Võlaõigus › Alusetu rikastumine

Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-17-4692

Määruse tegemise aeg ja koht

16. august 2017. a, Tallinn

Kohtukoosseis

Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Mati Maksing ja Ande Tänav TS hagi Korteriühistu LINNAMÄE 8 vastu 99,39 euro väljamõistmiseks või alternatiivselt remondifondi sissemaksete vähendamiseks

Kohtuasi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26. juuni 2017. a määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

TS määruskaebus

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja TS (isikukood xxxxxxxxxx), esindaja Anatoli Majevski

tehinguline

Kostja Korteriühistu LINNAMÄE 8 (registrikood 80131503) Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon: Jätta Harju Maakohtu 26. juuni 2017. a määrus muutmata ja määruskaebus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta määruskaebuse menetlemise kulud TS kanda. Edasikaebe kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik

Hagiavalduse kohaselt teostas 2015. a suvel ja sügisel OÜ Vekont Ehitus vastavalt hinnapakkumisele nr 059/0715 kostja hoones küttesüsteemi renoveerimise, mille käigus oli ettenähtud ka radiaatorite vahetamine korterites. Hageja oli juba enne seda soetanud ja paigaldanud kaasaegsed radiaatorid, mis sobisid paigaldatava küttesüsteemiga ning vastavalt tema avaldusele jäid tema korteris radiaatorid vahetamata. Vastavalt töövõtja poolt kostjale esitatud „Aktile lisatööde kohta“ tasus kostja teostatud tööde eest töövõtjale algsest hinnapakkumisest vähem hageja ja mõne teise korteriomaniku korteris teostatud tööde ja paigaldatud seadmete mahu vähendamise arvel. Töövõtja poolt kostjale esitatud „Akti lisatööde kohta“ kohaselt jäeti paigaldamata hageja korterisse nr xx kaks radiaatorit maksumusega 52,96 eurot (44,13 eurot + 20%) ja 37,31 eurot (31,09 + 20%) ning vastavate tööde teostamata jätmisega vähenes hinnapakkumise hind 9,12 euro (7,6 eurot + 20%) võrra. Seega moodustas kostja remondifondi kokkuhoid ehk alusetu rikastumine hageja arvel moodustas 99,39 eurot (52,96 eurot + 37,31 eurot + 9,12 eurot). Remonttööde tasustamine toimub korteriühistutes remondifondist, mis moodustatakse korteriühistu liikmetelt kogutavate igakuiste maksete arvel. Enne kirjeldatud tööde alustamist tasus hageja kostja remondifondi igakuiselt 10,79 eurot. Pärast tööde tegemist tasub hageja kostja remondifondi 8,83 eurot. Korteriomandiseaduse (KOS) § 2 lg 2 mõtte kohaselt on korterites asuvad radiaatorid korteriühistu kaasomand, mille korrashoiuks tasuvad ühistu liikmed kostja poolt esitatavate igakuiste arvete kohaselt vastavalt korteriomandi pinna suurusele. KOS § 13 lg 3 kohaselt ei ole korteriomanik kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutusteks suuremaid kulutusi. Harju Maakohus tegi 31. märtsil 2017. a määruse, millega keeldus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest. Kohus leidis, et hageja nõudel puudub hagis esitatud asjaoludel rahuldamise perspektiiv. Eelduslikult teostatakse kostja kogutava remondifondi vahenditest kõiki elamus vajalikke remonditöid. Igal juhul peab remondifondi jäägi kasutamise otsustama korteriühistu. Korteriühistu vahendite kasutamise osas on hagejal võimalus kaasa rääkida teostades oma õiguseid korteriühistu liikmena. Hageja esitas ka alternatiivse nõude vähendada tema igakuiseid makseid remondifondi. Remondifondi maksete tegemise alused on ette nähtud korteriühistu majandustegevuse aastakavas. Hageja taotletavat õiguskaitsevahendit remondifondi maksete vähendamiseks kehtiv õigus ette ei näe. Maakohtu määruse peale esitas hageja määruskaebuse, paludes määruse tühistada ja võtta hagi menetlusse. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 19. mai 2017.a määrusega maakohtu 31. märtsi 2017. a määruse ja saatis tsiviilasja maakohtule tagasi hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Ringkonnakohus märkis, et maakohus peab asja menetlusse võtmise uuel otsustamisel selgitama välja nõude aluseks olevad asjaolud ja täitma selgitamiskohustust, vajadusel andma hagejale tähtaja nõude täpsustamiseks, sh täiendavate andmete esitamiseks, mis on vajalikud nõude kvalifitseerimiseks. Ringkonnakohus selgitas ka, et ei ole välistatud, et hagis toodud asjaoludel võiks hageja nõuda kostjalt VÕS (võlaõigusseadus) § 1041 alusel kostja kohustuse täitmisega seotud kulutuste hüvitamist. 12. juuni 2017. a määrusega jättis kohus hagi käiguta ning määras hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitas, et kui hageja soovib väita, et ta on radiaatorite vahetamisega täitnud kostja kohustuse, tuleb hagejal selliselt selgesti hagis välja tuua; kui radiaatorite vahetamine oli kostja kohustus, võib hageja olla käsundita ajanud kostja asja. Kohus märkis, et käsundita asjaajamise nõude seisukohast oluliste asjaoludena tuleb hagejal välja tuua, kas kostjal oli kohustus radiaatorite vahetamiseks ning millisel alusel oli see tekkinud; kas hageja täitis selle kohustuse kostja eest; kas hageja oli kostja kohustuse täitmiseks lepingu või seaduse alusel kohustatud; kas hageja täitis kostja