Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Hageja palub välja mõista üürivõla 131551,20 krooni 2004.a oktoobrist kuni 01.09.2005 ja jätta kohtukulud kostja kanda. Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega. 01.09.2002 sõlmiti Tallinna linnale kuuluva rajatise või selle osa kaubandustegevuseks kasutusse andmise leping hageja ja kostja vahel ning rajatis on paigas, mis on kantud Tallinna Linnavalitsuse 15.05.2002 määrusega nr 48 kehtestatud Tallinna tänavakaubanduse kioskite asupaikade loetellu (positsioon 4.72), maatüki omandamise aluseks on Riigivara munitsipaalomandisse üleandmise 29.01.92 akt 20/005, tehing ei ole tühine. Tõendid: Lasnamäe LOV korraldus rajatisse andmise kohta ja lepingu sõlmimise kohta 26.08.02 nr XXX, leping XXX, pangakonto väljavõte, kostja taotlus võla tasumise ajatamiseks XXX taotlus XXX, hageja pretensioonid kostjale XXX ja XXX, Tallinna Kommunaalameti kiri XXX, XXX, Tallinna Linnavalitsuse korraldused XXX nr XXX nr XXX XXX koos lisaga, riigivara munitsipaalomandusse andmise akt 29.01.92 koos lisade ja plaaniga, Tallinna Linnavalitsuse määrus XXX nr XXX koos tänavakaubanduse kioskite asupaikade kohta, Tallinna Linnavolikogu määrus XXX nr XXX. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Ehitis asub reformimata riigimaal ja hageja on perioodil 01.09.2002 kuni 31.12.2004 saanud alusetult renti 488235,65 krooni. Alates 01.01.05 ei ole kostja tasunud renti, kuna arved on alusetult esitatud, lepingut kostjaga ei saa lugeda õigeks, sest lepingu ese ei kuulu hagejale. Maa saab munitsipaalomandisse anda üksnes maavanem või Vabariigi Valitsus vastavalt Maareformiseaduse § -le 28. Sellist korraldust, mille alusel oleks maa antud munitsipaalomandisse, ei ole. Hageja soovib kustutada kostja registrist, on alusetult algatanud kostja suhtes kriminaalmenetluse. Täiendavas vastuses leiab seda, et kuivõrd renditav asfaltplats on maatüki oluline osa, siis ei ole see hageja omandis. Hageja ei ole tõendanud, et riik oleks andnud õiguse asfaltplatsi majandamiseks ning õiguse saada tulu, mistõttu ei ole kostjal kohustust tasu maksta ja hageja nõue põhineb lepingule, mille hageja on õigusliku aluseta käsutanud kolmandale isikule kuuluvat asja ja leping on tühine. Hageja ei ole tõendanud, et kinnisasja omanik on andnud hagejale õiguse omandada kinnisasja või selle oluliste osade õigusvilju Tõendid: ehitusluba nr 9695, väljavõte ehitiste registrist, kaebused halduskohtusse, otsus väärteo asjas nr XXX ja protokoll, hageja ettepanek rajatis vabastada. Kohtuotsuse põhjendused Pooled on sõlminud rajatise kasutusse andmise lepingu nr XXXtähtajaga XXX. Lepingu järgi sai kostja enda kasutusse XXX. km asfaltplatsi suurusega 135,9m2. Üüri suuruseks oli 151 kr/m2 kokku kuus 20520,9 krooni, mille lisandus käibemaks. Nende asjaolude üle pooled ei vaielnud ja seega on nimetatud asjaolud leidnud tõendamist. Ka ei ole vaidlust selles, et kostja ei ole tasunud hagejale tasu asfaltplatsi kasutamise eest alates 2004.a. oktoobrist ning seisuga 01.09.2005 moodustas võlasumma kokku 131551,20 krooni. Seega on ka nimetatud asjaolu leidnud tõendamist, mistõttu puudub vajadus anda hinnang lepingu vastavatele sätetele, mis puudutavad tasu suurust, kasutatava rajatise asukohta, samuti võla suurust, esitatud panga väljavõtteid ja maksegraafikuid võla tasumise ajatamise kohta. TsÜS § 5 järgi tekivad tsiviilõigused ja kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest, muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. VÕS 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isiku e võlgniku) kohustus teha teise isiku (õigustatud isiku e võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult

