Sulev Ojalille hagi Raivo Rannaväli vastu 175 000 krooni saamiseks ja Raivo Rannaväli vastuhagi Sulev Ojalille vastu 217 276,53 krooni saamiseks.
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.04.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Raivo Rannaväli apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
20.09.2007, avalik kohtuistung Hageja Sulev Ojalill, esindaja adv Helen Tomberg Kostja Raivo Rannaväli, esindaja adv Toomas Liiva.
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 18.04.2007 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates vandeadvokaadi vahendusel. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.19.01.2004 kohtusse esitatud hagiavalduse kohaselt pöördus Raivo Rannaväli 1997 oktoobris Sulev Ojalille poole ettepanekuga avada ühiselt kasutatud pakiautode lammutus- ja remonditöökoda ning kasutatud ja uute varuosade kauplus. Koos kostjaga leiti selleks sobivad ruumid Keilas Ehitajate tee 4. Hageja ülesanneteks pidi jääma ostetavate kasutatud pakiautode valik, remondi korraldamine ja remondimeeste juhendamine ning ettevõtte varustamine kaubaga. Kostja ülesanneteks pidi jääma äriühingu finantsiline juhtimine. Lepiti kokku, et esialgu, s.o kuni ühise äriühingu asutamiseni korraldab kostja tegevust üksinda talle kuuluva äriühingu AS Motorek nimel. Samas lepiti kokku, et kostja alustab koheselt ka uue, hageja ja kostja ühise äriühingu asutamiseks vajalike toimingute tegemist.
2.Hageja Sulev Ojalill müüs oma vara Järvamaal ja kolis Keilasse. Osa vara müügist saadud rahast, 175 000 krooni, andis hageja kostjale. Lisaks rahale andis hageja kostja valdusse ka palju mööblit, tööriistu ja seadmeid, mis kuulusid hagejale, kuid mis olid tarvilikud remonditöökoja töös. Vastupidiselt kokkulepitule kostja uue äriühingu asutamist korraldama ei hakanud. Kuna kostja hageja antud raha kuidagi ei vormistanud, AS Motorek aktsiakapitali ei suurendanud, sissemakset aktsiakapitali ei näidanud ega hagejaga aktsiate müügilepingut ei sõlminud, mille alusel oleks hageja saanud osanikuks, nõudis hageja kostjalt allkirja selle kohta, et ta on hagejalt raha saanud. Kostja andis hageja poolt talle antud 175 000 krooni kohta võlakirja 05.01.1998. Selle alusel pidi hageja saama uue
3.Uue äriühingu, Pakiauto Osade Osaühingu, asutas kostja alles 1998 lõpus ja see kanti äriregistrisse 1999 veebruarikuus. Kostja lubas, et koheselt pärast registrisse kandmist müüb ta hagejale poole osaühingu osast, kuid kuni käesoleva ajani ta seda teinud ei ole ning kostja on jätkuvalt ainuosanik. Kostja ei ole tagastanud hageja poolt talle üleantud raha ja taotles 175 000 krooni väljamõistmist kostjalt. Kostja vastus
4.Kostja hagi ei tunnistanud ja leidis, et hagi on alusetu, kuna hageja nõue on tasaarvestatud kostja samaliigilise vastunõudega. Kostja omandas nõude Pao Invest OÜ-lt. Kostja vastuhagi
5.Kostja palus vastuhagis hagejalt välja mõista 217 276,53 krooni kostja kasuks. Sulev Ojalill on Pao Invest OÜ (endise nimega Pakiauto Osade OÜ) juhatuse liige alates 17.08.1999 kuni tänase päevani. Tema kui juhatuse liikme valdusesse oli usaldatud kolmanda isiku – Pao Invest OÜ – vara, millega ta käis ümber ilma vajaliku hoolsuseta ning mida ta ebaseaduslikult enda kasuks pööras. Kostja leidis, et hageja võlgneb talle: endale 07.01.2004 ilma lepingulise aluseta makstud “töötasu” - 5 754 krooni, kuna alates 01.12.2003 ainuosaniku otsusega ei makstud juhatuse liikmele enam töötasu, tehtud erasõidud ettevõtte sõidukiga (algul Mitsubishi xxx xxx, hiljem VW Caddy xxx xxx) väljaspool tööaega - 70 500 krooni. Seda kinnitab asjaolu, et autot ei garažeeritud Pao Invest OÜ territooriumil, kuigi 15.03.1999 juhatuse otsusega oli keelatud ametisõidukite kasutamine ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel, lõhutud