2-06-23822/7 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

pöördumised tulemust ei andnud. Kostjale 26. aprillil 2006 saadetud pöördumisele, milles hageja pakkus kostjale võimalust arve tasuda vabatahtlikult, kostja ei reageerinud. Hageja väitel on ta omapoolselt täitnud pooltevahelise suulise lepingu õigel ajal ja õigel viisil. Hageja palub kostjalt välja mõista 1103,85 krooni tasumata arve eest, viivis arve tasumisega viivitatud 365 päeva eest määras 0,5% päevas, kokku 2014,50 krooni ja 68 krooni paki saatekulu. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja on esitanud kohtule järgmised tõendid: koopia ... arvest nr 95 (t.l.-7), ... . aprilli 2006 kirja nr 9 koopia (t.l.-6), OÜ Cargobus arve/veoleping nr 246266 (t.l.-10), OÜ Cargobus kättesaamise arve/veoleping nr 246266 (t.l.-13), hageja kiri kostjale (t.l.-14), OÜ Carnaluks 16. mai 2007 kiri koos lisaga (t.l.-49). Kostja vastus Kohtule 26. jaanuaril 2007 esitatud vastuses hagiavaldusele kostja hagi ei tunnista. Kostja väitel ei ole ta saanud kaupa hageja näidatud väärtuses. Hageja esitatud tõenditele tuginedes väidab kostja, et hageja saadetud ja kostja poolt kätte saadud kauba väärtuseks on 100 krooni, mida kinnitab OÜ Cargobus kviitung nr 246266. Peale selle saadetise ei ole kostja muud kaupa hagejalt saanud. Kostja tasus kauba eest Narva laadal ja täies ulatuses ettemaksuna 100 krooni. Kostja palub kohtukulud jätta hageja kanda. Kostja kohtule tõendeid ei esitanud. Hageja seisukoht kostja vastuse osas Hageja väitel ei ole ta kostja käest 100 krooni saanud. Põhjuseks, miks ta OÜ Cargobus teenust kasutades hindas kostjale saadetud paki väärtuseks 100 krooni, teatas hageja, et soovis sel viisil saatekulusid vähendada ning kauba saatedokumendile märgitud väärtus 100 krooni ei ole saadetud kauba tegelik väärtus. Kostja pidi olema teadlik kauba väärtusest, sest hageja teatas kostjale selle summa laadapäeval. Kostja kauba kättesaamisel hagejale pretensioone kauba osas ei esitanud. Kuigi kostja on väitnud, et tasus kogu kauba eest summa 100 krooni ja seda ettemaksuna, on hageja seisukohal, et kostja ei oleks kuidagi saanud 100 krooni eest osta 594 meetrit atlaspaela, mille meetri hind oli 1,15 krooni ja 2 krooni. Kui kostja sai kaupa rohkem kui 100 krooni eest, oleks ta pidanud üleliigse kauba tagastama. Hageja väitel ei ole kostja oma vastuväiteid tõendanud. Hageja esitas 28. mail 2007 kohtule täiendavad seisukohad ja dokumentaalsed tõendid. Hageja teatas, et kostja tellis temalt suulise kokkuleppe alusel 15 rulli laiemat ja 3 rulli kitsamat atlaspaela kokku väärtusega 1103,85 krooni. Hageja teatas laadapäeval ka kauba hinna ja kostjal selles osas hagejale pretensioone ei olnud. Hageja väitel pidi kostja olema teadlik kauba turuhinnast, sest ta töötab samal tegevusalal. Kostja ostis nimetatud atlaspaela ka laadapäeval. Kostja poolt tellitud kauba ostis hageja ..., kelle 16. mai 2007 kirjast selgub ostetud atlaspaela ühe rulli keskmine kaal. Hageja väitel ühtib OÜ-lt Karnaluks ostetud paela kaal OÜ Cargobus saadetise kaaluga ning seega on tõendatud, et hageja saatis kostjale tema poolt tellitud 15 rulli laia ja 3 rulli kitsast atlaspaela. Kauba vastuvõtmist on kostja kinnitanud oma allkirjaga ning kauba kättesaamisel ei esitanud ta ühtegi pretensiooni kauba koguse või hinna osas. Kohtuistung Kohtuistungil 07. mail 2007 jäi hageja esitatud nõude juurde. Hageja selgitas, et pooled kohtusid laadal ning kostja palus saata talle paelad bussiga, sest ta ise elab Narvas. Hageja saatiski kostjale 15 rulli laia ja 3 rulli kitsast atlaspaela, mis on ka kajastatud esitatud arvel. Vastuseks hageja poolt kostjale saadetud kirjale teatas kostja, et kuna tal tuleb maksta renditasu, maksab ta paelte eest 2(7)

