Tsiviilasi nr 2-07-21301
Eesti Vabariigi nimel Koopia
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. oktoober 2007.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-21301
Tsiviilasi
AS Hansapank hagi Axxxx Gxxxxxxx vastu võlgnevuse 33557,95 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja. AS Hansapank (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8 Tallinn 15040); Esindaja: Silva Kark (asukoht Rakvere 5 Jõhvi 41592, epost: [email protected]); Kostja: Axxxx Gxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx
Kohtuistungi toimumise aeg
01. oktoober 2007.a
AS Hansapank hagi Axxxx Gxxxxxxxx vastu rahuldada. Mõista välja Axxxx Gxxxxxxxxxx AS-i Hansapank kasuks 33557 (kolmkümmend kolm tuhat viissada viiskümmend seitse) krooni 95 senti võlgnevuse katteks. Sissenõutavast summast 30638,49 krooni moodustab laenulepingust nr 05-017982-VL tulenev võlgnevus (põhiosa 27926,86 krooni, intress 1480,05 krooni, põhiosa viivis 625,81 krooni, leppetrahv 592,46 krooni, leppetrahvi viivis 13,31 krooni) ja 2919,46 krooni laenulepingust nr 05-172160-EG tulenev võlgnevus (põhiosa 2518,34 krooni, intress 1,12 krooni, menetlustasu 400 krooni). Välja mõista Axxxx Gxxxxxxxxxx AS-i Hansapank kasuks viivis tasumata krediidisumma põhiosalt alates 20.06.2007 kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 sätestatud suuruses (poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 7% aastas). Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele.
1 (4)
Menetluskulude jaotus: Menetluskulud jätta Axxxx Gxxxxxxxx kanda. Välja mõista Axxxx Gxxxxxxxxxx AS-i Hansapank kasuks 2000 (kaks tuhat) krooni hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu katteks. Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.
AS Hansapank esitas 20.06.2007.a kohtule hagiavalduse Axxxx Gxxxxxxxx vastu võlgnevuse 33557,95 krooni nõudes. Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega vastavalt TsMS §-le 393, kohustades teda lähtudes TsMS § 394 vastama kirjalikult 20. juuliks 2007.a. Hagimaterjalid on 22.06.2007.a vastu võetud kostja ema Lxxxx Gxxxxxxxx poolt. TsMS § 322 lg 1 alusel loeb kohus hagimaterjalid kättetoimetatuks. Kostja ei ole käesoleva ajani kohtule vastanud. 31.08.2007.a kostjale väljastatud kohtukutse, milles on kostjale selgitatud kohtuistungilt puudumise tagajärgi, on 01.09.2007.a vastu võetud kostja isa Axxxxx Gxxxxxxxx poolt. TsMS § 322 lg 1 alusel loeb kohus kutse kättetoimetatuks. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, samuti ei teatanud ta ilmumist takistavast mõjuvast põhjusest. 01.10.2007.a kohtule esitatud avalduses jääb hageja esindaja esitatud nõude juurde ning palub asi kostja mitteilmumisel lahendada tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ulatuses. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 410, kuna kostja ei ilmunud asja arutamiseks määratud kohtuistungile. TsMS § 444 lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus. TsMS § 413 lg 1 näeb ette, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja ja kostja sõlmisid 22.01.2005.a käenduseta väikelaenu lepingu nr 05-017982-VL ning 12.08.2005.a Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingu nr 05-172160-EG. Laenu tagastamise lõpptähtaeg oli 12.02.2008, kuid kostja ei asunud lepingukohaselt laenu tagasi maksma. Selline suhe on reguleeritud VÕS § 396 lg 1, mille kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja 2 (4)
sama kvaliteediga. Kostja on jätnud laenulepingust tulenevad kohustused täitmata ja pole tagastanud hagejale laenusummat ega maksnud intresse. Tagastamata laenusumma mõlema lepingu järgi kokku koos intresside ja viivistega seisuga 20.06.2007 on 33557.95 krooni. VÕS § 94 ja § 397 annavad hagejale õiguse nõuda intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb õiguskaitsevahendina ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist.. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Vastavalt TsMS §-le 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatult täitmisele.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel, § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuna hageja menetluskulud on hagiavalduses ja selle lisades juba esitatud ning kostjal on olnud nendega võimalik tutvuda, siis menetlusökonoomia eesmärgil kohus ei rakenda TsMS § 176 lg 1 ja § 177 lg 1 ning lahendab kohtukulude väljamõistmise käesoleva otsusega. Kostja ei ole menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Hagiavalduse kohaselt on tsiviilasjas hageja senisteks menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 2000 krooni. Kohus leiab, et nimetatud menetluskulu tuleb kanda kostjal TsMS § 162 lg 1 alusel. TsMS § 177 lg 3 alusel võib menetlusosaline kümne päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest nõuda menetluskulude kohta tehtud otsuse täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud kulude suhtes. Kohus lähtus otsuse tegemisel TsMS § 138 lg 2; § 139; § 162 lg 1; § 173 lg 1, lg 3; § 367; § 410; § 413 lg 1, 2; § 435; § 436; § 444 lg 1; § 468 lg 1 p 2; VÕS § 76 lg 1; § 101 lg 1 p 1; § 108 lg 1; § 113 lg 1; § 396 lg 1; § 397, § 401 lg 1.
Kohtunik Ü.Raag / allkiri /
Koopia õige . kohtunik :
3 (4)
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.