18.aprillil 2007a Harju Maakohus Kentmanni kohtumajas koosseisus: kohtunik Arne Kolnes sekretär Erlike Karjus juuresolekul hageja esindaja v. adv Helen Tomberg, kostja esindaja v.adv.Toomas Liiva, arutas avalikul kohtuistungil 09. jaanuaril ja 01. veebruaril 2007.a. (kohtuotsuse teatavakstegemise aeg 18.aprillil Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu) SO( isikukood XXX, XXX) hagi RR( isikukood XXX, , XXX) vastu 175 000 krooni nõudes ja RR vastuhagi SO vastu 217 276,53 krooni nõudes, l e i d i s:
I Vastuhagi esitamise vajadus SO on esitanud nõude RR vastu 175’000 krooni nõudes. 18.02.2004 kohtule esitatud vastuses S. O hagile on RR selgitanud, et S. O hagi on alusetu, kuna S. O nõue on tasaarvestatud R. R samaliigilise vastunõude ulatuses. Käesoleva vastuhagi avalduse lisaks on muuhulgas teade I OÜ (endise nimega: OOÜ) nõude loovutamise kohta ning teatis nõuete tasaarvestamise kohta.
TsMS § 151 (1) alusel on kostjal õigus kuni kohtuvaidluseni esimese astme kohtus esitada hageja vastu vastuhagi ühiseks läbivaatamiseks põhihagiga. Täidetud on järgmised TsMS § 153 tingimused: 2) vastuhagi rahuldamine välistab täielikult või osaliselt esialgse põhihagi rahuldamise; 3) vastuhagi ja põhihagi vahel on vastastikune seos ja nende ühine läbivaatamine võimaldab asja õiget ja kiiremat läbivaatamist. II Rahaline nõue
2.1.Faktilised asjaolud SO on IOÜ juhatuse liige alates 17.08.1999 kuni tänase päevani. Tema kui juhatuse liikme valdusesse oli usaldatud kolmanda isiku – IOÜ – vara, millega ta käis ümber ilma vajaliku hoolsuseta ning mida ta ebaseaduslikult enda kasuks pööras: Jrk.
1.endale makstud ilma lepingulise aluseta “töötasu” erasõidud ettevõtte sõidukiga (algul XXX, hiljem XXX) väljaspool
2.tööaega
3.lõhutud kruustangid
4.omastatud sõiduk XXX
5.omastatud sõidukite varuosad
6.omastatud bensiin 826,74 liitrit
7.omastatud laserprinter
8.omastatud liigendredel
9.omastatud mobiiltelefon
10.omastatud murutrimmer RYOBI RCD 2800EC
koos ilma käibemaksug käibemaksuta a 5 754,00 kr 70 500,00 kr 83 190,00 kr
2.1.1.S. O on juhatuse liikmena 07.01.2004 IOÜ arveldusarvelt kandnud enda isiklikule arvele üle rahasumma 5754 kr, mille selgituseks on märgitud “töötasu detsember” Tal puudus selleks seaduslik alus, sest 01.12.2003. ainuosaniku otsusega ei makstud alates 01.12.2003 ühelegi juhatuse liikmele enam töötasu (vt 01.04.1999 sõlmitud töölepingu alusel oli tema palk 1300 krooni, kuid õigus saada palka töölepingu alusel kadus tal 17.08.1999, mil temast sai IOÜ juhatuse liige.
