Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-07-16186 toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 416.

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

19.04.2007.a. esitas Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti kaudu kohtule hagi J Si vastu kuriteoga tekitatud kahju 39 329 kr nõudes. Kostja J S tunnistati Saare Maakohtu 16. jaanuari 2002.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr. 156/01 süüdi kuriteos KrK § 105 järgi ning teda karistati üheaastase ja kuuekuulise vabadusekaotusega. Kostja karistuse kandmise aega arvati alates 29.06.2001.a. ning ta vabanes karistuse kandmisest 29.12.2002.a. Nimetatud kohtuotsuse alusel on tuvastatud, et J S põhjustas M Tu surma ettevaatamatuse tõttu. Ohvriabi seaduse § 8 lõike 1 punkti 1 kohaselt on vägivallakuritegu otseselt isiku elu või tervise vastu toimepandud kriminaalkorras karistatav tegu, mille tagajärg on kannatanu surm. Ohvriabi seaduse § 7 lõige 1 sätestab, et riikliku hüvitist makstakse Eesti Vabariigi territooriumil toimepandud vägivallakuriteo ohvritele ja ohvri ülalpeetavatele. Sama seaduse § 9 lõike 3 punkt 1 sätestab, et kui ohver saab vägivallakuriteo tagajärjel surma, on õigus saada hüvitist tema ülalpeetaval riikliku pensionikindlustuse seaduse tähenduses. Lähtuvalt eeltoodust omavad õigust hüvitisele M Tu ülalpeetavad M-M Tk, T Mai, G Tk, K-M Tk ja R Tk. Pärnu Pensioniamet tugineb kuriteoohvritele riikliku hüvitise suuruse arvutamisel ohvriabi seadusele ning Vabariigi Valitsuse 27.02.2004.a. määrusele nr. 51 "Kuriteoohvritele makstava riikliku hüvitise suuruse arvutamise kord." 2004.a. 1.veebruaril jõustunud ohvriabi seaduse § 34 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist määratud perioodilised hüvitised, mille maksmine jätkub pärast käesoleva seaduse jõustumist, arvutatakse ümber ohvriabi seaduse kohaselt. Ohvriabi seaduse § 26 lõike 2 alusel teeb pensioniamet riiklike toetuste ja muude maksete suuruse muutmise korral omal algatusel ümberarvutused muudatuse jõustumise päevast arvates 10 päeva jooksul. Ohvriabi seaduse § 15 järgi makstav hüvitis ühele ohvrile ja kõigile ülalpeetavatele kokku ei või olla suurem kui 50 000 krooni. Vastavalt eeltoodule maksis Pärnu Pensioniamet ohvri ülalpeetavatele M-M Tule, T M le, G Tule, K-M Tule ja R Tule alates 01.09.2003.a. kuni 31.07.2005.a. vägivallakuriteo ohvri surmast tulenevat kahju hüvitist. Ohvriabi seaduse § 18 kohaselt maksti Pärnu Pensioniameti direktori 01.10.2002.a. otsuse nr 2 ja 05.11.2004 otsuse nr 2/1 alusel kuriteoohvri surmast tulenevat kahju hüvitist järgnevalt: M-M Tule ja T M le hüvitist ajavahemikul 01.09.2003.a. - 31.07.2005.a. kokku 13 014.80 krooni ning G Tule, K-M Tule ja R Tule alates 01.09.2003.a. kuni 31.07.2005.a. hüvitist kogusummas 26 314.20 krooni. Seega on Pärnu Pensioniamet alates 01.09.2003.a. kuni 31.07.2005.a. maksnud M Tu surmast tulenevat kahju hüvitist tema ülalpeetavatele kogusummas 39 329.00 krooni. Ohvriabi seaduse § 31 lõige 1 sätestab, et pärast hüvitise maksmist läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Tagasinõutav summa ei või olla suurem tsiviilhagiga rahuldatud summast. Sama sätestas kuriteoohvritele riikliku hüvitise maksmise seaduse § 25 lõige 1. Eeltoodu alusel ja juhindudes ohvriabi seaduse § 31 lõikest 1 palun: J Silt ( ) välja mõista M-M Tule, T M le, G Tule, K-M Tule ja R Tule Pärnu Pensioniameti poolt välja makstud kuriteoga tekitatud kahju hüvitis kogusummas 39 329.00 krooni ning kohustama teda maksma välja mõistetud hüvitis Sotsiaalkindlustusameti pangakontole nr 10002033069006 SEB Eesti Ühispangas.

2-07-16186

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 38-39, 42/.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 24.08.2007.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 38-39/. Kostjale on menetlusdokument postiasutuse poolt kätte toimetatud isiklikult 25.08.2007 /t.l. 42/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Hageja ei ole hagiavalduses menetluskulude taotlust esitanud. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. TsMS § 174 lg-te 1-3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

2-07-16186 Otsuse tegemisel juhindub kohus veel TsMS §-dest 434-438.

Kristel Pedassaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.