AVADA GROUP OÜ hagi L M vastu põhivõla, leppetrahvi, kahju hüvitamise ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
13 963,51 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AVADA GROUP OÜ (registrikood 14668026), lepinguline esindaja G D, e-post xxx Kostja L M (isikukood xxx), elukoht xxx, lepinguline esindaja v.adv Deivi Vaht, e-post xxx
Asja läbivaatamine
19.02.2025 menetlusse
kohtuistungil,
üleminekuga
kirjalikku
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista L Mlt AVADA GROUP OÜ kasuks välja põhivõlg 4535,76 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 105,48 eurot ja edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt (4535,76 eurot) alates 02.12.2023 kuni põhivõla tasumiseni.
3.Jätta hagi rahuldamata leppetrahvi 253,89 eurot nõudes ja seadusjärgset viivist ületavas määras viivise nõude osas.
4.Jätta menetluskuludest 74% kostja kanda ja 26% hageja kanda.
5.Määrata kindlaks poolte menetluskulud maakohtus.
5.1.Välja mõista L Mlt AVADA GROUP OÜ kasuks menetluskulud 3624,52 eurot.
5.2.Välja mõista AVADA GROUP OÜ-lt L M kasuks menetluskulud 1023,75 eurot.
5.3.Tasaarvestada resolutsiooni punktides 5.1 ja 5.2 nimetatud nõuded ning mõista tasaarvestuse tulemusel L Mlt AVADA GROUP OÜ kasuks välja menetluskulud 2600,77 eurot.
5.4.Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
2-23-17019 alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUDED JA POOLTE SEISUKOHAD
1.AVADA GROUP OÜ (hageja) esitas L M (kostja) vastu põhivõla 4175,76 eurot, leppetrahvi 253,89 eurot, kahjuhüvitise 360 eurot ja viivise nõudes.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 14.08.2023 töövõtulepingu, mille kohaselt pidi hageja tegema kostja kinnistul aadressiga xxx järgmised tööd: vertikaalne planeerimine materjalita pindalal 968 m2 ühikuhinnaga 3,20 eurot (käibemaksuta), haljastustööd ja materjaliga muld (H ≤ 1000 mm) ja seemned pindalal 968 m2 ühikuhinnaga 0,65 eurot (käibemaksuta). Koos käibemaksuga oli lepinguliste tööde hind 4472,16 eurot. Hageja vaatas enne tööde tegema asumist objekti üle ja tegi nivelliiriga mõõdistused. Selle põhjal tegi hageja hinnapakkumise. Lepinguliste tööde maht põhineb paikvaatlusel. Kostja ei tellinud hagejalt ega esitanud hagejale vertikaalplaneerimise projekti, mistõttu lähtus hageja täiendavalt ehitusprojektist ja planeeringutest. Pärast lepingu sõlmimist alustas hageja lepingujärgse töö tegemisega. Tööd olid peatatud ajavahemikul 30.08.–04.09.2023 ebasobivate ilmastikuolude tõttu kooskõlas lepingu p-dega 2.4 ja 2.7. Viidatud perioodil sadas vihma, kõige tugevam oli sadu 31.08.2023, mil kostja kinnistu piirkonnas oli sademeid 16,4 mm.
1.2.31.08.2023 teavitas kostja hagejat, et vihmasadude järel on haljastatud alal ilmnenud ebatasasused, kuhu on kogunenud vesi. Hageja soovis 31.08.2023 ebatasasused üle vaadata ja nivelliiriga mõõdistused teha, kuid kostja seda ei võimaldanud. Samuti oli mõõdistuste tegemine takistatud selle tõttu, et pinnas oli niiske ja sellel ei saanud liikuda. Hageja andis kostjale e-kirjas teada, et on valmis tööd vajadusel ümber tegema, kui puudused on tingitud hagejast. 01.09.2023 e-kirjas esitas kostja hagejale uuesti etteheited tasapinna ebatasasuste kohta. Hageja vastas kostjale samal päeval ettepanekuga eemaldada kinnistult liigne pinnas või teha tööd uuesti kostja pakutud lahenduse järgi. Pooled leppisid 01.09.2023 kohtumisel kokku, et oodatakse kuiva ilma ja hageja teeb parandustööd kostja soovitud lahenduse järgi. 03.09.2023 e-kirjas märkis kostja, et hageja ei ole esitanud tema varasemas kirjas palutud selgitusi. Hageja vastas kostja küsimustele ja esitas töö kirjelduse. 04.09.2023 e-kirjas teatas kostja, et pakutud lahendus elupuudega talle ei sobi ning märkis, et kavatseb pöörduda teise ettevõtte poole. 05.09.2023 e-kirjas märkis hageja, et tööd on peatatud halbade ilmaolude tõttu ning hageja ei keeldu tööde lõpuleviimisest. Hageja lisas, et on valmis töid jätkama 06.09.2023, kuna vihmad on lõppenud ja pinnas kuivanud. Kostja ei võimaldanud hagejal töödega jätkata, tehes etteheiteid hageja kasutatud mulla kvaliteedile. Hageja esitas kostjale tõendid kasutatud mulla kvaliteedi kohta ja märkis, et on valmis jätkama tööd standardse lahenduse kohaselt, kostja 01.09.2023 soovitud lahenduse järgi või uue lahenduse järgi. Kostja vastas hagejale 05.09.2023, et ei soovi hageja poolt parandustööde tegemist ning soovib tööd tellida kolmandalt isikult. Hageja käsitas kostja 05.09.2023 avaldust lepingu 2 (14)
2-23-17019 lõpetamise teatena ning esitas kostjale 12.09.2023 teostatud tööde üleandmise akti, mille kohaselt tehti vertikaalse planeerimise ja haljastustöid 892 m2 ulatuses, samuti jäi kostja valdusse 3 m3 haljastusmulda. Kostja ei allkirjastanud akti. Hageja esitas kostjale tehtud aktis kajastatud tööde eest arve tasumise tähtajaga 20.09.2023. 12.09.2023 teatas kostja, et on tellinud tööd kolmandalt isikult, kes on teinud tööd maksumusega 970,20 eurot. 06.10.2023 esitas hageja kostjale nõudekirja põhivõlgnevuse, viivise ja leppetrahvi tasumiseks. Kostja ei tasunud võlgnevust.
