Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED AS Ilmre esitas Tartu Maakohtule hagi Vastse-Kuuste Põllumajanduse OÜ vastu võla, summas 168 597.20 krooni ja viivise nõudes kuni põhivõla tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt pöördus Vastse-Kuuste Põllumajanduse OÜ 2005. a märtsis AS Ilmre poole ettepanekuga osaleda hinnapakkumiskonkursil Vastse-Kuuste suurfarmi rekonstrueerimistööde tegemiseks. Hageja tegi omapoolse hinnapakkumise, kuid eskiisjooniste alusel, sest kostja soovis hinnapakkumise alusel esitada taotluse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) investeeringutoetuse saamiseks. Kostja teatas 2005. a mais, et tema taotlus investeeringutoetuse saamiseks on rahuldatud ja hageja võib alustada ehitustöödega. 12.08.2005 leppisid pooled kokku VastseKuuste suurfarmi rekonstrueerimistööde esimese järjekorra lammutustööde tegemises ning hageja alustas farmi lammutustöödega. 25.08.2005 toimus hageja ja kostja vahel ehitustööde mahtude ja hindade korrigeerimine, kuna 2005. a märtsikuus esitatud pakkumise puhul oli tegemist ligikaudsete mahtude ja hindadega, sest puudusid ehituse tööjoonised. 31.08.2005 tegi hageja kostjale ettepaneku seni tehtud tööde akteerimiseks ja nende eest tasumiseks. Kostja keeldus ning teatas, et tasub tööde eest alles täielikul lõpetamisel. Hageja katkestas objektil töö, pidades kostja avaldust tööde eest mittetasumise kohta töövõtulepingu ülesütlemiseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 655 tähenduses. Hageja esitas kostjale arve, summas 168 597.20 krooni seni tehtud tööde eest tasumiseks, leides, et kuna töö üleandmine ja hind oli määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Ositi tasumine on loogiline, arvestades lepingu mahtu – üle 13 miljoni krooni. Sellise ehitustööde mahu korral ei saa pidada mõistlikuks, et töövõtja teostab ehitustööd täies ulatuses esmalt oma kuludega ning tellijalt tasu nõudmise õigus tekib alles pärast terve objekti üleandmist. Kostja ei esitanud arvel kajastatud tööde kohta ühtegi pretensiooni ega vastuväidet, mistõttu hageja eeldas, et töö on kostja poolt vastu võetud. Lisaks võlale taotles hageja kostjalt viivise väljamõistmist 0,025 % kuni põhinõude täitmiseni, s.o. 42,15 krooni päevas iga viivituses oldud päeva eest, alates arvel märgitud tasumise tähtajast, s.o 07.09.2005. Alternatiivse hagi õigusliku alusena taotles hageja oma nõude rahuldamist VÕS § 1028 alusel juhul, kui töövõtulepingu sõlmimine poolte vahel ei leia tõendamist, sest hageja on tasunud 168 597.20 krooni OÜ-le Amsti kostja objektil lammutustööde teostamise eest alltöövõtu korras.

Vastse-Kuuste Põllumajanduse OÜ vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt sõlmiti hageja ja kostja vahel 23.03.2006 tööettevõtuleping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega Vastse-Kuuste suurfarmi esimese etapi rekonstrueerimistöödele mahus 4,602 miljonit krooni. 25.08.2005 ja 31.08.2005 esitas hageja kostjale uued hinnapakkumised, mis erinesid varem kokkulepitust nii tööde mahu kui hinna osas. Nimetatud pakkumiste alusel ei olnud kostja nõus lepingut allkirjastama, sest see oli kostja huve kahjustav. Poolelijäänud lammutustööde mahtu ei olnud võimalik hinnata, kuivõrd lauda põrand oli betooniprahti täis kuhjatud. Hageja rikkus töö põhjendamatu poolelijätmisega oluliselt lepingut, tekitades kostjale kahju – lammutustööde lõpetamine tuli tellida teistelt ehitusettevõtjatelt, mis suurendas kostja kulutusi.

MAAKOHTU LAHEND

Tartu Maakohus jättis 23. veebruari 2007 otsusega AS Ilmre hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on pooltevaheline töövõtuleping sõlmitud 2005. a märtsikuus, s.o pärast hageja poolt 23.03.2005 kostjale hinnapakkumise esitamist ning kostja poolt pakkumise vastu võtmist. Kostja ja hageja esindaja on allkirjastanud hinnapakkumise mahus 4 602 000 krooni, mille aluseks oli hageja pakkumuskutse koos lisaga – esimese ehitusjärgu tööde loetelu. Kuna kostja ei kinnitanud oma nõustumuse andmist hageja eelnevale pakkumusele, tuleb lugeda tõendatuks töövõtulepingu sõlmimine esimese ehitusjärgu tööde tegemiseks mahus 4 602 000 krooni. Ka 16.06.2004 projekteerimistööde teostamise lepingu p 2 sätestab, et projekteerija OÜ Marksi Projekt annab AS-le Ilmre 28.06.2004 projekti üle staadiumis, mis võimaldab hinnata ehitustööde maksumust. Samuti ei leidnud tõendamist, et kostja oli tekkinud kohustus hageja poolt 31.08.2005 esitatud arve alusel töö eest tasumiseks. Tasu maksmise kohustus tekib töövõtulepingu järgi ja tasu muutub sissenõutavaks vastavalt VÕS § 637 lg-le 3 töö valmimisest. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt, või see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastu võetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Hageja töövõtjana ei olnud töö või tööosa lõpetanud. Seetõttu ei ole oluline, kas oli kokku lepitud töö või tööosa vastuvõtmises ning kas kostja sellest keeldus või mitte. Lammutustööde lõpetamata jätmist AS Ilmre poolt tõendasid ka fotosalvestiste väljatrükid. Kostja on pärast lammutustööde lõpetamist teiste töövõtjate poolt neile selle eest ka tasunud, mis tõendab, et kostja ei olnud pahatahtlik, jättes hageja poolt esitatud arve tasumata. Kui hagejal oli oma alltöövõtjaga kokkulepe töö osalise tasustamise kohta enne selle lõpetamist, ei loo see kohustusi hageja ja kostja vahel. Hageja rikkus lepingut, jättes oma töövõtulepingust tuleneva kohustuse täitmata - töö tegemata. Hageja toetumine 168 597.20 krooni nõudes alternatiivselt alusetu rikastumise sätetele on ainetu, kuivõrd poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS AS Ilmre esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 23. veebruari 2007 otsuse ning teha uue otsuse, millega mõista Vastse-Kuuste Põllumajanduse OÜ-lt välja apellandi kasuks 168 597.20 krooni põhivõlg ja viivised kuni põhivõla täitmiseni, mille suuruse moodustab 0,025% põhinõudest iga viivituses oleva päeva eest. Apellatsioonkaebuse kohaselt kinnitas alltöövõtja, OÜ Amsti esindaja, et hageja poolt kostjale väiksemas summas esitatud hinnapakkumine oli tehtud kiirustades ja ainult eskiisjooniste alusel, samuti kostja enda tungival soovil reaalsest summast väiksemas summas, kuna kostja soovis tähtaegselt esitada PRIA-le eduka pakkumise abirahade taotlemiseks. Suurema

