Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega vastavalt TsMS §-le 393 ning kohustas teda lähtudes TsMS § 394 vastama kirjalikult 20. juuliks 2007.a. Hagimaterjalid on kostja poolt 22.06.2007a. vastu võetud ( tl 17). Kostja hagile ei vastanud. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi 01. oktoobril 2007.a. Kostjale anti kohtukutse üle Jõgeva Politseijaoskonna vahendusel 28.09.2007.a. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, samuti ei teatanud kostja istungile ilmumise takistusest, mõjuvast põhjusest ega taotlenud asja arutamise edasilükkamist.. Hageja esitas taotluse teha asjas tagaseljaotsus. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada tagaseljaotsusega TsMS § 410 alusel, kuna kostja ei ilmunud asja arutamiseks määratud kohtuistungile. TsMS § 444 lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus. TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldatakse hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Asjas on olemas tagaseljaotsuse tegemise alused ka TsMS § 407 lg.1 järgi, kuna kostja ei ole kohtule vastanud. TsMS § 407 lg.1 järgi loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi varalise nõude osas on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vahel on sõlmitud 01.03.2006.a. erastatud eluruumi ja selle juurde kuuluva elamu mõttelise osa haldusleping. Lepingu järgi kohustub hageja elamu valitsejana muu hulgas teostama elamu hooldustöid, tagama majaprügi regulaarse äraveo, varustama korterit külma veega, juhtima ära olmereovee ühiskanalisatsiooni ning varustama korterit kaugkütte võrgu kaudu soojusenergiaga. Kostja korteriomandi Lasteaia 1-12 omanikuna kohustub tasuma valitsejale tema poolt tehtavate kulutuste ja osutatavate teenuste eest hooldustasu. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 järgi kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 208 lg 3 näeb ette, et asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja ei ole hagejale tema poolt tehtud kulutuste ja osutatud teenuste eest nõuetekohaselt tasunud. Hageja poolt esitatud nõue tuleb rahuldada. Hageja on nõude esitanud Võlaõigusseaduse § 271, § 292 ja § 294 alusel. Nii hagiavalduses kui ka kohtule esitatud kirjalikes tõendites on pooltevahelist suhet nimetatud üürilepinguks, kostja maksekohustust 2 krooni ruutmeetrilt- üüriks ja hageja on nõude alusena tuginenud üürilepingu sätetele. Samas on kohtule esitatud tõenditega tõendatud, et kostja on korteri kui vallasasja omanik alates märtsist 2006 ja selles ajast alates on kostjale arvutatud ka tekkinud kulutusi. Seega ei saa poolte vahel olla tegemist üürilepinguga ja suhtega üürileandja- üürnik. Pooltevaheline suhe, mille raames kostja ostab hagejalt vett ja kanalisatsiooniteenust, kaugkütteteenust, prügiveoteenust, on müügisuhe, mis kuulub kvalifitseerimisele Võlaõigusseaduse § 208 lg.1 (prügiveoteenus) ja § 208 lg.3 ( vee, kanalisatsiooniteenuse ja soojuse müük ühendusvõrgu kaudu) järgi. Kuna poolte vahel ei ole üürisuhet, ei saa kostjalt nõuda ka üüri, mida hageja on arvutanud igakuuliselt 158 krooni. Pooled on sõlminud eluruumi halduslepingu (tl.5-8), milles on leppinud kokku, et kostja tasub haldustasu (p.2.10). Seega tuleneb haldustasu (hageja nimetanud üüriks) maksmise kohustus pooltevahelisest lepingust ja see on kooskõlas 2 (2)

KOS § 13 lg.1. Hageja viidatud Eluruumide erastamise seaduse § 151 lg.1 on kehtetu alates 01.07.2001. TsMS § 436 lg.7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, TsMS § 438 lg.1 järgi kohus otsustab, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Seetõttu kohus kvalifitseerib hageja esitatud faktilised asjaolud õiguslikult ümber ja lähtub hagi rahuldades VÕS §-st 208 lg.1, lg.3, Eluruumide erastamise seaduse § 152 lg.3, analoogia alusel KOS § 13 lg.1. Kostja ei ole hagis esitatud ja tõendites kirjeldatud faktilisi asjaolusid vaidlustanud: et võla suurus on 16456.90 krooni. Seetõttu tuleb see faktiline asjaolu lugeda kostja poolt õigeks võetuks. Hagile lisatud võlgniku isikukonto (tl.10) ja halduslepingu lisa (tl.9) alusel on võla kujunemine ja koosseis tuletatav ja jälgitav. Neil asjaoludel peab kohus võimalikuks hagi rahuldamist varalise nõude osas. Kohus ei rahulda hageja nõuet p.2: korter arestida või sundvõõrandamine võla katteks. Võlgnikule kuuluva vara realiseerimine võla katteks toimub täitemenetluse käigus kui hageja on esitanud vastava taotluse kohtutäiturile. Vara arestimine enne täitemenetlust saaks toimuda hageja taotlusel hagi tagamise korras ka enne kohtuotsuse tegemist või kohtuotsuses kui on tasutud kautsjon hagi tagamise nõudelt (TsMS § 149 lg.1, lg.2) ja põhjendatud hagi tagamise vajadust (TsMS § 377 lg.1). Neid nõudeid täidetud ei ole. Korteriomaniku õigus käsutada talle kuuluvat korterit kui vallasasja on käesoleval ajal piiratud Eluruumide erastamise seaduse § 22 lg.13 sätetega. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Sama sätte lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kuna hageja menetluskulud on hagiavalduses ja selle lisades juba esitatud ning kostjal on olnud nendega võimalik tutvuda, siis menetlusökonoomia eesmärgil kohus ei rakenda TsMS § 174 lg.1, § 176 lg 1 ja § 177 lg 1 ning lahendab kohtukulude väljamõistmise käesoleva otsusega. Kostja ei ole menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Hagiavalduse kohaselt on tsiviilasjas hageja senisteks menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1250 krooni. Kohus leiab, et nimetatud menetluskulud tuleb kanda kostjal TsMS § 162 lg 1 alusel. Hageja poolt viidatud postikulu 30.80 krooni ei kuulu alates 01.01.2007 menetluskulu hulka (TsMS § 143 p.4). TsMS § 177 lg 3 alusel võib menetlusosaline kümne päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest nõuda menetluskulude kohta tehtud otsuse täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud kulude suhtes.

Kohtunik Ü.Raag / allkiri /

Koopia õige . Kohtunik : 3 (2)

4 (2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.