1.3.Suurem osa lepingulistest töödest valmis 30.08.2023. Hageja tegi tööd standardse lahenduse järgi. Hageja ei saanud töid lõpetada ja lepingut kokkulepitud mahus täita kostja poolse lepingurikkumise tõttu. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 6.3 järgi loetakse oluliseks lepingurikkumiseks mh olukorda, kus tellija ei taga töövõtjale objektile juurdepääsu vahemikus 7.00–20.00. Kostja ei võimaldanud hagejal siseneda objektile töö ülevaatamiseks ja parandustööde tegemiseks ning jättis hagejale tehtud tööde eest tasumata. Hageja pakkus kostjale erinevaid lahendusi, kuid ükski neist kostjale ei sobinud. Kostja väitel jälgis ta tööde tegemist, kuid samas ei esitanud ta selle käigus tööle vastuväiteid. Kostja jättis tehtud tööde akti põhjendamatult allkirjastamata. Hageja tasunõue muutus sissenõutavaks 16.09.2023, mil kostja keeldus töö vastuvõtmisest. Selleks ajaks oli lõppenud ka leping, mille p 6.4 kohaselt võis tellija lepingu igal ajal üles öelda VÕS §-s 655 sätestatud korras, tasudes töövõtjale ettenähtud tasu. Liiatigi on kostja oma 12.09.2023 kirjas hagejale välja toonud, et hageja on kõik tööd teinud ja kuigi tööle on pretensioonid, võib selle vastu võtta.
1.4.Kostja etteheited ebatasasuste esinemise kohta pärast 31.08.2023 suuremat vihmasadu, kõrguste kalde kohta maja suunas, krundi üleujutamise ning sillutise ja hoone vundamendi kahjustamise, mulla kvaliteedi, parandustöödega viivitamise ja geodeetilise märgi kadumise kohta on tõendamata ja põhjendamatud. Hageja ei jätnud kinnistut kasutuskõlbmatusse seisukorda. Pooltel ei olnud kokkulepet elupuude istutamiseks pinnase ettevalmistamiseks 55 m ulatuses ja 1,6–1,7 m laiuses ega piirdeaia paigaldamiseks ettevalmistuste tegemiseks. Hageja ei ole tunnistanud puuduste olemasolu. Ebatasasuste ilmnemine pärast suuremat sadu on loomulik; hageja oli valmis need vajadusel kõrvaldama, kuid kostja seda ei võimaldanud. Hageja ei saanud töid lõpetada ega parandustöid teha enne sadude lõppemist. Hageja tegi tööd selliselt, et pinnase kalded oleksid majast eemale, kraavi ja kinnistu piiride suunas. Osaliselt servades jäid tööd lõpetamata, mille tõttu võis nendes osades olla kalle ebakorrektne. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et ebaõigete kallete tõttu on maja vundament kahjustada saanud. Kostja tellis hagejalt haljastustööd koos materjaliga. Krundi planeerimisel eemaldatakse pealmine pinnasekiht, kujundatakse maastik ja lisatakse sõelutud haljastumulda, et tasandada pinnas ja külvata seemned. Hageja kasutas sõelutud mulda, mitte reoveesetet, nagu väidab kostja. Hageja ei rikkunud geodeetilist märki. Kostja enda 31.08.2023 kirjale lisatud fotolt nähtub, et 31.08.2023 seisuga oli märk olemas. Pärast seda ei saanud hageja märki rikkuda, kuivõrd kostja ei lubanud teda kinnistule töid jätkama. 06.09.2023 tegutses kostja kinnistul kolmas isik ning märk võidi rikkuda nende tööde käigus.
1.5.Kostjal kulus parandustöödele 970,20 eurot, millest kostja kinnistule toodud mulla äravedu on ilmselgelt ebavajalik kulu, kuivõrd seda mulda oleks kostja saanud kasutada haljastamiseks. Samuti ei ole vajalik kulu geodeetilise märgi taastamise kulu 390 eurot. Kui asuda seisukohale, et puudusteks olid vaid valed kalded, ning arvestades, et kostjal kulus mõõdistusteks 23,40 eurot ja kallete tegemiseks 118,80 eurot, kulus kostjal puuduste kõrvaldamiseks 142,20 eurot. Kostja saaks hagejale tasumisele kuuluvat summat seega vähendada maksimaalselt 142,20 euro võrra. Kostja väidetud väheolulised puudused ei ole aluseks keelduda kogu töö vastuvõtmisest ja tööde tellimiseks kolmandalt isikult. Seejuures on ka kostja ise oma 12.09.2023 e-kirjas, et hageja on kõik tööd teinud ja kuigi kostjal on tööle pretensioone, võib tööd vastu võtta. 07.05.2024 kohtuistungil kinnitas kostja, et ta on rahul praeguse lahendusega, mille puhul kalded on kraavist maja, xxx ja naabri krundi suunas 3 (14)
2-23-17019 ehk nii nagu ka detailplaneering, maja projekt ja üldplaneering ette näevad. Sellest tulenevalt on ka arusaamatu, miks ei sobinud kostjale hageja loodud lahendus. Kostja ei ole suutnud menetluse raames selgelt sõnastada oma pretensioonide sisu ja tõendada oma väiteid.
1.6.Kostja esitatud geodeedi arvamus on asjassepuutumatu ja eksitav. Geodeet ei ole pädev andma hinnanguid haljastuse rajamise ja tehniliste lahenduste kohta. Pole teada, mille põhjal on arvamuse andja jõudnud järeldusele, et hageja töö tulemusel on kalded muudetud algsega võrreldes selliselt, et pinnasevesi valgub maja suunas. Geodeedi mõõdistused on tehtud alles 06.03.2024, st peale seda, kui objektil oli teinud töid kostja tellimusel kolmas isik. Detailplaneeringu joonise „Vertikaalplaneerimine ja teede lõiked“ kohaselt (kõrguste muutus 20,68 kuni 19,82 maja suunas) tuleb kostja kinnistu vertikaalplaneering lahendada kraavist maja suunas. Seejuures on geodeedi mõõdetud kõrgusmärgid ligilähedased xxx üksikelamu projektis toodud kõrgustele, st kõrgusmärgid 20.11, 20.16, 20.34, 20.24 jne. Maja vasakust nurgast on kõrgused isegi suuremad kui projektis ette nähtud. Geodeedile on jäänud arusaamatuks, miks ei saanud teha töid variandi II järgi. See variant oleks vastuolus üldplaneeringu ja detailplaneeringuga, samuti põhjustaks see krundi veelgi suuremat uputamist kraavi teiselt poolt valguva vee tõttu. Hageja tegi tööd vastavalt detailplaneeringule ja ehitusprojektile. Kinnistu piiril paiknev kraav ei ole sademevee ärajuhtimise põhilahendus, vaid sel on üksnes lisakuivenduse funktsioon. Detailplaneeringu kohaselt tuleb kinnistu vertikaalplaneering lahendada kraavist maja suunas. Elamu ehitusprojekti järgi utiliseeritakse sademevett krundi enda sees selleks ehitatud drenaažisüsteemiga. Kostja ei tellinud hagejalt drenaažitöid. Lepingus ei lepitud kokku konkreetsete standardite kohaldamises. Samuti ei esitanud kostja hagejale kraavi geodeetilist plaani või muid projekte, millest hageja oleks kostja arvates pidanud tööde tegemisel lähtuma. Hageja pakutud lahendused krundi kujundamiseks lähtusid kostja enda soovidest. Hageja hoiatas kostjat, et kui suunata kraavi kallakut maja suunas, muutub serv nii madalaks, et kraavi teiselt kaldalt asuvalt vallilt tulev vesi hakkab kinnistut uputama.
