest veega segatud piimal ja kõrgema kvaliteediga piimal on erinev hind Kostja juures tehti vaid lihtsamaid proove (eelkõige piimas sisalduvate antibiootikute leidmiseks), mitte aga keerulisi proove. Samas vaidlusalusel perioodil kostja laboris olnud seadmed, mis võimaldasid vaid piima tiheduse määramise, ei võimaldanud avastada kui kaudne meetod tõekindlalt ~100 – 300 kg võõrvee lisamist ~ 10 tonni piima sisse. Kostjal ei olnud vaidlusalusel perioodil seadmeid, mis määraksid ära külmumistäpi ehk siis näitaksid ära võõrvee olemasolu piimas. Seesugused seadmed olid vaid Tartu Jõudluskontrolli Keskusel. Piima proovid Jõudluskontrolli Keskuse tarvis võeti piimast hageja juures kohapeal kostja autojuhtide poolt enne piima toimetamist kostjale Kostja usaldas hageja juures kohapeal autojuhtide poolt võetud proove või neile antud proove. See piimaproov aga ei pruukinud olla tõene, on enam kui kindel, et selline proov võeti hageja juures enne võõrvee lisamist. Peale proovide võtmist suleti need spetsiaalsesse anumasse ja toimetati siis edasi kostja autojuhtide poolt kostja tööstusesse, kust proov koos teiste proovidega toimetati edasi Tartu Jõudluskontrolli Keskusesse. Kostja on seisukohal, et kostja autojuhid olid kaasatud hageja poolt korraldatud piima vähemtarnimise ja solkimise ettevõtmisesse, mille eest said autojuhid hagejalt hüvitist nii rahas kui natuuras. Piima proovid Tartu Jõudluskontrolli Keskuse tarvis võeti ka kostja 50 tonnise mahuga reservtankist, kuhu koondati kõik sisseostetud piim. Mõistlikult on usutav, et piimakoguste segunemise tõttu võis hagejalt sisseostetud piima külmumistäpi ja teiste sisseostetud piimakoguste külmumistäpi näitajate osas tulla vastuseks nn aritmeetiline keskmine. Hagejale edastatud laboratoorsete näitajate arvestusele on tõepoolest alla kirjutanud kostja laborant, kuid arvestusi tehes võttis laborant aluseks Tartu Jõudluskontrolli Keskuse laboratooriumist saadud andmed, eeldades, et need on õiged. Kostja laborandile ei olnud Jõudluskontrolli Keskuse poolt analüüsi tulemuste edastamisel seesugused asjaolud, nagu piima solkimine, teada. Hageja poolt kohtule edastatud ja kostja laborandi poolt allkirjastatud dokumentidest ei nähtu üheselt, kuskohast pärinevad dokumentide arvandmed ning kostja vaidleb vastu sellele nagu pärineksid dokumentides kajastatud arvandmed piima kvaliteedi kohta kostja enda teostatud analüüsidest. Seega dokumentidest ei nähtu üheselt see nagu oleks piimale vee ja õhu lisamine välistatud. Kostja leiab, et tegelik piima müük kostjale on kajastatud hageja poolt kohtule edastatud kaustikutes. On leidnud kinnitust, et piima kogused, mida AA märkis oma kaustikusse, olid tegelikud väljalüpstud piimakogused. Seal olevad kogused on kostja poolt võetud aluseks hinna alandamisele ja tasaarvestuse avalduste esitamisel. Kostja leiab, et viivisenõue on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Hageja on esitanud

Maakohtu põhjendused Hageja jäi esitatud nõude juurde, kostja vaidles hagile vastu kirjalikus vastuses toodud motiividel