2.1.2.S. O on kasutanud isiklikul otstarbel... perioodil 01.01.2003-28.05.2003 IOÜ-le valduses olevat sõidukit XXX, registreerimisnumbriga XXX. perioodil 29.05.2003-29.12.2003 IOÜ-le kuuluvat sõidukit XXX, registreerimisnumbriga XXX . S. Oe autokasutus ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel tuleneb asjaolust, et ta ei ole tema valduses olnud ametiautot garažeerinud IOÜ territooriumil XXX, . S. O on kasutanud viidatud sõidukeid vaatamata asjaolule, et 15.03.1999 IOÜ juhatuse otsusega oli keelatud ametisõidukite kasutamise ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel. Tulumaksuseaduse § 48 (4) p. 9 kohaselt loetakse erisoodustuseks loobumist rahalise nõude sissenõudmisest, mis TMS § 1 (2) ja § 4 (3) alusel maksustatakse määraga 26/74. Kuivõrd ametiautoga tehtud erasõitude eest on võimalik esitada ettevõtte töötajale rahaline nõue, ning antud juhul ei kavatse IOÜ
loobuda nõude esitamisest (selleks et vältida võimalikku maksunõuet), siis on IOÜ otsustanud ametiauto kasutamise eest öisel ajal nõuda S. O käest 150 krooni ning ametiauto kasutamise eest puhkepäeval nõuda 300 krooni. Hinna määramisel on IOÜ lähtunud asjaolust, et autorendifirmad küsivad uue auto kasutamise eest vähemalt 500 krooni ööpäevas. Kokku on S. O esitatud nõue ametiauto kasutamise eest 70’500 krooni S. O on lõhkunud IOÜ-le kuulunud kruustangid, mis maksid 1211,86 kr Kuivõrd S. O on IOÜ juhatuse liige, siis seaduse alusel peab tekitatud kahju kuuluma S. Oe poolt hüvitamisele.
2.1.3.S. O lasi juhatuse liikmena riiklikus autoregistrikeskuses kanda omavoliliselt enda nimele XXX, väljalaskeaasta 1997, võimsus 72 kW. IOÜ oli viidatud sõiduki omandanud OÜ-lt R .. Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel on samasuguste parameetritega sõiduki turuhind 108’700 krooni – selline summa tuleb hinnata IOÜ saamata jäänud tuluks.
2.1.4.IOÜ-st läbi viidud inventuuri alusel on tuvastatud, et S. O on ettevõtte laost võtnud varuosi ning jätnud vormistamata müügidokumendid sõidukite varuosadele ühtekokku summas 14’296,61 krooni (vt Lisa– selline summa tuleb hinnata IOÜ saamata jäänud tuluks. Enamus äravõetud varuosadest on XX omad, milliseid S. O on kasutanud XXX, tehasetähisega XXX, remondiks. AS M müüs nimetatud sõiduki 15.04.2000 RO (vastukostja abikaasale).
2.1.5.S. O on IOÜ kliendikaardiga (vt Lisa AS-i K tanklatest võtnud bensiini ühtekokku 4558,53 kr ulatuses. kütus bensiin 98 autobensiin 98 euro bensiin 95 euro bensiin 98 euro bensiin 98 euro bensiin 98 euro bensiin 98 euro
IOÜ-s ei ole vaadeldaval perioodil olnud ühtegi bensiinimootoriga ametiautot , seega on S. O võtnud kütust isiklikuks otstarbeks, seega ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel.
2.1.6.IOÜ-s läbi viidud inventuuri alusel on tuvastatud, et S. O on ettevõttest omavoliliselt ära viinud laserprinteri HP LaserJet 6L, mille hind oli 5507,63 krooni .
2.1.7.IOÜ-s läbi viidud inventuuri alusel on tuvastatud, et S. O on ettevõttest omavoliliselt ära viinud liigendredeli, mille hind oli 1622,90 krooni .
2.1.8.S. O on avalduses Tallinna ja Harjumaa Töövaidluskomisjonile tunnistanud, et tema kasutuses on tööandja mobiiltelefon IOÜ-s läbi viidud inventuuri alusel on tuvastatud, et S. O ei ole ettevõttele tagastanud 3000 krooni maksnud telefoni.
2.1.9.IOÜ-s läbi viidud inventuuri alusel on tuvastatud, et S. O on ettevõttest kaasa viinud murutrimmeri RYOBI RCD 2800EC, mille hind oli 2125 krooni .