1.7.Paljasõnaline on kostja väide, et hageja teatas talle, et ei ole pädev nõlva kallet võrguga tugevdama, kuna ei ole varem sellist tööd teinud. Kostja uuris hagejalt võimalust vähendada võrguga seotud kulusid ning saatis hagejale oma variante võrgust kostjale sobiva hinnaga.
1.8.Paljasõnaline on kostja väide, et hageja pidi kasutama 16 m3 maja alt kaevatud pinnast rööbaste täitmiseks, kuid kasutas kogus selle mulla ära krundi kõrguse tõstmiseks. Hageja kasutas seda pinnast vaid osaliselt, üksnes täitepinnasena maa-ala tasandamiseks.
1.9.Probleemid vee ärajuhtimisega esinesid A F ütluste kohaselt eelkõige sissesõiduteel ja selle juures tagumises majanurgas. Vastav ala ei olnud lepingu objektiks ja sellel alal hageja töid ei teinud.
1.10.Hageja määras kostjale tähtaja töö vastuvõtmiseks, kuid kostja ei võtnud tööd alusetult vastu. Tasu sissenõudmist välistavad asjaolud puuduvad. Tasu muutus sissenõutavaks alates 16.09.2023, mil kostja alusetult keeldus tööde vastuvõtmisest. Hageja nõuab viivist alates 21.09.2023, s.o arve tasumise tähtajale järgnevast päevast.
1.11.Hageja nõuab lepingu p 7.5 alusel kostjalt leppetrahvi 0,08% töö maksumusest iga viivitatud päeva eest töö vastuvõtmisega viivitamise ja tööde lõpetamisel viivituse tekitamise eest. Hageja teavitas kostjat leppetrahvi kohaldamisest 06.10.2023 nõudekirjas. Hageja arvestab leppetrahvi perioodi 17.09.2023–01.12.2023 eest 253,89 eurot.
1.12.Hageja on kandnud kohtueelseid õigusabikulusid 360 eurot, mis tuleb hagejale hüvitada VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel. Hagejal on alates 07.10.2023 õigus nõuda kahju hüvitamise nõudelt viivist.
2.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta see rahuldamata. 4 (14)
2-23-17019
2.1.Kostja tellis hagejalt osaliste maastikutööde tegemise oma kinnistul. Töövõtjal tuli tasandada majaesine plats, milleks oli vaja täita kalle (10–11 m ja 1,5 m kõrgune ala, täite laius ca 0,5 m) ja tugevdada kalle võrguga; tasandada krunt (ca 600 m 2); külvata muru; valmistada ette ala elupuude istutamiseks 1,6–1,7 m laiuselt krundi piirist. Kostja märkis hinnapäringus, et tema edastatud joonisel olevad kõrgused on vanad; maja lähedal on kõrgus pea igal pool 20,1 m. Hageja edastas kostjale hinnapakkumise töödele maksumusega 4472,16 eurot ja enda tüüptingimused. Kostja allkirjastas lepingu 24.08.2023. Hageja allkirjastas lepingu alles 31.08.2023. Hageja alustas töödega 29.08.2023 ja lõpetas tööd 30.08.2023. Muuhulgas külvas hageja muruseemne, mis oli tööde viimane etapp. Seega ei vasta tõele, et hageja katkestas tööd halva ilma tõttu. Hageja pidi kinnistul ebatasasused juurdepääsutee ja elamu vahel tasandama selliselt, et kostja saaks paigaldada sinna aia. Hageja tasandas künkad, kuid mitte selliselt, et sinna oleks võimalik rajada aed aiapostidel. Liigse pinnase lükkas hageja majatagusele krundiosale. Maja kõrval oli hunnikus ca 16 m3 eelnevalt välja kaevatud pinnast, mida hageja oleks pidanud kasutama ekskavaatori töö tagajärjel tekkinud roobaste täitmiseks, kuid selle pinnase lükkas hageja kinnistu tagaossa laiali, muutes kinnistu keskosa kõrgemaks. Pärast lepingu sõlmimist teatas kostja, et tal puudub kogemus võrguga nõlva tugevdamise töö tegemiseks.
2.2.Hageja tõstis tööde käigus krundi keskosas maapinna kõrgemaks kui elamu juures ning vihmavesi voolas maja suunas, kahjustades maja ümber paigaldatud sillutist ja vundamenti. 31.08.2023 viibisid hageja töötajad kostja kinnistul ja viisid tehnika kinnistult ära. Kostja palus hagejal juhtida vesi majast eemale, kuid hageja seda ei teinud. Hageja ei mõõtnud enne tööde alustamist kõrgusi või kui tegi, siis ei arvestanud tööde tegemisel mõõtmistulemustega. Hageja ei teinud kinnistu vertikaalse planeerimise projekti. Hageja oleks pidanud teavitama kostjat kui tarbijat vertikaalplaneerimise tööde sisust, sh sellest, milline kalle tehakse majast sademete eemale juhtimiseks. Hageja väljus tööde tegemisel kokkulepitud alalt. Samuti kahjustas hageja kostja kinnistul roomikekskavaatoriga kõnniteed ja aiamaad. Hageja viis tehnika 31.08.2023 kinnistult ära ilma kostjat sellest teavitamata. Hageja väide, et tööde tegemist takistas vihm, ei vasta tõele. 28.08.2023, s.o päev enne tööde algust sadas peaaegu terve päev vihma. 30.08.2023 sadas vihma öösel ja hommikul kella 8.00-st kuni 11.00-ni. Hageja tegi töid vihmasajus. 31.08.2023 sadas vihma 8.00-st kuni 10.00-ni. Ekskavaatoriga töötamiseks puudusid takistused. Hageja ei tulnud pärast 31.08.2023 enam kinnistule töid tegema. Hageja tegi 31.08.2023 mõõdistused, kuid ei dokumenteerinud neid.