Kohus, kuulanud ära pooled ja tunnistajate AA’u, EM, MM’e ja VV’i ütlused ning tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Pooltel oli 24.03.2003.a. sõlmitud kestvusleping, mille kohaselt kostja ostis ära hageja toodetud piima ja kohustus selle eest tasuma kokkulepitud hinna. Leping oli sõlmitud tähtajaga kuni 31. märts 2004.a., kuid lepingu punktis 6. 4. leppisid pooled kokku, et kui üks lepingupool ei ole rikkunud lepingut, siis on teisel lepingupoolel kohustus pikendada lepingut igaks järgnevaks aastaseks perioodiks. Kohus leob tuvastatuks, et ajavahemikul 01.01.2005.a. kuni 15.01.2005.a. müüs hageja kostjale piima kogumaksumuses 650 061,53 krooni, ajavahemikul 16.01.2005.a. kuni 31.01.2005.a. kogumaksumuses 586 063,70 krooni, ajavahemikul 01.02.2005.a. kuni 02.02.2005.a. kogumaksumuses 64 742,23 krooni, seega kokku summas 1 300 867,46 krooni. Kostja ei ole nimetatud piima eest esitatud arveid tasunud. VÕS § 101 lg. 1 p. 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 208 lg. 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Seega on kostja põhivõlg VÕS §-dest 101 lg.1 p.1 ja 208 lg.1 tulenevalt hageja ees 1 300 867,46 krooni. VÕS § 101 lg. 1 p.6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja on esitanud viiviste nõude ajavahemiku eest 30.01.2005.a. kuni 20.09.2006.a. kokku summas 1 151 753,40 krooni. Hagejal on VÕS §-de 101 lg.1 p.6 ja 113 lg.1 kohaselt õigus viivistele ajavahemiku eest 30.01.2005.a. kuni 20.09.2006.a. kokku 1 151 753,40 krooni lähtudes pooltevahelise lepingus punktis 7. 3 kokkulepitud viivisemäärast 0,15 % iga maksmisega viivitatud päeva eest. Viiviste arvestuse õigust ei ole kostja vaidlustanud. Kostja ainukene vastuväide viivistele on selles, et leping lõppes 31.03.2004.a., mistõttu ei kehti ka selles näidatud lepinguline viivis. Samas ei ole vaidlust, et hageja müüs kostjale piima ja kostja võttis piima vastu kuni 2005.a. veebruarikuuni. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg. 3 kohaselt kaudne on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. Seega on poolte konkludentsete tegudega vastavalt TsÜS §-le 68 lg.3 tõendatud lepingu pikendamine vastavalt lepingu punktile 6.4. Seetõttu kehtib ka lepingu punktis 7.3 kehtestatud tingimus, mille kohaselt maksetähtaja ületamisel on müüjal õigus nõuda ostjalt 0,15 % viivist päevas tähtajaks maksmata summalt iga viivitatud päeva eest. Kostja on hagejale esitanud tasaarvestuse ja hinna avaldamise avalduse. Õige ei ole hageja väide, et tasaarvestuse kohaldamiseks on vaja esitada vastuhagi. Hagi lahendamisel, kus kostja tugineb tasaarvestusele, peab kohus otsustama, kas tasaarvestuseks oli alust ja kui suures ulatuses, ehk siis seda, kas kostjal on tasaarvestav nõue hageja vastu. Nõude olemasolu ehk tegelikkust peab tõendama tasaarvestav pool ehk kostja. Kostja väidete kohaselt tuleneb nende tasaarvestav nõue hageja vastu järgmisest. Perioodil 01.01.2004.a. kuni 09.01.2005.a. tarnis hageja kostjale piima 61 107 kg vähem, kui oli märgitud esitatud arvetel. Arvestades piima hinnaks 4 krooni kilogrammi eest, siis on vähem tarnitud piima maksumuseks 244 428 krooni. Arvestades vähemtarnitud piima, jäi kostjal saamata tulu (planeeritud kasumit) 54 990 krooni. Tegelikult tarnitud piima eest perioodil jaanuarist kuni novembrini 2004.a. tuleb alandada piima hinda 1-le (ühele) kroonile kilogrammilt, kuna tegemist oli piimaga, millele oli lisatud vett (ja „õhku“) ehk siis sorditu piimaga. Seda arvestades alandab kostja piima hinda 3 054 466,60 krooni võrra.