2.2.Õiguslik alus VÕS § 1044 (1) kohaselt: Käesolevas peatükis [KAHJU ÕIGUSVASTANE TEKITAMINE] sätestatu ei välista ega piira kannatanu õigust nõuda kahju hüvitamist muul kui käesolevas peatükis sätestatud õiguslikul alusel ega muude nõuete esitamist, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1037 (1) kohaselt peab õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) – õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse.
Käesoleval juhul vastuhageja leiab, et vastukostja S. Oe tsiviilkohustused on enamasti VÕS § 1037 (1) ja (2) alusel tekkinud alusetust rikastumisest IOÜ arvel. Vastu lisast (tsessioonileping) nähtub, et IOÜ on viidatud käsutustehingud (töötasu, erasõidud ametiautoga, XXXX, varuosade, bensiini, laserprinteri, liigendredeli, mobiiltelefoni ja murutrimmeri omastamise) tagantjärele heaks kiitnud. Üksnes kruustangide lõhkumise näol on S. O tekitanud IOÜ-le kahju, mis VÕS § 115 alusel peab kuuluma hüvitamisele; vastuhageja kasutab siinkohal lepinguõiguslikku kaitsevahendit. III Nõuete tasaarvestus Kuivõrd S. O on IOÜ arvel alusetult rikastunud ja talle kahju tekitanud, IOÜ on nõude loovutanud R. R , siis tasaarvestas R. R oma nõude S. Oe samaliigilise 175’000-kroonise vastunõude ulatuses. Vastavalt VÕS § 197 (2) lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada. Tulenevalt VÕS § 198 on tasaarveldamiseks küllaldane ühe poole avaldus. 27.05.2004 teatisega tasaarvestuse kohta ja käesoleva vastuhagi avaldusega on täidetud VÕS §-s 198 sätestatud tingimused tasaarvestuse kohaldamiseks. Nõuete tasaarvestamise järel on RR nõue SO vastu 217’276,53 - 175’000 = 42’276,53 krooni. Lähtudes eeltoodust palub vastuhageja:
1.Mõista SO (isikukood XXX) RR(isikukood XXX) kasuks välja 217’276,53 krooni.
2.Jätta kohtukulud SO kanda. RR on SO hagi 175 000 nõudes tunnistanud. Hageja nõuet kinnitab ka RR kinnitus 5.01.1998.a., et
ta on saanud SO 175 000 krooni XXX asuva remondi ja lammutustöökoja tööka (tl. 4). Seega hagi õigeksvõtmisega kuulub SO hagi rahuldamisele.
%( Tsiviilasi nr. 2/109-391/04
1.Käsutustehingute heakskiitmine ei muuda olematuks kahju tekitamist.
1.1.S. O on väitnud: IOÜ kui vastuhagi esitanu selle äriühingu ainuosaniku ja juhatajana on väidetavad käsutustehingud ise heaks kiitnud, muutsid nad need TsÜS § 114 lg-e 2 alusel kehtivaks ning on seega heaks kiitnud ka IOÜ-l samadest tehingutest tekkinud kahju, mistõttu puudub tal nendest tehingutest tekkinud kahju hüvitamise nõudeõigus minu vastu.
1.2.26.05.2004 teates nõude loovutamise kohta on märgitud, et heaks on kiidetud (asjaõiguslikud) käsutustehingud (s.o omandi üleandmine). See ei tähenda, et heaks oleks kiidetud (võlaõiguslikke) kohustustehinguid, mille alusel on tekitatud kahju. TsÜS § 6 (3) kohaselt: Õigused ja kohustused antakse üle üleandmise tehinguga (käsutustehing). Iga õigus ja kohustus tuleb eraldi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. – See säte sisaldab abstraktsiooniprintsiipi, mis eristab käsutus- ja kohustustehinguid; käsutustehingu kehtetus ei too kaasa kohustustehingu kehtetust ja vastupidi.