2.3.31.08.2023 mõõtis hageja kraavi ja maja vahelisi kõrgusi ja väitis, et tööd on õigesti tehtud ja tase on 1 cm 1 m kohta, st kraavi juures on kõrguste vahe 25 cm, ning maapind langeb kraavi poole. Hageja ei osanud selgitada, kuidas saab vesi sellest hoolimata voolata mitte kraavi, vaid maja suunas. Samal päeval tunnistas hageja telefonikõnes, et töötaja kasutas mõõteseadet valesti ja kalle oli aiapoolsest küljest 25 cm maja poole ning kahel teisel küljel oli samuti maja tasapind madalam kui krundi servas. Hageja arvas, et probleemi lahendamiseks piisab lohkude täitmisest ja käsitsi rehitsemisest. Kostjal ei olnud võimalik hagejaga koostööd jätkata, kuna hageja ei saanud aru põhilisest probleemist, s.o krundi pinnas oli keskosas üle 15 cm kõrgem ja selle tõttu voolas vihmavesi hoone suunas. Hageja jättis kinnistu kasutuskõlbmatusse seisukorda. Kostja nõudele esitada konkreetne ettepanek tööde parandamiseks hageja ei vastanud.
2.4.Kostja heitis hagejale ette ka ebakvaliteetse mulla toomist kinnistule ja seda, et tema tellitud töö – ette valmistada pinnas elupuuheki istutamiseks oli tegemata. Kostja soovis tellimuse esitamisel, et heki piirides tuleb pinnas taimedest ja juurtest puhastada kahes krundi servas ca 55 m ulatuses ja 1,6–1,7 m laiuselt.
2.5.Geodeet xxx on oma arvamuses märkinud, et maapinna planeerimise tulemusena on xxx kinnistu pinnast muudetud selliselt, et kraavipoolne osa on kõrgemal kui majaümbruses. Seega voolab pinnavesi maja poole ja xxx. Kui kraavi perved välja jätta, siis on kõige kõrgem 5 (14)
2-23-17019 punkt kivi juures ja absoluutkõrguseks (EH2000) on seal 20,34 m. Kõige madalam punkt on xxx xxx krundi juurdepääsu tee alguses ja selle kõrgus on 18,33 m. Kõrguste vahe on 2,01 m ja krunt on töövõtja poolt planeeritud selliselt, et kogu krundi kalle on xxx poole. Maja panduse/kivisillutise kõrgeim serv on 20,18 m ja madalaim 20,09 m. Maapinna kõrgus sissesõidutee juures on 20,14 m ja poolel sissesõidul 18,86 m. Ehitusjärgselt kontrolljooniselt on näha, et pinnavesi koguneb peale sadu maja taha ja xxx poolsele küljele. Selles kohas on pandus kõige madalam ja vesi valgub esmalt panduse ja maja alla, lõhkudes sellega sillutist ja vundamenti. On arusaamatu, miks hageja ei olnud nõus juhtima pinnasevett kraavi nii nagu kostja soovis ning kujundama krundi reljeefi selliselt, et pinnasevee vaba vool toimiks ka suurvee ajal.
2.6.Hageja ei taganud haljastustööde tegemisel, et maapinna kalle oleks majast eemale ning vesi ei valguks elamu suunas. Hageja ei teinud vertikaalplaneerimise töid 968 m 2 suurusel alal. Töö puudused ei tulenenud tellija juhistest. Kostjal oli põhjendatud alus keelduda tööde vastuvõtmisest. Kuna hageja tegi töö puudustega ja keeldus puudusi tunnistamast, oli kostjal õigus jätta töö eest tasumata.
2.7.Hageja on sõlminud tüüptingimustel lepingu kostjaga oma majandustegevuse raames. Lepingu tüüptingimuste p-s 3.8 sätestatud viivisemäär 0,5% kalendripäevas (s.o 182,5% aastas) on ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Kohus selgitab esmalt, et TsMS § 230 lg-s 1 ette nähtud üldise tõendamiskoormise kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 5 lg 1 sätestab, et vaidlust menetletakse poolte esitatud asjaolude ja tõendite alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
5.Pooltel puudub vaidlus vähemalt järgmiste asjaolude üle: -
hageja ja kostja sõlmisid 14.08.2023 töövõtulepingu, mille kohaselt pidi hageja kostja kinnistul aadressiga xxx tegema vertikaalse planeerimise ja haljastustöid;
-
hageja tegi kostja kinnistul 2023. a augusti lõpus pinnase- ja haljastustöid;
-
kostja ei ole tööde eest hagejale tasunud.
6.Kohus on tuvastanud, et kostja küsis hagejalt hinnapakkumist maastiku kujundamise (vertikaalse planeerimise) tööde tegemiseks. Kostja hinnapäringu järgi oli vaja teha tema kinnistul osalised maastikutööd, mis hõlmasid majaesise platsi tasandamist (täita kalle, tugevdada see võrguga ja kõlvata muru), tasandada krunt (u 6 ha) ja istutada muru sinna, kus seda pole; valmistada ette ala elupuude istutamiseks, eemaldada võimalusel taimed ja juured. Hinnapäringule on lisatud kolm fotot kinnistust ja joonis, mille kohta on kostja märkinud, et sellel olevad kõrgused on vanad; maja lähedal on kõrgus pea igal pool 20,1 m (dtl 168, tõlge dtl 169). Kostja on kinnitanud lepingu allkirjastamist, viidates, et hageja allkirjastas lepingu omalt poolt alles 31.08.2023. Kohus märgib, et lepingu allkirjastamine hageja poolt pärast tööde tegema asumist ei mõjuta lepingu kehtivust ega seda, et hageja poolt kostjale edastatud tingimused, sh tööde maht ja maksumus, said lepingu osaks. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu nr xxx kohaselt pidi hageja kostja kinnistul tegema vertikaalse planeerimise tööd 968 m2 ulatuses ühikuhinnaga 3,20 eurot/m 2 ja haljastustööd koos mulla ja seemnetega 968 m2 ulatuses ühikuhinnaga 0,65 eurot/m2. Kokku oli lepingu 6 (14)
2-23-17019 maksumus 3726,80 eurot, koos käibemaksuga 4472,16 eurot. Lepingu kohaselt alustatakse töödega 28.08.2023 ja lõpetatakse 07.09.2023 (dtl 20–24). Kuivõrd kokkuleppeline maht oli lepingu järgi 968 m2, on alusetu kostja väide, et lepiti kokku, et hageja teeb töid 600 m 2 ulatuses ning seda ületavas osas on hageja ületanud lepinguliste tööde mahtu.
7.Poolte vahel sõlmiti töövõtuleping VÕS § 635 lg 1 mõttes. Viidatud sätte järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kuivõrd lepingu esemeks on teenuse osutamine tellija kinnisasja suhtes, ei ole tegemist tarbijatöövõtulepinguga VÕS § 635 lg 4 tähenduses.
8.VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei vasta töö muu hulgas lepingu tingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi (p 1) või kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. VÕS § 77 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga ning kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. VÕS § 642 lg 1 esimese lause kohaselt vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda.