Kosta väidete kohaselt tuleb vähemtarnimine sellest, et kostja autojuhi lisasid hagejalt võetavale piimale vette. Tegelikult üleantud piima kogus ilmnes kostja käte sattunud hageja farmis peetud laudaraamatust. Kostja autojuhid tunnistasid kostjale antud seletuskirjades, et nad lisasid hageja töötajate õhutusel teatud tasu eest hagejalt võetud piimale vett. Hageja tasaarvestava nõude olemasolu ei tunnista. Kohus ledis, et kostja ei ole oma nõuet hageja vastu tõendanud ja seetõttu ei saa tasaarvestusavaldust ja hinna alandamise avaldust lugeda kohtivaks. Kosta on oma nõuet põhistanud teineteist välistavate alustega. Kostja väidete kohaselt on tal hageja vastu üheaegselt nii hinna alandamisest tulenev nõue, lepingu rikkumisest tuleneva kahju (saamata jäänud tulu) nõue kui ka vähemtarnitud piima eest makstud raha tagastamise nõue. Hinna alandamine hüvitab kõik täitmise puudused ja hinna alandamise kõrval ei saa eraldi enam nõuda kahju hüvitamist ja nn. vee eest makstud raha tagastamist. Kostja kinnitab, et vett lisasid piimale tema enda autojuhid, kes olid tema esindajad piima vastuvõtmisel hageja laudast. VÕS § 101 lg. 3 kohaselt ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tuleneva asjaolu. Juba see välistab tasaarvestava nõude tunnustamist, kui vee lisamine piimale oleks tõendatud. Kohus leiab tõendeid kogumis hinnates, et piimale vee lisamist ei saa lugeda tõendatuks. Kostja tugineb hageja juurest võetud laudaraamatu andmetele, kus tema arvates näidati tegelikul üleantud piima hulk, samuti tunnistajate EM ja VVi ütlustele, kelle sõnade kohaselt lisati kostja autjuhtide poolt hageja farmis piima vastuvõtul piimale vett. Samas kinnitab tunnistaja AA, kes pidas nimetatud laudaraamatut, et see sisaldab tema enda märkmeid, ei ole raamatupidamislik dokument ja sinna ei ole märgitud teisest, poegimislaudast võetud piima. Kostja poolt võetud piimast võeti pidevalt proove nii veose vastuvõtmisel kui ka kostja juures ja kogu selle perioodi jooksul ei leitud piimast võõrvett. Kostja ei ole tõendanud ega väitnudki, et hagejal hangitud piimaga seoses oleks tekkinud probleeme juustu tootmisel. Asja uuriti ka kriminaalmenetluse korras. Prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise 22.06.2005.a. määruse kohaselt on eeluurimisega kindlaks tehtud, et kostja autojuhid ei ole toime pannud kelmust seoses piima vedamisega. Ei ole kinnitust leidnud, et hageja juurest kostjale toodud piima piimaproovid olid korrast ära. Anni ja Aivo Arrak ei teinud koostööd kostja autojuhtidega piimakoguste juurdekirjutamiste osas ning nad ei andnud autojuhtidele raha piima juurdekirjutamise eest. Kostja autojuhid koostöös A ja A A ’uga (hageja töötajad) ei vedanud koguseliselt vähem, kuid dokumentaalselt suurema koguse piima. Autojuhtide poolt hageja laudast kostjale veetud piima piimaproovid olid korras ning hageja laudast peale võetud piimakogused klappisid koguseliselt piimaga, mis laaditi maha kostja juures. Piima koguse arv, mille AA märkis oma laudavihikusse, ei pidanud koguseliselt klappima kogusega, mille autojuhid viisid iga päev ära hageja lauda piimajahutist ning autojuhid märkisid saatelehele. Tunnistajate EM ja VVi ütlustesse, mille kohaselt kostja autojuhid lisasid hageja juures võetud piimale vett hageja töötajate ettepanekul, suhtub kohus kriitiliselt ega arvesta neid. Lisaks sellele, et need on vastuolu varemnimetatud tõenditega, eeskätt kriminaalasja menetluse lõpetamise määruses tuvastatuga ning saatelehtedel märgituga, arvestab kohus ka seda, et EM vallandati kostja juurest usalduse kaotamise ja töökohustuste rikkumise tõttu ning jõustunud kohtuotsusega (tlk. 522) on tunnustatud hageja kahju hüvitamise ja alusetult saadu tagastamise rahalist nõuet üle

900 000 krooni, seega ei saa teda lugeda erapooletuks ega tema ütlusi usaldusväärseiks. Usaldusväärsed ei ole ka tunnistaja VVi ütlused: nii ei mäleta ta kostja juures töötamise aga; tema ütlused, mille kohaselt ta suurendas üleantava piima kogust sellega, et jättis piima mahalaadimise ajal vooliku mutri natuke lahti, mille tagajärjel „imab sealt õhku sisse ja ketas loeb piima kogust valesti“ (seda nimetas kostja oma tasaarvestuse avalduses õhu müümiseks), on ümber lükatud kostja töötaja MMe ütlustega, mille kohaselt selliselt petta ei ole võimalik (viimase asjaoluga kostja kohtuistungil nõustus). VÕS § 112 kohaselt kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. VÕS § 200 lg. 4 kohaselt tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Seega ei olnud kostjal õigus hinda VÕS § 112 lg.1 kohaselt alandada ega lähtuvalt VÕS §-st 200 lg. 4 tasaarvestust teha. Kohus leiab, et hagi tuleb eespool märgitud alustel rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01.01.2006.a alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS sätestatut. Menetlus käesolevas asjas on alustatud 2005. aastal. Juhindudes kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 60 lg. 1 kohaselt tuleb kohtukulud jätta kostja kanda. TsMS § 47 lg. 2 hinnaga hagilt tasutakse riigilõivu sõltuvalt hagi hinnast. Hageja on esitanud 2005.a. kostja vastu põhivõla nõude 1 300 867,46 krooni ja kuni 31.12.2005 viivise nõude 595 146,86 krooni, kokku summas 1 886 014,32 krooni, millelt tulnuks tasuda riigilõivu 73 000 krooni. Hageja on 2005.a. tasunud riigilõivu 58 000 krooni, seega 15 000 krooni vähem nõutavast, mistõttu tuleb nimetatud riigilõiv 15 000 krooni sisse nõuda kostjalt riigituludesse. TsMS § 61 lg. 1 kohaselt tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud 112 000 krooni ja hageja esindaja vandeadvokaat Nikolai Kõiv’u kasuks tema sõidukulud 5520 krooni vastavalt esitatud arvestusele.

Taimi Kollom Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.