1.3.Miks on I käsutustehingud heaks kiitnud? Sest vastuhagi võimaliku rahuldamise korral võib S. O üritada tehingu objektide tagastamist, kuid I ei soovi praegusel hetkel enam esemeid endid, arvesse võttes eseme kulumist ja väärtuse langust. I soovib hüvitisena raha, mitte esemeid. Nagu juba vastuhagis märgitud, ei välista VÕS § 1044 (1)
kahjunõude asemel muude nõuete esitamist. Muu nõudena ongi esitatud alusetu rikastumise nõue. Siin on teatav kaudne analoogia VÕS §-ga 396 (2): Isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. – Kui suvalist võlga võib käsitleda laenuna, siis ei võib ka kahjujuhtumit käsitleda alusetu rikastumisena (eeldusel et formaalsused on täidetud, antud juhul tehingu tagantjärele heakskiitmine).
2.Käsutustehing tähendab omandi üleandmist.
2.1.S. O on väitnud: Edasiselt leiab vastuhagi esitanu vastupidiselt varasemale, et tegelikult tuleneb tema nõue minu alusetust rikastumisest seetõttu, et olen teinud volituseta käsutustehinguid, kuid avaldusest ei nähtu, milles need väidetavad minu käsutustehingud seisnesid.
2.2.Omastatud töötasu, erasõidud ametiautoga, XXX, varuosad, bensiin, laserprinter, liigendredel, mobiiltelefon ja murutrimmer – need kõik on algselt olnud IOÜ omand, mille juhatuse liige S. O on kas võtnud endale või võõrandanud (PI nimel) kolmandatele isikutele ja saanud sellest isiklikku kasu. Nüüd on viidatud esemed kellegi omand, pole tähtis, kelle omand, oluline on, et S. O on rikastunud alusetult.
3.Lepinguõiguslik kaitsevahend puudutab S. Oe vastutust juhatuse liikmena.
3.1.S. O on väitnud: Kõige lõpuks soovib vastuhagi esitanu kasutada vastuhagi esitamisega lepinguõiguslikku kaitsevahendit. Kahetsusväärselt ei nähtu avaldusest, milline leping minu ja tema vahel sõlmitud on, millest peaks tulenema minu vastutus.
3.2.Juriidilise isiku juhatuse liikme õiguslikku seost juriidilise isikuga võib kvalifitseerida käsundussuhte eriliigina1. VÕS § 620 (2) kohaselt peab käsundisaaja täitma käsundi oma teadmistele ja võimetele vastavalt käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Vastuhagi avalduses on selgelt väljendatud, et üksnes kruustangide lõhkumise puhul on kasutatud lepinguõiguslikku kaitsevahendit, kahju hüvitamist VÕS § 115 alusel. Samahästi oleks vastuhageja võinud tugineda ka ÄriS §-le 187 (juhatuse liikme vastutus).
3.3.Asjaolu, üksnes kruustangide puhul tuginetakse kahju hüvitamise sättele, ei tule tõlgendada nõnda, nagu muude esemete puhul ei olekski kahju tekitatud. Nagu ülal märgitud, on teiste esemete puhul konstrueeritud nõue alusetu rikastumise sätete alusel. Vastuhageja ei näe mingit vastuolu selles, et ühes ja samas hagis esitatakse erinevate esemete suhtes nõudeid erinevatel õiguslikel alustel.
4.S. Oe demagoogilised väited erinevate esemete suhtes.