9.Hagiavalduse kohaselt olid tööd vahemikus 30.08.2023 kuni 04.09.2023 peatatud vihmasadude tõttu. Selle väite kinnituseks on hageja esitanud andmed sademete kohta xxx mõõtepunktis vahemikus 30.08.2023–03.09.2023 (dtl 138–144). Kohtule arusaadavalt on tegemist Keskkonnaagentuuri vaatlusandmetega. Eriti suur oli nendel andmetel sademete hulk 31.08.2023, mil manuaalse mõõtmise järgi oli kella 21:00 seisuga mõõdetud 16,4 mm. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 2.4 järgi võib tööde tegemine olla ajutiselt peatatud ebasoodsate ilmatingimuste tõttu (vihma, lume, tuule korral üle 15m/s) ning lepingu p 2.7 kohaselt ei teostata töid ebasobivate ilmatingimuste korral või ilmatingimuste tagajärjel ilmnenud takistavate asjaolude korral. Hageja esitatud fotodelt (dtl 72–76), mis on fotodelt nähtuvate ajamärgete järgi tehtud 30.08.2023 vahemikus kell 19:49–20:16 (v.a foto dtl 74, millel puudub ajamärge), järeldub, et 30.08.2023 tegi hageja kinnistul veel töid ning fotode tegemise ajal oli maapind kuiv. Ka kostja väidete kohaselt tegi hageja veel 30.08.2023 sama päeva õhtuni töid. Seega olid tööd peatatud alates 31.08.2023. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et hageja tegi töid vihmaga ning hagejal puudus takistus 31.08.2023 töödega jätkata. Lepingu kohaselt oli vihm tööde tegemise peatamise aluseks. 31.08.2023 maha sadanud sademete suurt hulka arvestades on usutav, et vihm takistas tööde jätkamist.
10.Hageja väidete kohaselt said 30. augustiks 2023. a suurem osa töödest tehtud. Seda kinnitavad hageja poolt 30.08.2023 tehtud fotod, millelt on näha siseõu kuni kraavini (dtl 72), xxx kinnistuga piirnev külg xxx kinnistust (dtl 73 ja 75) ja xxx piirnev külg kinnistust (dtl 74 ja 76). Fotodelt ei nähtu silmatorkavaid ebatasasusi; samuti nähtub, et külvatud on muruseeme. Tööde üleandmise akti kohaselt tegi hageja xxx kinnistul vertikaalplaneerimise ja haljastustöid 892 m2 ulatuses. Aktis on toodud joonised tööde mahu ja lõpetamata jäänud osa kohta (dtl 70). Kostja ei ole tõendanud tööde tegemist hageja näidatust väiksemas ulatuses.
11.Kostja on hinnapäringus soovinud, et valmistataks ette ala elupuude istutamiseks piki krundi piiri kahel küljel laiusega 1,6–1,7 m. Selleks tuli eemaldada elupuude istutusalas taimed ja juured. Kostja on enda koostatud tabelis märkinud, et see töö jäeti tegemata, ala külvati üksnes muruga üle (dtl 217–218). Kohus märgib, et poolte vahel sõlmitud lepingus ei 7 (14)
2-23-17019 ole välja toodud eraldi ala, mis puudutab elupuude istutamist, ega kokku lepitud, et mingile osale tööde alast muruseemet ei külvata. Lepingu järgi pidi hageja tegema haljastustööd koos mulla ja seemnetega 968 m2 ulatuses. Seega ei saa kohtu hinnangul pidada lepingu rikkumiseks seda, et hageja ei valmistanud kostja nõutud viisil ette kinnistu piiril ette ala elupuude heki istutamiseks.
12.Kostja väitel ei ole hageja täitnud lepingut nõuetekohaselt, kuivõrd pinnase kalle on ebaõige – selle asemel, et teha pinnase kalle elamust eemale, on see tehtud maja suunas, mille tõttu valgub sademevesi elamu suunas. Kostja teavitas hagejat 31.08.2023 e-kirjas, et sadude järel on kinnistul haljastatud alal ilmnenud ebatasasused (lohud), kuhu on kogunenud vett (dtl dtl 25, tõlge dtl 93). Samal päeval hiljem saadetud e-kirjas teavitas kostja, et elamu otstes on tekkinud suured lombid, kolm esimest rida sillutisest on vee all ja vett tuleb juurde (dtl 27, tõlge dtl 93–94). Kostja poolt hagejale 31.08.2023 edastatud fotodelt (dtl 29–39) nähtuvad haljastatud pinnases madalamates kohtades veeloigud (dtl 29, 31, 32, 33, 34, 37, 38, 39). Fotodelt ei nähtu, et kogu äsja haljastatud ala ning elamu servas paiknev sillutis oleks üle ujutatud, samuti ei nähtu, et vesi oleks ulatunud elamu sokli ja vundamendini ning neid kahjustanud. Seda ei nähtu ka hageja esitatud videost (dtl 40). Siiski võib sillutisele uhutud mulla ja seemnete põhjal järeldada, et enne fotode tegemist on vesi ulatunud ka sillutisele (dtl 31, 33, 36). xxx kinnistul 31.08.2023 santehnilisi töid teinud A F ütluste kohaselt ei olnud kinnistu esikülg üle ujutatud, kuid aiapoolne osa oli vett täis, muld oli väga pehme (19.02.2025 istungi protokolli ajamärk 01:24:45–01:41:38, dtl 499). Tunnistaja S M nägi sillutisel muruseemneid ja vett maja ümber; S M ütluste kohaselt tehti santehnilisi töid elamu selle külje juures, kus haljastustöid ei tehtud (protokolli ajamärk 01:42:33–02:08:12, dtl 500–501). Hageja esitatud video (dtl 40) on tehtud sel ajal, kui kinnistul viibis lühiajaliselt ka S M ning videol nähtuval maja küljel ei ole vett näha. Eelnevast järeldub, et vesi oli peamiselt kinnistu selles osas, kus haljastustöid ei tehtud. Eeltoodud tõendite põhjal ei saa järeldada, et hageja töö ei vasta lepingutingimustele, mh et hageja on teinud pinnase kalded ebaõigesti. Viidatud fotode põhjal ei ole kohtul võimalik asuda tõsikindlale seisukohale, et tegemist ei saanud esiteks olla tavapärase olukorraga äsja tehtud vertikaalplaneerimise ja haljastustööde alal pärast suurt hulka sademeid, ning teiseks, et vesi on sillutisele ulatunud just selle tõttu, et hageja on teinud pinnase kalde valesti. Kostja väitel kinnitas hageja telefonikõnes kalde tegemist elamu suunas, kuid hageja eitab seda ning selle väite kohta puuduvad tõendid. Ka S M ei kinnitanud, et hageja oleks 31.08.2023 kostja kinnistul viibides võtnud omaks tööde tegemise ebakvaliteetselt. S M ütluste kohaselt räägiti maapinna kõrgustest, kuid täpsemalt ta ei mäletanud (19.02.2025 kohtuistungi protokolli ajamärk 01:42:33–02:08:12, dtl 501).
