24.03.2017.a esitas hageja hagi, milles palus mõista kostjalt välja 99,39 eurot või alternatiivselt vähendada hageja igakuiseid sissemakseid kostja remondifondi kuni 99,39 euro tasaarvestamiseni. Hagiavalduse kohaselt teostas 2015.a suvel ja sügisel OÜ Vekont Ehitus vastavalt hinnapakkumisele nr 059/0715 kostja hoones küttesüsteemi renoveerimise, mille käigus oli ettenähtud ka radiaatorite vahetamine korterites. Hageja aga oli juba enne seda soetanud ja paigaldanud kaasaegsed radiaatorid, mis sobisid paigaldatava küttesüsteemiga ning vastavalt tema avaldusele jäid tema korteris radiaatorid vahetamata. Vastavalt töövõtja poolt kostjale esitatud „Aktile lisatööde kohta“ tasus kostja teostatud tööde eest töövõtjale algsest 1(4)
Tsiviilasi nr 2-17-4692 hinnapakkumisest vähem hageja ja mõne teise korteriomaniku korteris teostatud tööde ja paigaldatud seadmete mahu vähendamise arvel. Töövõtja poolt kostjale esitatud „Akti lisatööde kohta“ kohaselt jäeti paigaldamata hageja korterisse nr 54 kaks radiaatorit maksumusega 52,96 eurot (44,13 eurot + 20%) ja 37,31 eurot (31,09 + 20%) ning vastavate tööde teostamata jätmisega vähenes hinnapakkumise hind 9,12 euro (7,6 eurot + 20%) võrra. Seega moodustas kostja remondifondi kokkuhoid ehk alusetu rikastumine hageja arvel moodustas 99,39 eurot (52,96 eurot + 37,31 eurot + 9,12 eurot). Remonttööde tasustamine toimub korteriühistutes remondifondist, mis moodustatakse korteriühistu liikmetelt kogutavate igakuiste maksete arvel. Enne kirjeldatud tööde alustamist tasus hageja kostja remondifondi igakuiselt 10,79 eurot. Pärast tööde tegemist tasub hageja kostja remondifondi 8,83 eurot. Korteriomandiseaduse (KOS) § 2 lg 2 mõtte kohaselt on korterites asuvad radiaatorid korteriühistu kaasomand, mille korrashoiuks tasuvad ühistu liikmed kostja poolt esitatavate igakuiste arvete kohaselt vastavalt korteriomandi pinna suurusele. KOS § 13 lg 3 kohaselt ei ole korteriomanik kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutusteks suuremaid kulutusi.
2.Harju Maakohus tegi 31.03.2017.a määruse, millega keeldus hagi menetlusse võtmisest. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda. Määruse kohaselt viitas kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p-le 2. Kohus leidis, et hagis esitatud faktilistest asjaoludest ei nähtu, et hagejal võiks olla tekkinud kostja vastu nõue 99,39 euro väljamõistmiseks. Hageja on ise soovinud tugineda alusetu rikastumise sätetele. Kostja on korteriühistu. Vastavalt KÜS (korteriühistuseadus) § 15 lg 1 p-le 2 koostab ja esitab korteriühistu juhatus igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab mh korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel. Kui kostja kogub korteriühistu liikmetelt makseid remondifondi, teeb ta seda eelduslikult majandustegevuse aastakavas sätestatud alustel, nõudes oma liikmetelt sisuliselt üldkoosoleku otsuse täitmist, millega majandustegevuse aastakava kinnitati. Majandustegevuse aastakava alusel tasutud maksed remondifondi ei ole tehtud õigusliku aluseta ning seetõttu ei saa korteriühistu nimetatud maksete saamisega olla alusetult rikastunud. Kohus viitas KÜS § 13 lg-le 4. Kui hageja soovib vabaneda kohustusest remondifondi maksete tasumiseks või muuta selle kohustuse ulatust, tuleb hagejal vaidlustada korteriühistu üldkoosoleku otsust, millega majandustegevuse aastakava kinnitati. Hagejal ei saa olla nõudeõigust ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 1042 lg 1 alusel, kuna nimetatud sätte kohaldamine eeldab kulutuste tegemist teise isiku esemele, kuid elamu küttesüsteem on tulenevalt KOS (korteriomandiseadus) § 1 lg 2 ja § 2 lg 2 kõigi korteriomanike, sh hageja omandis. Korteriühistu ei ole küttesüsteemi omanik. Hageja nõutav summa ei ole hagi kohaselt ka kulutus, mille hageja ise kandis seoses küttesüsteemi uuendamisega. See on summa, mille kostja hagi kohaselt kokku hoidis. Kohus leidis, et hageja nõudel puudub hagis esitatud asjaoludel rahuldamise perspektiiv. Kohus keeldus nimetatud nõude menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna nõudega ei ole selle eesmärki võimalik saavutada. Eelduslikult teostatakse kostja kogutava remondifondi vahenditest kõiki elamus vajalikke remonditöid. Seega vaatamata sellele, et hageja oma korteris radiaatorid ise ära vahetas, kasutatakse tema poolt remondifondi tasutud vahendeid eelduslikult kõigi korteriomanike, sh hageja huvides, elamu remontimiseks. Igal juhul peab remondifondi jäägi kasutamise otsustama korteriühistu. Korteriühistu tegutseb vastavalt KÜS § 2 lg-le 1 korteriühistu liikmete ühistes huvides. Korteriühistu vahendite kasutamise osas on hagejal võimalus kaasa rääkida teostades oma õiguseid korteriühistu liikmena. Hageja esitas ka alternatiivse nõude vähendada tema igakuiseid makseid remondifondi. Remondifondi maksete tegemise alused on ette nähtud korteriühistu majandustegevuse aastakavas. Hageja taotletavat õiguskaitsevahendit remondifondi maksete vähendamiseks kehtiv õigus ette ei näe. Seega kohus keeldus ka hageja alternatiivse nõude
2(4)
Tsiviilasi nr 2-17-4692 menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna nõudega ei ole selle eesmärki võimalik saavutada.