kruustangid - 1 211,86 krooni, omastatud sõiduki Mercedes Benz Vito xxx xxx - 108 700 krooni, omastatud sõidukite varuosad - 14 296,61 krooni, omastatud bensiini 826,74 liitrit - 4 558,53 krooni, omastatud laserprinteri - 5 507,63 krooni, omastatud liigendredeli - 1 622,90 krooni, omastatud mobiiltelefoni - 3 000 krooni ja omastatud murutrimmeri RYOBI RCD 2800EC - 2 125,00 krooni. Seega kokku 217 276,53 krooni ulatuses. Kostja leidis, et hageja nõue on tasaarvestatud tema nõudega. Sellest tulenevalt on hageja nõue alusetu ja kostja nõue hageja vastu pärast tasaarvestust on 42 276,53 krooni (217 276,53 – 175 000). Hageja vastus kostja vastuhagile
6.Hageja vastuhagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata. Hageja leidis, et see on esitatud põhjendamatult, tõendamatult ja pahatahtlikult ilma, et hageja oleks selleks põhjust andnud. Vastuhagi esitamise motiiviks on kostja soov vabaneda kohustusest tagastada hagejale temalt saadud raha. Hageja leidis, et tal puuduvad kohustused nii Pao Invest OÜ (endise nimega Pakiauto Osade OÜ) kui kostja ees. Hageja pole teinud endale alusetult väljamakseid ega omastanud või lõhkunud vara. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
7.Maakohus rahuldas hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata. Maakohus leidis, et kostja on hageja hagi 175 000 krooni saamiseks tunnistanud. Hageja nõuet kinnitab ka kostja 05.01.1998 kirjalik kinnitus, et ta on saanud hagejalt 175 000 krooni Keilas Ehitajate tee 4 asuva remondi ja lammutustöökoja tööks. Kostja poolt esitatud dokumentaalsed tõendid, millised on lisatud vastuhagiavaldusele, kinnitavad küll faktilisi asjaolusid, kuid ei tõenda hageja poolt kostjale kahju tekitamist. Samuti leidis maakohus, et tunnistajate ütlustest ei nähtu, et hageja oleks kostjale kahju tekitanud või midagi alusetult omandanud. Apellatsioonkaebuse põhjendused
8.Kostja palub Harju Maakohtu 18.03.2006 otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega
rahuldada kostja vastuhagi ja pärast poolte nõuete tasaarvestamist mõista hagejalt kostja kasuks välja 42 276,53 krooni. Kostja leiab, et maakohtu otsus on ebapiisavalt motiveeritud. Kui motiveeriv osa (ca 1000 tähemärki) hõlmab alla poole lehekülje 8-leheküljelisest kohtuotsusest, siis on selge, et kohus ei ole suvatsenudki midagi välja selgitada (rääkimata õigusemõistmisest). Kostja leiab, et maakohus on hinnanud tõendeid ebaõigesti ja vastuoluliselt. Samas pole maakohus andnud hinnangut ühelegi kostja poolt vastuhagis esitatud väitele. Näiteks on hageja esitatud nõue 70 500 krooni ametiauto kasutamise eest põhjendatud nii faktiliselt kui ka õiguslikult. Hagejale esitatud 70 500-kroonise nõude aluseks on tulumaksuseaduse § 48 lg 4 p 9. Kui kohus ei oleks menetlusnorme rikkunud, vaid oleks analüüsinud kostja esindaja väiteid sisuliselt, siis oleks võidud jõuda ehk teistsuguse sisulise kohtuotsuseni. Vastus apellatsioonkaebusele
9.Hageja leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Samuti palub hageja jätta kohtukulud täielikult kostja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
10.Vastavalt TsMS § 651 lõikele 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtuotsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohtuotsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus rahuldas Sulev Ojalille hagi 175 000 krooni väljamõistmiseks. Seega vaatab ringkonnakohus asja läbi üksnes osas, milles kostja vaidlustas vastuhagi rahuldamata jätmise ja tema kasuks 217 276,53 krooni väljamõistmata jätmise ja nõuete tasaarvestuse järel tema kasuks 42 276,53 krooni väljamõistmata jätmise hagejalt tema kasuks.
11.Ringkonnakohus, ära kuulanud asjast osavõtnud isikud ja tutvunud esitatud materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel.