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus tuvastas, et pooled sõlmisid 19. augustil 2005 Narva laadal kokkuleppe, mille kohaselt hageja müüs kostjale atlaspaela. Hageja saatis tellitud kauba kostjale Narva OÜ Cargobus veoteenusega 29. augustil 2005. Kostja sai kauba kätte 31. augustil 2005. Hageja saatis kostjale 29. augustil 2005 arve atlaspaela eest kogusummas 1103,85 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 34 kohaselt, tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja on esitanud kostjale arve nr 95 (t.l.-7) millest selgub, et hageja puhul on tegemist füüsilisest isikust ettevõtjaga ning kostjale kauba müümisel tuleb hagejat lugeda majandus- või kutsetegevuses tegutsevaks isikuks. Kohus ei tuvastanud, et kostja oleks majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik ja seega on kostja puhul tegemist tarbijaga. Hageja nõudeks on kostjalt välja mõista 1103,85 krooni tasumata arve eest, viivis arve tasumisega viivitatud 365 päeva eest määras 0,5% päevas, kokku 2014,50 krooni ja 68 krooni paki saatekulu. Kauba eest saamata jäänud tasu Vaidlust ei ole, et poolte vahel oli 19. augustil 2005 sõlmitud suulises vormis müügileping, mille alusel hageja müüs kostjale atlaspaela. Kehtiv seadusandlus müügilepingule kohustuslikku vormi ette ei näe ning seega võisid pooled sõlmida lepingu ka suulises vormis. Kostja kohustus kauba eest tasuma kauba kättesaamisel. Vastavalt VÕS § 208 lg 1 ja 4, asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Tarbijalemüük on asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses.

Vaidlust ei ole, et hageja on omapoolse müügilepingust tuleneva kohustuse täitnud ning kostja on atlaspaela kätte saanud. Kauba vastuvõtmist on kostja kinnitanud oma allkirjaga. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt müügilepingust tuleneva ostuhinna tasumise kohustuse täitmist. Hageja saatis kostjale kauba eest arve kogusummas 1103,85 krooni (t.l.-7), mille kohaselt on kostjale müüdud 99 meetrit atlaspaela hinnaga 1,15 krooni, kokku 113,85 krooni, ja 495 meetrit atlaspaela hinnaga 2 krooni, kokku 990 krooni. Kostja arvet tasunud ei ole. Kostja esitas vastuväite, et kauba hinnaks oli kokku lepitud 100 krooni ning ta sai hagejalt 2 rulli laiemat ja 3 rulli kitsamat paela väärtusega 100 krooni, mida tõendab OÜ Cargobus arve/veoleping nr 246266 (t.l.-10). Kostja võttis kohtuistungil omaks, et nõustub tasuma hagejale kogu kauba eest 100 krooni. VÕS § 23 lg 1 kohaselt, lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. /---/. Arve esitamine iseenesest ei tekita ostjale kohustust tasuda arvel näidatud ostuhinda. Ostuhind määratakse kindlaks poolte kokkuleppel. Vastavalt VÕS § 28 lg 2, kui hinda ei ole määratud ega hinna määramise viisi ette nähtud ja hind ega hinna määramise viis ei tulene lepingu olemusest ega muudest asjaoludest, tuleb maksta lepingu sõlmimise ajal lepingu täitmise kohas seda liiki lepinguliste kohustuste täitmise eest tavaliselt tasutav hind, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik hind. Poolte kokkulepet kauba hinna ja koguse osas tuvastada ei õnnestunud, kuna sellekohaseid tõendeid kohtule ei esitatud. Hind ja hinna määramise viis ei tulene ka poolte lepingust. Kohus leiab, et hinna määramisel tuleb lähtuda muudest asjaoludest. Kohus tuvastas, et hageja saatis kauba kostjale OÜ Cargobus veoteenust kasutades ning sealjuures märkis kostjale saadetud kauba väärtuseks 100 krooni. Seda kinnitab ka OÜ Cargobus arve/veoleping nr 246266 (t.l.-10). Nimetatud summa 100 krooni vastab ka kostja poolt omaksvõetud summale. Hageja väitis, et märkis OÜ Cargobus arvele kauba väärtuseks 100 krooni, et vähendada saatekulusid ning 100 krooni ei ole kauba tegelik väärtus. Kohus ei nõustu hageja väitega. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendit selle kohta, milline kaup ning millises väärtuses OÜ Cargobus veoteenuse saadetises tegelikult oli. Kohus leiab, et hageja poolt kostjale saadetud kauba hinna määramisel tuleb aluseks võtta OÜ Cargobus arve/veolepingus nr 246266 (t.l.-10) hageja poolt deklareeritud väärtus 100 krooni. Kostja on kauba hinna 100 krooni omaks võtnud. Hageja on esitanud väite, et kostja pidi olema teadlik kauba turuhinnast, sest kostja töötab samal tegevusalal. Lähtuvalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65, eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. /---/. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-24-04 lahendis leidnud, et „tsiviilseaduse mõtte kohaselt ei saa hea usu põhimõtte vastaseks lugeda ostuhinna mittevastavust müügilepingu järgi üleantava asja harilikule väärtusele ehk kohalikule keskmisele müügihinnale (turuhinnale)“. Seega võib lepinguga ette näha teistsuguse hinna asjale kui seda on asja turuhind.

