Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-07-17382 viivisevõlg hageja ees on 18 858,21 (kaheksateist tuhat kaheksasada viiskümmend kaheksa krooni ja kakskümmend üks senti) krooni. Viivise arvestamisel on aluseks võetud kuu pikkusega 30 päeva ja aasta pikkusega 360 päeva. Viivise arvestus: 0,5%/päevas x 4 150,89 krooni - 6,23 krooni/päevas, 6,23 krooni x 3027 päeva -18 858,21 krooni. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest, pidades ühtlasi silmas Eesti Vabariigi kohtupraktikat (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend tsiviilasjas nr. 3-2-l-6605) ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 133 lg 2 lauses 2 sätestatut on hageja huvitatud viivisest põhivõlast väiksemas ulatuses, s.o. summas 4 149,89 (neh tuhat ükssada nelikümmend üheksa krooni ja kaheksakümmend üheksa senti) krooni. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõigusseaduse rakendamise seaduse (VÕSRakS) §-le 11 kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002.a., enne VÕSRakS jõustumist, kehtinud seadust s.o tsiviilkoodeksit. Tulenevalt tsiviilkoodeksi (TsK) §-st 174 ei ole ühepoolne keeldumine kohustiste täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. Lähtuvalt TsK § 173 lg-st 1 tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Lepinguga võttis kostja kohustuse maksta hagejale vastavalt esitatud arvetele raha. Lepingu lahutamatuks lisaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused (Tingimused; lisa 4). Tingimuste punkti 4.1.1 kohaselt kohustus kostja täitma Lepingut, st vastavalt punktile 4.1.2. tasuma õigeaegselt teenuste arveid vastavalt tingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Hageja esitas kostjale arved arvetel märgitud aadressil XXXXXXXXXX. Täiendavast aadressi muutumisest ei ole kostja hagejat teavitanud. Vastavalt Tingimuste punktile 4.1.4 alt kohustus kostja esimesel võimalusel teavitama hagejat oma nime, aadressi, kontakttelefoni või teiste rekvisiitide muutumisest koos uute andmete esitamisega. Eelnevast tulenevalt tuleb lugeda kostja vastavalt Tingimuste punktile 4.2 arved saanuks. Arvete mittesaamine vastavalt Tingimuste punktile 7.6 ei vabastanud siiski kostjat tasumise kohustusest. Vastavalt TsK §§ 190 lg 1 ja 192 tagatakse kohustuse täitmine leppetrahviga, mis on TsK § 191 aluseks võttes kokku lepitud kirjalikus vormis ning sätestatud viivisena Lepingus; Kuna kostja on viivitanud hageja ees rahalise kohustuse täitmisega, kuulub vastavalt TsK § 231 lgle 1 kostja poolt tasumisele viivis. Hageja ning kostja leppisid Tingimuste punktis 7.7 kokku viivises määraga 0,5 % päevas tähtaegselt tasumata summast. Tingimuste punkti 7.5 kohaselt loetakse makse tasutuks arve tasumisega kahekümne kalendripäeva jooksul alates arve koostamise kuupäevast, s.t. maksetähtajaks. Eelnevast lähtudes võlgneb kostja hagejale 8 300,78 (kaheksa tuhat kolmsada krooni ja seitsekümmend kaheksa senti) krooni, millest põhinõue (hagihind) moodustab 4 150,89 (neli tuhat ükssada viiskümmend krooni ja kaheksakümmend üheksa senti) krooni ning viivis 4 149,89 (neli tuhat ükssada nelikümmend üheksa krooni ja kaheksakümmend üheksa senti) krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuse või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Samuti tuleb hüvitada vajalikud kohtuvälised kulud, milleks on ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning menetlusosaliste sõidukulud. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.10.2001 aasta lahendi kohaselt tsiviilasjas nr 3-2-1-112-01 võib kuludokumendiks olla muuhulgas dokument, millest nähtub esindaja osutatud õigusabi eest tasumise kohustus. Õigusabikuludele lisandub käibemaks 18%. Eelnevast lähtudes on

2-07-17382 õigusabikulud käibemaksuga 1 665,13 krooni, millest õigusabikulu käibemaksuta moodustab 1 411,13 krooni ja käibemaks 18% moodustab 254,00 krooni. Hageja kohustus tasuda esindaja poolt osutatud õigusabi eest 17 protsenti hagi rahuldatud osalt tuleneb Hageja ja Hageja esindaja vahel sõlmitud lepingust, mida tõendab hageja kinnituskiri (lisa 5). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 lg 1 p-st 4 lähtudes teatab hageja, et on nõus asja kirjaliku menetlemisega ning ei pea vajalikuks asja läbivaatamist kohtuistungil. TsMS § 79 lg 1 kohaselt esitatakse füüsilise isiku vastu hagi tema elukoha järgi ja juriidilise isiku vastu tema asukoha järgi. Lindorff Eesti AS on tasunud 02.04.2007 riigilõivu summas 250,00 krooni Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 märkides viitenumbriks 2900072369 ning selgituseks EMT VS K M. Riigilõivu laekumist kontrollib riigilõivu võtja (RLS § 30), s.h. kohus (RLS § 5). Lähtudes ülaltoodust ning juhindudes VÕSRakS S-st 11, TsK §S-st 173 lg 1,174, 190 lg 1,191, 222 lg 1/2 ja 231 lg 1 ning TsMS §§ 2, 3 lg 1,9 lg 1,11 lg 1,79 lg 1,124 lg 1,133 lg 1 ja 2,138 lg 1 ja 2,144 lg 1 ja 2,162 lg 1 ja 2,173 lg 1 ja 3,174, 362 lg 1, 363, RLS §§3 lg 1,5, 33 palun:

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vaidleb hagile vastu väites, et ta ei ole hagejaga telefoniteenuste lepingut teinud ja. hageja esitatud lepingul ei vasta tema allkiri tõele. Kostja väidab ka, et ta ei ole elanud hageja näidatud aadressil /t.l. 32/.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. 12.09.2007.a. määrusega määras kohus käesolevas asjas kirjaliku menetluse ja kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 12.10.2007 /t.l. 39/. Kostja vaidleb hagile vastu põhjusel, et tema ei ole hagejaga lepingut sõlminud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus leiab, et kostja vastuväiteid on paljasõnalised, kuna ta ei ole nende kinnituseks kohtule ühtegi tõendit esitanud. Kostja poolt esile toodud asjaolud ei anna alust veendumusele, et hagejaga sõlmitud lepingu pooleks ei ole olnud kostja. Kohus leiab, et nimetatud lepingu nõuetekohase täitmise eest vastutab kostja. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja palub esitada menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Hageja menetluskulud hagiavalduse esitamise seisuga on: riigilõiv 250 kr ja õigusabikulud 1665.13 krooni. Kostja ei ole menetluskulude osas oma seisukohta avaldanud. Seoses hageja taotlusega märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale,

2-07-17382 kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud.

R.Undrest kohtunik

2-1-291/05

5(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.