13.Kohtule ei ole esitatud pärast hageja töid ja enne kolmanda isiku poolt hageja järel tehtud töid tehtud kõrgusmõõdistusi kostja kinnistul. Hageja on esitanud 31.08.2023 kostja kinnistul tehtud video, millelt nähtub kollase särgiga hageja töötaja, kes paneb kasti tööriistu, samal ajal kui hageja esindaja K N ütleb kostjale, et viimane ei võimalda tal tööd jätkata ning kostja (punase särgiga) palub hageja esindajal telefoni ära panna ja territooriumilt lahkuda (dtl 40, tõlge dtl 94). Hageja selgituse kohaselt tuli hageja kinnistule, et mõõta nivelliiriga kõrgusi (videol nähtuvas kohvris on hageja väitel nivelliir). Kohtu hinnangul tõendab kõnealune video, et kostja ei võimaldanud hagejal 31.08.2023 teha oma kinnistul pinnase kõrguse mõõtmisi. 05.09.2023 teatas kostja hagejale soovist leping lõpetada. Seega ei saa hagejale ette heita, et ta oma tööde järel ei mõõtnud pinnase kõrgusi. Kostja on kinnitanud, et 07.09.2023 oli tema kinnistul tehnika täiendavate pinnasetööde tegemiseks (07.05.2024 istungi protokoll, ajamärk 00:30:53–00:34:55, dtl 371) ning mõõdistused on tehtud pärast täiendavaid pinnasetöid (samas, ajamärk 01:10:35–01:10:58). Kostja tellitud ehitusjärgne kontrollmõõdistus on tehtud 06.03.2024 (dtl 358) ning ei näita 8 (14)
2-23-17019 seega pinnase kõrgusi pärast hageja tööd. xxx koostatud xxx vertikaalplaneerimise analüüsi (dtl 323-324) kohaselt on maapinna planeerimise tulemusena muudetud pinnast selliselt, et kraavi poolne osa on kõrgemal kui majaümbrus, mille tõttu pinnavesi voolab elamu ja xxx suunas. Kõnealune analüüs põhineb 06.03.2024 tehtud mõõdistusel. Seega ei saa selle analüüsi põhjal lugeda tõendatuks, et hageja tegi pinnase kalded ebaõigesti.
14.Hageja väitel tegi ta enne tööde algust mõõtmised nivelliiriga ning lähtus lisaks planeeringust ja ehitusprojektist. Kostja arvates oleks hageja pidanud tegema enne tööde algust geodeetilised mõõdistused ja lisaks ka vertikaalse planeerimise projekti. xxx üksikelamu ehitusprojekti p 2.4.3 järgi on sademeveed nähtud ette utiliseerida krundi sees. Selleks projekteeritakse plokkidest sademevee imbsüsteem. Hoone katuselt kogunev vesi suunatakse vihmaveerennide, -torude, restkaevude ja maa-aluse sademeveekanalisatsiooni kaudu filterkaevu ning sealt edasi immutusplokkidesse (dtl 333). xxx koostatud xxx vertikaalplaneerimise analüüsi (dtl 323-324) kohaselt peab pinnase planeerimine olema tehtud projekti järgi, mille koostab kas maastikuehitaja/planeerija või on vastavad tingimused ette nähtud ehitusprojektis. xxx selgitas 19.02.2025 kohtuistungil, et vertikaalse planeerimise tööd on võimalik teha ka ilma projekti ja geodeedi tehtud mõõdistuseta, kui tööde käigus mõõdetaks kõrgusi nivelliiriga (protokolli ajamärk 00:04:36-00:59:34, dtl 493). Ka I D seletuste kohaselt ei koostata praktikas enamasti vertikaalplaneerimiseks (ehitusprojektist) eraldi projekti ega tehta geodeetilisi mõõdistusi; mõõtmised saab teha nivelliiriga (protokolli ajamärk 00:59:58-01:24:43, dtl 498). Kohtule teadaolevalt ei tulene ühestki õigusaktist kohustust koostada enne üksikelamukrundi vertikaalset planeerimist projekt. Kohus märgib, et kostja tellis hagejalt vaid kinnistu osalise vertikaalse planeerimise ja haljastuse tööd, mitte kinnistu terviklikku vertikaalplaneerimise ja drenaaži lahendust. Kostja ei tellinud hagejalt vertikaalse planeerimise projekti ega esitanud hagejale ka enne tööde alustamist vastavat projekti. Eelneva põhjal leiab kohus, et enne tööde algust projekti ja geodeetilise mõõdistuse tegemata jätmist ei saa pidada lepingurikkumiseks, kuivõrd nende tegemises ei leppinud pooled kokku ja tegemist ei ole ka vertikaalse planeerimise töödele vältimatult eelnevate toimingutega.
15.Kostja on hagejale ette heitnud ka haljastamiseks sobimatu mulla kasutamist. Kostja väitel kasutas hageja haljastusmulla asemel xxx reoveesetet. Hageja väitel kasutati kostja kinnistul sõelutud mulda. Hageja on esitanud ka mulla analüüsiprotokolli (dtl 61 ja 64) ja vedu tõendavad aktid (dtl 62 ja 65). Viidatud tõenditest nähtub, et mulla tõi kostja kinnistule kohale xxx OÜ ja mulla analüüsi on tellinud OÜ xxx. Hageja on lisaks viidanud, et reoveesette kasutamine tuleb registreerida, kuna tegemist on jäätmetega. Kohus märgib, et kuivõrd kostja väide reoveesette kasutamise kohta on paljasõnaline ning mulla vedamise akti kohaselt on tegemist sõelutud mullaga, ei ole kokkuvõttes tõendatud, et kostja kinnistu haljastamisel kasutati selleks sobimatut mulda.
16.Kostja väited kostja poolt xxx ja xxx kinnistute vahelise piiritähise (geodeetilise märgi) eemaldamise kohta ei ole põhjendatud. Kostja on teinud foto kohast, kust on piiritähis väidetavalt eemaldatud (dtl 92). Kohtule arusaadavalt on tegemist xxx ja xxx kinnistute vahelise piiritähisega. Kohtule esitatud fotolt (dtl 30) aga nähtub, et nimetatud piirimärk oli 31.08.2023 seisuga olemas ning seega ei saanud hageja seda tööde käigus eemaldada.
17.Põhjendatud ei ole ka kostja väide sissesõidutee, kõnnitee ja aiamaa rikkumisest. Hageja ei teinud vastaval kinnistu osal töid. Kostja enda esitatud väidete põhjal kasutas kostja väikeseid masinaid, mis ei saanud tekitada sügavaid rööpaid.