4.1.Mis puudutab S. Oe väiteid üksikute omastatud esemete osas, siis neile soovib vastuhageja anda hinnangu tõendite uurimise käigus. Seni ei ole omi tõendeid esitanud S. O ise, samuti on üle kuulamata mõlema poole tunnistajad. Kohus ära kuulanud poolte esindajad ja tunnistajad ning uurinud dokumentaalseid tõendeid, leiab, SO hagi kuulub rahuldamisele kuid RR vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Vaidlust ei ole selles, et RR sai SO 175 000 krooni XXX asuva remondi ja lammutustöökoja tööks, mida on RR kinnitanud 5.01.1998.a. oma allkirjaga (tl.6). RR vastuväited SO hagile on esitatud vastuhagis, mille kohaselt ta nõuab Sulev Oelt 217 276,53 krooni väljamõistmist. ( tl.27-31). Samas nõuab RR nõuete tasaarvestust. Põhjendused: Kuivõrd S. O on IOÜ arvel alusetult rikastunud ja talle kahju tekitanud, IOÜ on nõude loovutanud R. R , siis tasaarvestas R. R oma nõude S. Oe samaliigilise 170’000-kroonise vastunõude ulatuses. Vastavalt VÕS § 197 (2) lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada. Tulenevalt VÕS § 198 on tasaarveldamiseks küllaldane ühe poole avaldus.
27.05.2004 teatisega tasaarvestuse kohta ja käesoleva vastuhagi avaldusega on täidetud VÕS §-s 198 sätestatud tingimused tasaarvestuse kohaldamiseks. Nõuete tasaarvestamise järel on RR nõue SO vastu 217’276,53 - 175’000 = 42’276,53 krooni., mille juurde ta jäi ka kohtuistungil. Tunnistajate ütlused: Tunnistaja ARja tunnistaja FH ütlustest ei nähtu, SO oleks RR kahju tekitanud. Tunnistaja EL ütlustest nähtub vaid seda, kuidas oli ettevõttes korraldatud raamatupidamine. Tunnistaja R O ei esitanud SO mitte ükski firma majanduslikke pretensioone. Tunnistaja RT ei tea, et SO oleks kasutanud ametiautosid väljaspool tööaega. Ka ei tea tunnistaja kuhu kadusid murutrimmer ja liigendredel ja ta ei tea , et SO oleks kasutanud neid asju isiklikuks otstarbeks. Tunnistaja IM ütlused ei tõenda midagi olulist. Ta on väitnud, et tema tööleping firmas ei läinudki täitmisele. Tunnistaja JS ütluste kohaselt ei nõutud töötajatelt raha autode kasutamise eest ja sellist korda ettevõttes ei olnud. Kohus leiab, et RR poolt esitatud dokumentaalsed tõendid, millised on lisatud vastuhagiavaldusele kinnitavad küll faktilisi asjaolusid, kuid ei tõenda SO poolt RR kahju tekitamist. Seetõttu ei pea kohus õigeks tasaarvelduse kohaldamist vaid rahuldab hagi esitatud TsK § 477 lg 1 alusel ja jätab vastuhagi rahuldamata. Kohtukulude jaotamisel tuleb lähtuda enne 01. jaanuari 2006.a. kehtinud TsMS sätetest. SO kasuks tuleb RR välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv 10 000 krooni õigusabikulud 5% ulatuses hagi hinnast, s.o. 8750 krooni. RR kohtukulud tuleb jätta tema enda kanda.
ja
Eeltoodu alusel ja juhindudes TsK § 477 lg 1, TsMS §-dest 434-436, 438, 442, kohus o t s u s t a s: Välja mõista RR``lt 175 000 (ükssada seitsekümmend viis tuhat) krooni, riigilõiv 10 000 (kümme tuhat) krooni ja õigusabikulu 8750 ( kaheksa tuhat seitsesada viiskümmend) krooni S O`e kasuks. RR vastuhagi SO vastu 217 276,53 krooni nõudes jätta rahuldamata. RR kohtukulud jätta tema enda kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Ringkonnakohtule, arvates kohtuotsuse kättesaamisest.
päeva
jooksul
Tallinna
Arne Kolnes kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.