Hageja on esitanud väite, et tellitud kauba ostis ta ... ning ... ostetud paela kaal OÜ Cargobus saadetise kaaluga ning seega on tõendatud, et hageja saatis kostjale tema poolt tellitud 3 rulli kitsast ja 15 rulli laia atlaspaela. Kostja esitas vastuväite, et ta sai hagejalt 2 rulli laiemat ja 3 rulli kitsamat paela. Kohus ei nõustu hageja väitega. ... 16. mai 2007 kiri koos lisaga (t.l.-49) tõendab vaid, et hageja ostis 2005. aasta augustis atlaspaela ning millest 3 rulli oli laiusega 4 mm ja 15 rulli laiusega 10 mm. Selgub ka, et ... sai atlaspaela kätte hageja ning alles peale kättesaamist saatis selle edasi kostjale. ... saadud kaup asus teatava aja hageja valduses ning hagejal oli võimalus kauba kogust ja sortimenti enne kostjale saatmist muuta. Hageja nimetatud tõendi alusel ei ole OÜ Cargobus saadetise pakendis oleva kauba kogust ja sortimenti võimalik tuvastada. Kohus peab vajalikuks märkida, et OÜ Cargobus arve/veolepingul nr 246266 (t.l.-10), OÜ Cargobus kättesaamise arve/veolepingul nr 246266 (t.l.-13) märgitud saadetise kaal 0,5 kg ei vasta ... 16. mai 2007 kirja lisas (t.l.-49) märgitud atlaspaela kaalule. Hageja väitel sisaldas saadetis 3 rulli atlaspaela laiusega 4mm ja 15 rulli atlaspaela laiusega 10 mm. ... 16. mai 2007 kirja lisa kohaselt on 4 mm laiuse atlaspaela ühe rulli keskmine kaal 0,014 kg ja 10 mm laiuse atlaspaela ühe rulli keskmine kaal 0,023 kg. Kokku arvestatuna kaaluks 3 rulli atlaspaela laiusega 4mm ja 15 rulli atlaspaela laiusega 10 mm 3 x 0,014 + 15 x 0,023 = 0,042 + 0,345 = 0,387 kg, mis on OÜ Cargobus saadetise kaalust 0,113 kg ehk ligikaudu 1/5 vähem. Hageja viidatud tõendist ... 16. mai 2007 kiri koos lisaga (t.l.-49) ei selgu, et kostjale saadetud atlaspaela kogus vastaks hageja nimetatud kogusele 3 rulli atlaspaela laiusega 4mm ja 15 rulli atlaspaela laiusega 10 mm. Samuti ei lange kokku OÜ Cargobus saadetise kaaluga 0,5 kg kostja poolt omaks võetud kättesaadud atlaspaela kaal. Vastavalt ... 16. mai 2007 kirja lisas toodud andmetele kaalub 2 rulli laiemat ja 3 rulli kitsamat paela 2 x 0,023 + 3 x 0,014 = 0,088 kg, mis moodustab vaid ligikaudu 1/5 OÜ Cargobus saadetise kaalust. Kostjale saadetud kauba kaaluks saab lugeda OÜ Cargobus arve/veolepingul nr 246266 (t.l.-10), OÜ Cargobus kättesaamise arve/veolepingul nr 246266 (t.l.-13) märgitud saadetise kaal 0,5 kg. Kohus leiab, et OÜ Cargobus saadetise kaalu alusel ei ole aga võimalik tuvastada, milline kaup, mis hinnaga ja millises koguses kostjale saadeti. Muid tõendeid kostjale saadetud atlaspaela koguse või hinna kohta pooled kohtule esitanud ei ole. Hageja väitel pidi kostja teadma, et 100 krooni eest ei ole võimalik saada 594 meetrit atlaspaela hinnaga vastavalt 1,15 krooni ja 2 krooni ning seega üleliigse tagastama. Kostja esitas vastuväite, et sai hagejalt 2 rulli laiemat ja 3 rulli kitsamat paela ning selle hinnaks oli kokku lepitud 100 krooni. Kohus ei nõustu hageja väitega paela koguse osas. Kohtule esitatud tõenditest ei selgu, et kostja oleks hagejalt saatnud kokku 594 meetrit atlaspaela. Tõendatud on, et kostja sai atlaspaela, kuid millises koguses, seda kohtul tuvastada ei õnnestunud. Hageja poolt kohtuistungil esitatud seisukohta, et kostjalt tuleks välja mõista hüvitis hagejat kohtuistungi ajal asendanud müüja kahe päeva töötasu ulatuses, ei saa kohus arvestada, kuna hageja nõuet selle kohta seaduses sätestatud korras ei esitanud. Hageja nõue välja mõista kostjalt kauba eest saamata jäänud tasu 1103,85 krooni tuleb rahuldada osaliselt ja kostjalt välja mõista hageja kasuks kauba eest saamata jäänud tasu 100 krooni.