18.Isegi kui saaks lugeda tuvastatuks, et hageja töö ei vasta lepingutingimustele, ei oleks kostjal alust keelduda hagejale tasu maksmisest. VÕS § 646 lg 1 sätestab, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke 9 (14)
2-23-17019 kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. Sama paragrahvi lõikest 5 tuleneb, et kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. VÕS § 647 lg 1 kohaselt loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Kostja lasi kolmandal isikul eemaldada väidetavalt üleliigse pinnase ning on tööde tulemusega rahul (07.05.2024 istungi protokoll, ajamärk 02:38:37–02:39:08, dtl 378). Seega oli võimalik töö parandamine või uue töö tegemine. Hageja oli nõus tööd vajadusel parandama, pakkudes välja erinevad lahendusvariandid ning oli nõus tegema ka muu kostjale sobiva variandi järgi (dtl 41–46, tõlge dtl 94–97). Kostjal olid täiendavad küsimused, millele hageja vastas 03.09.2023 e-kirjades ja kinnitas jätkuvalt, et on nõus kuiva ilma saabudes tegema tööd vastavalt kostja soovile ümber (dtl 47–50, tõlge dtl 97–99). 04.09.2023 ja 05.09.2023 e-kirjades teeb kostja hagejale etteheiteid ja nõuab tehtavate tööde etappide täpset kirjeldust (dtl 51–54, tõlge dtl 100–101). Hageja vastas 05.09.2023 e-kirjades, et on valmis tulema 06.09.2023 ja töid jätkama ning parandama (dtl 54–59, tõlge dtl 102–104). Hageja kirjadele vastuseks teatab kostja aga 05.09.2023, et ei pea eriarvamuste ja hagejaga töötamise negatiivsete kogemuste tõttu edasist koostööd võimalikuks ning tellib tööde ümbertegemise teisest ettevõttest (dtl 66, tõlge dtl 104). Kostja 05.09.2023 e-kirjast järeldub, et ta soovib lepingu lõpetada. Arvestades, et hageja on nõustunud tööde parandamisega mõistliku aja jooksul (esimesel võimalusel pärast vihmasadude lõppemist), pakkunud kostjale välja mitu tööde varianti, sh teha parandustööd kostja soovitud viisil, ning vastanud kostja küsimustele, ei olnud kostja keeldumine tööde parandamise võimaldamisest kohtu hinnangul põhjendatud. Seega ei olnud kostjal alust lepingust taganeda VÕS § 647 lg 3 järgi. VÕS § 655 lg 1 kohaselt võib tellija töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Hageja on kostjale esitanud arve summas 4175,76 eurot tehtud tööde eest koos tööde üleandmise aktiga (dtl 68– 77; tõlge dtl 105). Kostja ei ole arvet tasunud. Oma 12.09.2023 e-kirjas tõi kostja välja tööde parandamiseks tehtud kulutused ja tegi ettepaneku tasaarvestuse tegemiseks (dtl 78–80, tõlge dtl 105–107). Kuivõrd asjas kogutud tõendid ei kinnita lepingu rikkumist ning kostja ei võimaldanud hagejal tööd (kõrgusi) ka üle mõõta ja vajadusel parandada, ei ole tasaarvestuseks alust. Samuti puudub kostjal alus keelduda tasu maksmisest VÕS § 111 alusel.
19.Kohus märgib, et kostja muud väited ja tõendid, mida kohus eelpool käsitlenud ei ole, ei muudaks eeltoodud järeldusi. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks neid eraldi analüüsida.
20.Kokkuvõttes on hagejal õigus nõuda tehtud tööde eest tasu maksmist. Hageja arvestuse kohaselt tegi ta töid 892 m2 ulatuses ning lisaks jäi kostja valdusesse 3 m 3 haljastusmulda, mille hageja vedas kostja kinnistule lepingu täitmiseks. Puudub vaidlus, et kostja kinnistule jäi osa mulda, mida hageja ei olnud töödeks ära kasutanud. Kostja vedas selle kinnistult ise ära. Tööde ja mulla hind kokku on 4175,76 eurot. See summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
10 (14)
2-23-17019
21.Hageja nõuab kostjalt viivist 4175,76 eurolt alates 21.09.2023 määraga 0,5% päevas vastavalt lepingu p-le 3.8. Hagi esitamise ajaks oli sissenõutavaks muutunud viivise summa 1503,27 eurot (dtl 145). Kostja leiab, et lepingu säte, milles on kehtestatud viivise määr 0,5% päevas, on ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus. Viivise määras ei ole pooled eraldi kokku leppinud, vaid see sisaldub hageja poolt ühepoolselt kehtestatud tingimustes. Seega on tegemist tüüptingimusega VÕS § 35 lg 1 mõttes. Asjas ei ole esile toodud, et kostja sõlmis töövõtulepingu oma majandus- ja kutsetegevuses. Kostja sõlmis lepingu eraisikuna enda nimel ning tööd puudutasid kostjale kuuluvat elamukrunti. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Riigikohus on selgitanud, et tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral on võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist“ alusel (vt RKTKo 18.12.2014, 3-2-1139-14, p 11). Eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt RKTKm 10.05.2016, 3-2-1-25-16, p 13). Lepingu p-s 3.8 sätestatud viivisemäär 0,5% päevas tähendab 182,5% suurust aastamäära (võttes aasta pikkuse määramisel aluseks 365 päeva). Seaduse kohaselt (VÕS § 113 lg 1 teine lause) loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit (referentsintressimäär). Arvestades vaidlusalusel ajal kehtinud referentsiintressimäärasid, kohaldunuks asjas seadusjärgne viivisemäär 12% aastas (4% + 8%) (s.o ca 0,033% päevas). Praeguses asjas kokku lepitud viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära üle viieteistkümne kahe korra. Riigikohus on pidanud tühiseks näiteks samas määras viivisemäära, mis oli enam kui 22 korda suurem asjakohasel ajal kehtinud viivisemäärast (RKTKo 16.11.2016, 3-2-1-118-16, p 17). Kohus leiab, et sellist selgelt ülemäärast ja tarbijast kostjat ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks. Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt ka RKTKo 14.06.2005, 3-2-1-66-05, p 24; RKTKm 10.05.2016, 3-2-1-25-16, p 13). Seega on ka praegusel juhul hagejal õigus nõuda viivist lepingulise tasu maksmisega viivitamise eest vaid seaduses sätestatud ulatuses. Seadusjärgse määra (12%) kohaldamisel oli hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise suurus 98,85 eurot (4175,76 × 12% ÷ 365 × 72 päeva).