3.Maakohtu määruse peale esitas hageja määruskaebuse, paludes määruse tühistada ja võtta hagi menetlusse. Määruskaebuse kohaselt tugineb hageja hagiavalduses mitte ainult VÕS § 1042 lg-le 1, vaid ka asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg-le 4, mis reguleerib isiku ja tema kaasomanike vahelisi rahalisi suhteid, võimaldades üleandjale nõuda teistelt kaasomanikelt asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Maakohus seda ei arvestanud. Korteriühistu on kõikide korteriomanike esindaja ning seega on haginõue õigesti esitatud korteriühistu vastu. Hageja poolt varem tehtud kulutused küttesüsteemi uuendamisel enda korteris võimaldasid teistel korteriomanikel teha vastav kokkuhoid töövõtjale tasumisest korteriühistu remondifondist. Faktiliste väidete tõendamist puudutavate asjaolude hindamine toimub alles vaidluse sisulise arutamise tulemusena. Käesoleval juhul aga asus maakohus analüüsima hageja tõendeid enne hagiavalduse menetlusse võtmist.
4.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
5.Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et vaidlustatud maakohtu määrus tuleb tühistada ning tsiviilasi tuleb saata maakohtule tagasi hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Määruskaebus tuleb seega rahuldada.
6.Hagi menetlusse võtmisest keeldumine maakohtu poolt toodud põhjendustel on ebaõige. Kohus ei ole hagi perspektiivi hindamisel seotud hageja esitatud õiguslike põhjendustega ning kohus peab hindama, kas hagis toodud faktiliste asjaolude õigsust eeldades on sellele faktikogumile vastava õigusnorm, mis võiks anda aluse hagi rahuldamiseks. Hagi kohaselt on hageja soetanud radiaatorid ja radiaatorite korrashoid, sh vajadusel nende vahetamine oli kostja kohustus. Samuti on kostja märkinud, et kostja pidi selle võrra vähem töövõtjale tasuma. Hageja nõuab kostja poolt kokkuhoitud summa hüvitamist. Ringkonnakohus märgib, et ei ole iseenesest välistatud, et hageja poolt kohtu ette toodud asjaoludel võiks nõuda teise isiku kohustuse täitmisest tulenevalt kulutuste hüvitamist. VÕS § 1041 kohaselt isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Korteriühistul lasub korteriomandite kaasomandiosade korrashoiu kohustus. Tegemist on korteriühistuseadusest tuleneva kohustusega. Ei ole välistatud see, et konkreetne küttesüsteem vajas vahetamist ja sellest tulenevalt lasus korteriühistul ka seadusest tulenev radiaatorite vahetamise kohustus. Eelnimetatud nõude saab hageja esitada korteriühistu vastu, kui korteriühistu on isik, kelle kohustuse hageja täitis. Maakohus peab menetlusse võtmise uuel otsustamisel selgitama välja nõude aluseks olevad asjaolud, täitma selgituskohustust ning vajadusel saab kohus TsMS § 3401 lg 1 järgi anda kohtusse pöördunud isikule tähtaja avalduse või nõude täpsustamiseks, muu hulgas juhul, kui ei ole esitatud piisavalt andmeid nõude kvalifitseerimiseks (RKTKm 3-2-1-139-13, p 21).
7.Määruskaebuses palus hageja võtta hagi menetlusse. Ringkonnakohus on maakohtu määruse seaduslikkuse kontrollimisel seotud kaebuse piiridega. Hagi menetlusse võtmiseks on vajalik kontrollida hagi menetlusse võtmise muude eelduste täidetust ning hagi menetlusse võtmine eeldab täiendavaid menetlustoiminguid, mida ringkonnakohtul ei ole võimalik teha ning seega tuleb asi saata maakohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.
3(4)
Tsiviilasi nr 2-17-4692
8.Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele (TsMS § 173 lg 3 viimane lause). Seega menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.
Käesoleva määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada (TsMS § 696 lg 1).
Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
Imbi Sidok-Toomsalu (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.