Hageja on esitanud nõude välja mõista kostjalt atlaspaela saatmise kulu 68 krooni. OÜ Cargobus arve/veolepingu nr 246266 (t.l.-10) selgub, et hageja on 29. augustil 2005 kasutanud OÜ Cargobus veoteenust kokku 68 krooni väärtuses ning saatnud kostjale Jõgevalt Narva saadetise kaaluga 0,5 kg. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on atlaspaela kätte saanud OÜ Cargobus saadetisega. Cargobus arve/veolepingul nr 246266 (t.l.-13) on kostja allkiri kauba vastuvõtmise kohta. Hageja on veoteenuse eest raha maksnud. Kostja nõuet ei tunnista. Kohus tuvastas, et tegemist oli tarbijalemüügiga. Pooled ei vaidle, et nad sõlmisid laadal lepingu, mille kohaselt hageja müüb kostjale atlaspaela. Vastavalt kokkuleppele saatis hageja atlaspaela kostjale ning lisas saadetisele ka arve saadetud kauba eest. Hageja märkis hagiavalduses, et ta oli nõus kauba kostjale kätte toimetama Hageja tasus ise kauba saatmise eest OÜ-le Cargobus. Lähtuvalt VÕS § 215 lg 3, kui tarbijale müügi puhul toimetab müüdud asja ostjale kätte müüja või müüjaga sõlmitud lepingu alusel vedaja, võib ostjalt nõuda veokulude hüvitamist üksnes juhul, kui nende kulude suurus või andmed, mille alusel kulude suurus arvutatakse, on ostjale hiljemalt lepingu sõlmimisel teatavaks tehtud. Sama kehtib kõigi muude teenuste osutamisega seotud kulude suhtes, mida müüja ostjale tema nõusolekul seoses müügiga osutab. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte kokkulepe laadal 19. augustil 2005. Kostja kinnitab lepingu sõlmimist laadal. Hageja saatis atlaspaela kostjale 29. augustil 2005, so 10 päeva hiljem, ning tasus saatekulud saadetise üleandmisel vedajale. Lepingu sõlmimisel 19. augustil 2005 ei võinud hageja teada veokulude täpset suurust ning nendest kostjale teatada, kuna saadetise kaal ja veoteenuse hind selgus saatmisel. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja oleks kostjale lepingu sõlmimisel veokuludest või nende arvutamiseks vajalikest andmetest teatanud. Kohus leiab, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt saatmiskulude hüvitamist, kuna saatmiskulude suurus või andmed nende arvutamise kohta ei olnud kostjale lepingu sõlmimisel teatavaks tehtud. Hageja nõue 68 krooni saatmiskulude väljamõistmiseks kostjalt tuleb jätta rahuldamata. Viivis Hagiavalduses esitas hageja nõude välja mõista kostjalt viivis kokku 2014,50 krooni. Kohtuistungil 19. septembril 2007 hageja loobus viiviste nõudest ja kohus võttis loobumise vastu. Kohus leidis, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagejalt saadud kauba eest 100 krooni. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/. Lähtuvalt TsMS § 163 lg 1, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. /---/. Hageja lõplikuks nõudeks jäi arve nr 95 alusel välja mõista kostjalt 1103,85 krooni ja OÜ Cargobus teenuse eest 68 krooni, kokku 1171,85 krooni. Kohus leidis, et kostjalt kuulub välja mõistmisele hageja kasuks 100 krooni, mis moodustab hageja nõudest 100 / 1171,85 x 100% = 8,5 %. 6(7)