22.Hageja nõuab kostjalt ka leppetrahvi 253,89 eurot lepingu p 7.5 alusel, mis sätestab, et töö vastuvõtmise, tellijast tingitud töö alustamise või lõpetamisega viivitamisel kohustub tellija tasuma töövõtjale leppetrahvi 0,08% töö maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest. Hageja on leppetrahvi arvestanud perioodi 17.09.2023–01.12.2023 eest (dtl 146). Hageja on kostjat oma 06.10.2023 nõudekirjas teavitanud kostjat leppetrahvi nõudmisest (dtl 108–117). Kohtu hinnangul ei ole leppetrahvi nõudmise eeldused praegusel juhul täidetud. Kohtule arusaadavalt on lepingu p 7.5 eesmärk vältida tellijast tingitud viivitusi töödega alustamisel ja lõpetamisel ning tööde vastuvõtmisel, mis omakorda tekitavad töövõtjale kulutusi ja viibib tasunõude sissenõutavaks muutumine. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi tasumist seoses töö 11 (14)
2-23-17019 lõpetamise ja vastuvõtmisega viivitamise eest. Samas oli kostja juba 05.09.2023 lepingu hagejale arusaadavalt üles öelnud ning hageja oli kostjale esitanud 10.09.2023 arve tasumise tähtajaga 20.09.2023 (dtl 77). Ülesütlemisele eelnevatel päevadel oli tööde tegemine takistatud ebasobivate tingimuste tõttu. Praegusel juhul ei olnud seega tegemist olukorraga, kus kostja oleks takistanud tööde lõpetamist või viivitanud vastuvõtmisega alates 17.09.2023 ja seeläbi takistanud hagejal arve ja tasunõude esitamist. Seega jääb leppetrahvi nõue rahuldamata.
23.Hageja nõuab VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel kohtumenetluse eelsete õigusabikulude hüvitamist 360 euro ulatuses. Eesti Õigusteenused OÜ arvete (dtl 147–149) kohaselt on õigusteenust osutatud 3,25 tundi tunnitasuga 100 eurot ja 0,5 tundi tunnitasuga 70 eurot ilma käibemaksuta, kokku 360 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist mõistlike kuludega VÕS § 128 lg 3 mõttes ning need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
24.Hageja nõuab seadusjärgses määras viivist kahju tekitamisest tuleneva nõude 360 eurot tasumisega viivitamisel alates 07.10.2023, s.o nõudekirja esitamisele järgnevast päevast. Hagi esitamise ajaks oli sissenõutavaks muutunud viivise summa 6,63 eurot. Selles osas on hagi põhjendatud ja tuleb rahuldada.
25.Kokkuvõttes rahuldab kohus hagi lepingust tuleneva nõude 4175,76 eurot ja kahju hüvitamise nõude 360 eurot osas, s.o kokku 4535,76 eurot, ning vastavatelt summadelt arvestatud viivise nõudes seadusjärgses määras (vastavalt alates 21.09.2023 ja 07.10.2023), s.o hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised kokku 105,48 eurot (98,85 + 6,63) ja edasiulatuv viivis põhivõlalt (4535,76 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 02.12.2023 kuni põhivõla tasumiseni. Kohus jätab rahuldamata hagi leppetrahvi 253,89 eurot ja seadusjärgset viivisemäära ületava viivise nõude osas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
26.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Kohus jaotab menetluskulud praegusel juhul võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav. Hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud hageja nõuetest rahuldas kohus ligikaudu 74% (4641,24 ÷ 6292,92 eurot × 100% = 73,75%). Seega jäävad menetluskulud 74% ulatuses kostja kanda ning 26% ulatuses hageja kanda (100% – 74% = 26%).
27.TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg-st 1 tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.
28.Hageja menetluskulud on 17.03.2025 menetluskulude nimekirja (dtl 517–520) kohaselt kokku 4898 eurot, sh riigilõiv 910 eurot ja lepingulise esindaja tasu 3988 eurot. Kostja 12 (14)
2-23-17019 esindaja tunnitasu määr on kuni 07.05.2024 toiminguni 100 eurot ja alates 28.06.2024 toimingust 130 eurot. Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja, magistrikraadiga õigusteadmistega isik. Kohtu hinnangul võib praeguse vaidluse puhul, mis on keskmise keerukusega, pidada esindaja tunnitasu määra 100–130 eurot ilma käibemaksuta põhjendatuks. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja teinud tööd kokku 33,6 tundi. Asjas on toimunud kaks kohtuistungit kestusega kokku ligi 6 tundi. Asja keerukust ja mahtu, samuti mõlema poole poolt mitmete seisukohtade esitamist arvestades saab hageja esindaja ajakulu pidada põhjendatuks. Riigilõivu 910 eurot tasumine on kohtu poolt kontrollitud. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada.
29.Eelneva põhjal on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud koos riigilõivuga kokku 4898 eurot. Vastavalt hagi rahuldamise ulatusele tuleb kostjalt hageja menetluskulude katteks välja mõista 3624,52 eurot (4898 × 74%).
30.Kostja menetluskulud on 07.05.2024 (dtl 360–361) ja 17.03.2025 menetluskulude nimekirjade (dtl 514, täpsustus dtl 531) kohaselt kokku 4387,50 eurot. Kostjat esindas menetluses vandeadvokaat tunnitasuga 150 eurot. Kostja on märkinud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kostja ei ole välja toonud, et 150 euro suurusele tunnitasule ja kostja nimetatud kulude summale lisandub veel ka käibemaks. Seega lähtub kohus kostja välja toodud summadest. Kostja esindaja tunnitasu on praeguses asjas põhjendatud. Kostja esindaja on osutanud kostjale õigusabi kokku 29,25 tundi. Hageja arvates on kostja esindaja ajakulu osaliselt ülepaisutatud, vähemalt 7,5 tunni ulatuses. Kohus nõustub hagejaga osaliselt. Kohtu hinnangul on kostja esindaja ajakulu hageja esitatud menetlusdokumentidega tutvumisele hageja seisukohtade ja lisade sisu ja mahtu arvestades osaliselt, s.o kokku kolme tunni ulatuses ülemäärane. Ülejäänud osas on kostja esindaja toimingud ja ajakulu põhjendatud. Seega on kostja esindaja põhjendatud ajakulu kokku 26,25 tundi, mis teeb 150 euro suuruse tunnitasu juures põhjendatud kuluks 3937,50 eurot. Kuivõrd kostja menetluskulud jäävad 26% ulatuses hageja kanda, tuleb hagejalt kostja menetluskulude katteks välja mõista 1023,75 eurot (3937,50 × 26%).
31.TsMS § 445 lg 1 kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Lähtudes eeltoodust tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega väljamõistetavad menetluskulud, mille tulemusena mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 2600,77 eurot (3624,52 - 1023,75).
32.Hageja on taotlenud menetluskulude tasumisega viivitamisel viivise väljamõistmist. Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
33.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
13 (14)
2-23-17019 (allkirjastatud digitaalselt) Helina Mark kohtunik
14 (14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.