Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

1 (4)

Hagi on esitatud veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuse kasutamise eest perioodil 01.01.1999- 30.04.2007. Sel perioodil on hageja osutanud kostjale teenuseid 5770 krooni eest ja kostja ei ole ostetud teenuste tasunud.04.augustil 2006 on kostja andnud kohustuse tasuda iga kuu 500 krooni võla katteks ja igas kuus tarbitud vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest täies ulatuses, kuid ei ole kohustust täitnud. Hageja palub kostjalt võla välja mõista. Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega vastavalt TsMS §-le 393 ning kohustas teda lähtudes TsMS § 394 vastama kirjalikult 19.juuniks 2007a. Hagimaterjalid on kostjaga ühes eluruumis elava isiku- Vxxxx Gxxxxxxx poolt vastu võetud 30.mail 2007a( tl 14). TsMS § 313 lg 2 alusel loetakse hagimaterjalid kostjale üleantuks. Kostja hagile käesoleva ajani vastanud ei ole. Kohus on määranud asja lahendamiseks kohtuistungi 25.juulil 2007a Jõgeva kohtumajas. Kohtukutse on kostja 22.06.2007a isiklikult kätte saanud, kuid kohtuistungile kostja ei ilmunud. Kohus määras uue istungiaja 20.septembril 2007a. Kostja on kohtukutse kätte saanud 18.08.2007a, kuid istungile ei ilmunud. Hageja jääb kohtuistungil esitatud nõude juurde ja palub kohtul lahendada asi tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1, 3 alusel, kuna kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ja TsMS § 410 alusel on võimalik lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostja ei ole ilmunud kohtuistungile. TsMS § 444 lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus. TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldatakse hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohtu seisukohad Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Tagaseljaotsusega on võimalik hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 436 lg.1 järgi kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. § 436 lg.7 järgi kohus ei ole seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Neist seadusesätetest juhindudes ei saa kohus rahuldada hagi hageja poolt osutatud õiguslikel alustel. Kohus tegi kindlaks faktilised asjaolud: kostja on korteriomandi asukohaga xxxxxxxxxxxxx omanik alates aastast 1999 (tl.5). Kostjale kuuluv korter on varustatud ühisveevärgist antava veega ja ühiskanalisatsiooni vahendusel juhitakse kostja korterist ära reovesi. Järelikult on vee saamine kostja kinnistule ja ärajuhtimine kostja kinnistult reguleeritav „Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seaduse“ sätetega. Selle seaduse § 8 lg.1 järgi ( mais 1999 kehtinud redaktsioonis): Vee-ettevõtja klient käesoleva seaduse tähenduses on kinnistu omanik, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik, kelle veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. § 8 lg.5 sätestas: Kui elamu juurde kuuluv maa on kaasomandis, sõlmitakse ühisveevärgist vee võtmise ja heitvee ühiskanalisatsiooni juhtimise leping vastavalt asjaõigusseaduse paragrahvile 72 kaasomanike kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse alusel. § 16 lg.3 sätestas: Enne käesoleva seaduse jõustumist kohaliku omavalitsuse ja vee-ettevõtja ning kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingud kehtivad niivõrd, kuivõrd need ei ole 2 (4)

vastuolus käesoleva seadusega. Nimetatud lepingute asendamine käesoleva seaduse nõuetele vastavate lepingutega tuleb lõpetada hiljemalt 2001. aasta 31. detsembriks. Hageja on andnud kostjale vett aastaid ja juhtinud ära kostja korterist reovee ning käsitlenud sellist suhet kostjale osutatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenusena, s.t. teenuste müügi suhtena. Osutatud teenuste hinna ulatuses on hageja esitanud kostjale tasumise nõude ja käesolevas hagiasjas hagi. Seega on vee-ettevõtja käsitlenud veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse suhte teise poolena (kliendina) korteriomandi omanikku. Selline käsitlus oli võimalik „Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seaduse“ § 8 lg.1 kohaselt, mis kehtis aastal 1999 ja hiljem, mille järgi kliendina käsitleti kinnistu omanikku. Korteriomandi omanik, näiteks ka kostja, oli kinnistu omanikuna kantud kinnistusraamatusse mais 1999 (tl.5) ja temale kuuluv korteriomand moodustaski kinnistu. Seega oli korteriomandi omaniku käsitlemine kliendina mõeldav seaduse sellise redaktsiooni kohaselt, kus mõistet „kinnistu“ muudes sätetes ei käsitletud. Kohtule ei ole teatavaks saanud muid asjaolusid, mille tõttu hageja kui vee-ettevõtja poolt kostjale kui kliendile osutatud veevarustamise ja kanalisatsiooniteenuse leping oleks olnud vastuolus „Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seaduse“ (edaspidi nimetatud „Seadus“) sätetega. Hageja kohtumenetluse käigus 25.juulil 2007 (tl.20-21) kinnitas, et vee-ettevõtja ei ole sõlminud „Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seaduse“ §-s 8 lg.5 sätestatud lepingut kaasomanike kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse alusel. Kohtu järelepärimisele teatas korteriühistu xxxxxxxxxxxxxx, et nimetatud leping on sõlmitud 06.augustil 2007.a. (tl.25,26). Seetõttu tuleb lugeda, et vee-ettevõtja (hageja) ja kliendi (kostja) vaheline teenuse osutamise leping kehtis edasi ka pärast 31.detsembrit 2001 ja pärast 10.01.2002 kehtima hakanud redaktsiooni ka pärast 31.detsembrit 2002 (seaduse § 16 lg.3) kuni 01. jaanuarini 2006. Alates 01.jaanuarist 2006 kehtiv „Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seaduse“ § 1 lg.11 sätestab: käesolevas seaduses kasutatakse kinnistu mõistet kinnistusraamatuseaduse § 51 punktides 1 ja 2 sätestatud tähenduses. „Kinnistusraamatuseaduse“ § 51 sätestab: kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud: 1)kinnisasi (maatükk); 2)hoonestusõigus; 3)korteriomand; 4)korterihoonestusõigus. Sellisest kahe seaduse sõnastuse koostoimest tuleneb, et alates 01.jaanuarist 2006 ei tähenda „Seaduses“ nimetatud kinnistu enam korteriomandit või kinnistu omanik korteriomandi omanikku (kuna korteriomand on nimetatud „Kinnistusraamatuseaduse“ § -s 51 p.3). Seega alates 01.jaanuarist 2006 ei ole võimalik, et vee-ettevõtja klient ühisveevärgist vee võtmise ja reovee juhtimise suhtes on korteriomandi omanik, käesolevas asjas kostja. Selleks saavad olla „Seaduse“ § 8 lg.5 alusel sõlmitud lepingu alusel „kõik kinnistu kaasomanikud volitatud esindaja kaudu“. Seega on alates 01.jaanuarist 2006 vee-ettevõtja ja korteriomanike vahel varasemalt toiminud lepingud vastuolus „Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seaduse“ sätetega olulise tingimuse osas- selles osas, kes saab olla lepingu pooleks. Järelikult ja tulenevalt „seaduse“ § 16 lg.3 ei saa need lepingud enam kehtida ja nõuet ei saa rahuldada korteriomaniku vastu. Kostja ei ole tema vastu esitatud nõuet vaidlustanud. Seega tuleb lugeda hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg.1). Kostja on sõlminud 04.08.2006 hagejaga lepingu, milles tunnistab võlga seisuga 31.juuli 2006 summas 5662 krooni ja kohustub selle tasuma osade kaupa 15.juuliks 2007(tl.10-11). 3 (4)