kohustuse täitmist ja VÕS § 3 p 1 järgi on võlasuhte tekkimise aluseks leping. Sama seaduse § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja nõue tasu saamiseks platsi kasutamise eest tuleneb rendilepingust, seega järeldab kohus, et poolte vahel on TsÜS § 5 ja VÕS § 2 lg 1 ja VÕS § 3 p 1 tulenevalt võlasuhe- rendisuhe. Kostja vaidlustas oma kohustuse vaid seetõttu, et lepingu ese ei kuulu hagejale, mistõttu on kostja arvates leping tühine. Kooskõlas TsMS § 84 lg 1 ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. TsÜS § 87 kohaselt on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. VÕS § 12 lg 1 sätestab, et lepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et lepingu sõlmimise ajal oli selle täitmine võimatu või lepingupoolel ei olnud lepingu sõlmimise ajal õigust käsutada lepingu esemeks olevat asja või õigust. Seega ei sõltu rendilepingu kehtivus sellest, kellele asi kuulub või kes on asja või eseme omanik ning kostja väited rendilepingu tühisusest on asjakohatud. Lisaks eelpool märgitule on hageja ka tõendanud, et ta on saanud Riigivaraameti 29.01.1992 riigivara munitsipaalomandusse andmise aktiga 20/2005 ja selle lisaga - plaaniga vaidlusaluse XXX. km asfaltplatsi õiguslikul alusel oma kasutusse. Nimetud põhjendustel puudub kohtul vajadus anda hinnang nii kostja poolt esitatud ehitusloale, väljavõttele ehitiste registrist, hageja poolt kohtule esitatud teistele kohaliku omavalitsuse korraldustele ning kohaliku omavalitsuse (Kommunaalamet) asutuste kirjadele. TsÜS § 89 järgi on näilik tehing tühine ning TsÜS § 83 alusel on tühine seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisti ning kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti. Kuivõrd kostja ei esile toonud TsÜS § -des 83 ja 89 sätestatud asjaolusid, ja seadusest ei tulene, et rendileping tuleks sõlmida teatud vormis, mida oleks rikutud ja mille tulemusel näeks seadusandja ette tagajärjena tehingu tühisuse, on kostja väited lepingu tühisusest alusetud ning seega oli vaidlusalune leping nr XXX kehtiv vastavalt selles sätestatud tähtajal XXX. Kooskõlas VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustust täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 ja § 108 lg 1 järgi siis kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 339 järgi kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Kuivõrd vaidlust ei ole selle üle, et kostja sai eseme enda kasutusse, on aga jätnud oma rendi maksmise kohustuse täitmata ning et tal on võlg hageja ees, siis on ta rikkunud lepingust tulenevat rendimakse kohustust ning hageja on õigustatud nõudma kostjalt VÕS § 101 lg 1 p1 ja § 108 lg 1 järgi võlga. Eeltoodu alusel on hagi tõendatud ja põhjendatud ja kostjalt tuleb välja mõista Tallinna linna kasuks 131551,20 krooni. Kostja väited hageja soovist lõpetada tema majandustegevus ning väited võimaliku kriminaalasja algatamisest, ei oma vaidluses tähtust, kuivõrd ei vabasta lepingust tulenevate kohustuste täitmisest ja seega puudub kohtul vajadus anda hinnang kostja poolt esitaud väärteoasjas tehtud protokollile, otsusele ja halduskohtusse esitatud kaebustele, millest viimased ei ole oma olemuselt ka tõenditeks ja millele kohus juhtis ka menetluses kostja tähelepanu (lk 52). Kohtukulud Juhindudes TsMS RakS § 3 kohaldab kohus kohtukulude jaotamisel kuni 31.12.2005 kehtinud

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 60 lg 1 kuivõrd hagi on esitatud enne 01.01.2006. Vastavalt TsMS § 60 lg 1 jäävad kohtukulud selle poole kanda, kelle kahjuks otsus on tehtud. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagi esitamise tasutud riigilõiv 8000 krooni.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.