12.Ringkonnakohus nõustub apellandiga selles, et kohtuotsus ei ole oma kirjeldavas ja põhjendavas osas täielikus kooskõlas otsuse sisule esitatavate nõuetega, kuid nimetatud menetlusnormide rikkumine ei ole toonud kaasa ebaõiget kohtulahendit.
13.Maakohus jättis õigesti vastuhagi rahuldamata, kuna tõendamist ei leidnud, et OÜ-l Pao Invest oleks olnud nõue S.Ojalille vastu. Esitatud tõenditega ei ole kooskõlas hagejale alusetu töötasu maksmine, kuna väidetavalt oli 01.12.2003 lõpetatud töötasu maksmine, sest Hansapanga tõendist nähtuvalt on Pakiauto Osade OÜ arvelduskontolt tehtud hageja kontole väljamakseid summas 5754 krooni ka perioodil 01.08-01.12.2003. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejat väidetava ainuosaniku otsusega juhatuse liikmele tasu maksmise lõpetamise kohta tutvustanud. Veenev on hageja põhjendus, et selline otsus on ilmselt vormistatud tagantjärele, sest muidu oleks talle otsusest teatatud. Hagejal oli kehtiv tööleping kuni 29.12.2003 (t.lk.40-43) ja õigus töötasule. Seega puudub 5754 krooni väljamõistmiseks alus.
14.Kostja ei ole tõendanud hageja poolt ettevõtte sõidukiga erasõitude tegemist ja nõue 70 500 krooni väljamõistmiseks jättis kohus õigesti rahuldamata. Hageja väitis maakohtus, et ametiautode kasutamise korda ettevõtte juhatus 15.03.1999 kehtestanud ei olnud ja mingit garažeerimise žurnaali ettevõttes ei peetud. Tõendamata on kruustangide lõhkumine hageja poolt ja sellest tulenevalt oli põhjendatud 121,86 krooni väljamõistmata jätmine hagejalt. Tõendatud ei ole hageja poolt varuosade omastamine OÜ-st Pao Invest. Kostja ei ole tõendanud, et väidetavalt puuduolevad varuosad ja mobiili võttis hageja. Alusetu ja
tõendamata on kütuse omastamisega kahju tekitamise nõue. Kostja ei saa tugineda vaid 30.12.2003 läbiviidud inventuuri tulemustele, kuivõrd hageja sellest osa ei võtnud, teda tulemustest ei informeeritud ning tõendatud ei ole, et hageja väidetavad puuduolevad varuosad omastas. Samuti on tõendamata hageja poolt teiste temale süüks pandud esemete (liigendredel, laserprinter, murutrimmer jm) omastamine ja selles osas on vastuhagi õigesti rahuldamata jäetud. Alust ei ole maakohtus ülekuulatud tunnistajate ütlustele antud hinnangut muuta.
15.Tõendamata on sõiduauto Mercedes-Benz Vito xxx xxx maksumusega 108 700 krooni omastamine hageja poolt, mille väidetavalt oli ostnud kostja 17 700 krooni eest. Tõendatud on, et hageja S.Ojalill sõlmis eelnimetatud sõiduki müügilepingu OÜ Riisom volitatud esindaja Priit Trahviga 19.12.2003 ja sõiduk on kantud autoregistrisse hageja nimele (t.lk.74). Asjaolu, et OÜ Riitsom esindaja A.Liinamäe on 05.12.2003 sõlminud sõiduki Mercdes-Benz Vito müügilepingu Pakiauto Osade OÜ-ga ja talle on esitatud arve 17 700 krooni tasumiseks peale dokumentide vormistamist, ei anna alust rahuldada kostja nõuet hageja vastu sõiduauto omastamisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kostja ei ole tõendanud temal omandiõiguse tekkimist eelnimetatud sõidukile hagiavalduses toodud asjaoludel. Maakohus jättis R.Rannaväli nõude rahuldamata tõendamatuse tõttu ja ringkonnakohus nõustub sellega. Ringkonnakohus leiab, et tõenditele antud hinnangut ja neist tehtud järeldusi ei ole alust muuta. Apellatsioonkaebuse p-s 11.1 esitatud väide, mille kohaselt kaebaja esindaja väidete sisulise analüüsimise korral oleks võidud jõuda ehk teistsuguse sisulise kohtuotsuseni, on oletuslik. Maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks ei ole alust.
16.Käesolev menetlus on linnakohtus alanud 2004 aastal. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 ja 8 kohaselt apellandi menetluskulud tema enda kanda.
U.Loonurm
M.Merimaa
I.Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.