Kohus on seisukohal, et selline leping kujutab endast kostja võlatunnistust VÕS § 30 mõttes ja sellise võlatunnistuse alusel tuleb võlg kostjalt välja mõista. Kehtiva Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele; VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja ei ole täitnud võlatunnistusega loodud iseseisvat kohustust hageja ees ja tema vastu esitatud nõue sellise võla tasumiseks tuleb rahuldada. Hageja nõude rahuldamine tema poolt esitatud õiguslikul alusel vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamisest tekkinud võla tasumiseks- oleks võimalik kuni 01.jaanuarini 2006 ostetud teenuste eest, kuna „Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seaduse“ § 1 lg.11 ja § 8 lg.1, lg.5 järgi saab korteriomandi omanikust kostja olla kuni 01.01.2006 sellise lepingu pooleks. Alates 01.01.2006 ei saa korteriomandi omanik olla sellise lepingu pooleks ja seega rahuldades sellisest suhtest tuleneva hagi korteriomandi omaniku vastu, ei oleks kohtuotsus seaduslik. Kohtu õigus otsustada kohaldamisele kuuluva õigusakti üle tuleb TsMS § 436 lg.7, §-st 438 lg.1. Hageja nõue on esitatud perioodi eest 01.01.1997-30.04.2007. Seisuga aprill 2007 on kostja võlgnevus hageja ees 5643 krooni ( tõendid tl. 6-9, 33-36) ja hagiavalduse päises ongi hageja taotlenud hagi sellises summas rahuldamist. Kohus rahuldab hageja nõude 04. augustil 2006 sõlmitud lepingu alusel, kuna selle lepingu sõlmimisega loodi kostja iseseisev kohustus hageja ees (VÕS § 30 lg.1, lg.2). Ehkki leping on sõlmitud võla kohta 5662 krooni, rahuldab kohus hagi hagis nõutud ulatuses, seisuga 30.04.2007 summas 5643 krooni (aluseks TsMS § 439). Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi tervikuna, seega tuleb menetluskulud kanda täies ulatuses kostjal. Kuna hageja menetluskulud on hagiavalduses ja selle lisades juba esitatud ning kostjal on olnud nendega võimalik tutvuda, siis menetlusökonoomia eesmärgil kohus ei rakenda TsMS § 174 lg.1, § 176 lg 1 ja § 177 lg 1 ning lahendab kohtukulude väljamõistmise käesoleva otsusega. Kostja ei ole menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Hagiavalduse kohaselt on tsiviilasjas hageja senisteks menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 350 krooni. Kohus leiab, et nimetatud menetluskulud tuleb kanda kostjal TsMS § 162 lg 1 alusel. TsMS § 177 lg 3 alusel võib menetlusosaline kümne päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest nõuda menetluskulude kohta tehtud otsuse täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud kulude suhtes. Kohus lähtub otsuse tegemisel VÕS § 76 lg 1, § 108 lg 1, TsMS § 138 lg 2; § 139, § 143 p 4; § 162 lg 1; § 407 lg 1, 3; § 410, § 442 lg 1, lg 2, lg 4, lg 6, § 444; § 436 lg.1, lg.2, lg.3, lg.4, lg.7, § 438 lg.1, lg.2. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohtunik Ü.Raag

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.