summaga hinnapakkumise oleks PRIA kõrvale lükanud. Hageja oli nõus heausklikult kostjale vastu tulema ja esitama omalt poolt sellise hinnapakkumise, nagu kostja palus, kuna viimane kinnitas, et PRIA-lt heakskiidu saamisel tehakse töid vastavalt tegelikele hindadele ja töömahtudele. Kostja oli hageja poolt hinnapakkumise tegemisel teadlik, et tööde teostamiseks vajalik tegelik hinnapakkumine on suurem. Hageja oli VÕS § 111 lg 1 ja 4 alusel õigustatud tööde teostamise lõpetama ja nõudma kostjalt teostatud tööde eest tasu maksmist. VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Ka OÜ Amsti esindaja kinnitas, et esimeses etapis sai tehtud küllaltki suur osa töödest. Hageja oli 31.08.2005 OÜ-lt Amsti töid vastuvõttes ja sellekohase akti allkirjastades ka omalt poolt tööosa lõpuni viinud, mistõttu tekkis kostjal VÕS § 637 lg 4 kohaselt kohustus töö vastu võtta ja selle eest hagejale tasuda. Riigikohus on oma 12.02.2004 otsuses nr 3-2-1-13-04 rõhutanud, et õigust jätta töö vastu võtmata võib tunnustada üksnes juhul, kui tehtud töö on täiesti kasutuskõlbmatu ja tuleb tervikuna asendada, st töö oleks tulnud uuesti teha. Arvestades, et hageja poolt tehtud töö oli teostatud nõuetekohaselt, puudus kostjal põhjus töö vastuvõtmisest keeldumiseks ja ta pidi hageja poolt teostatud tööosa vastu võtma. Seetõttu tuleb VÕS § 637 lg 4 alusel lugeda, et kostja on hageja poolt teostatud tööosa vastu võtnud. Hageja ei rikkunud lepingut ega jätnud oma töövõtulepingust tulenevat kohustust täitmata tööd tegemata. VÕS § 655 lg 1 kohaselt on tellijal õigus töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Samas sätestab viidatud õigusnorm, et kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Kuna hageja on Vastse-Kuuste veisefarmis töid teostanud ja seeläbi kulutusi kandnud ning kostja pidi VÕS § 637 lg 4 alusel hageja poolt teostatud tööosa vastu võtma, siis muutus seeläbi hageja tasunõue kostja vastu sissenõutavaks ning kostja on kohustatud hagejale tööde eest tasuma vastavalt hageja poolt 31.08.2005 kostjale esitatud arvele nr 50985 summas 168 597.20 krooni. Juhul, kui kohus leiab, et kostja ei pea hageja poolt teostatud tööde eest tasuma vastavalt lepingule, kohustub kostja hageja poolt teostatud tööde väärtuse hüvitama hagejale alusetu rikastumise sätete alusel. Olukorras, kus hageja on töid teostanud ja selleks kulutusi kandnud, kuid kostaja keeldub hageja kasuks töötasu väljamaksmisest, on kostja alusetult rikastanud ja kohustub tööde väärtuse hagejale hüvitama VÕS §-des 1027, 1028 lg 1 ja 1032 lg 2 sätestatud õigusnormide alusel. Vastse-Kuuste Põllumajanduse OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei kinnitanud alltöövõtja esindaja, et hinnapakkumine oli tehtud ainult eskiisjooniste alusel ning kostja soovil reaalsest summast väiksemas osas. Poolelioleva töö üleandmist ja akteerimist hageja ja kostja vahel kokku lepitud ei olnud, mistõttu oli kostja õigustatud mitte tasuma esitatud arvet enne kui kokkulepitud lammutustööd on hageja poolt teostatud. Hageja ja tema alltöövõtja vahelised kokkulepped teostatud tööde akteerimiste ja tööde eest tasustamise kohta ei saa kaasa tuua kohustusi kostjale. Hageja lõpetas tööd objektil 30.08.2005 koheselt pärast oma allettevõtjalt töö osalist vastuvõtmist ja akteerimist. Seega katkestas hageja tööd poolelioleval objektil juba enne kokkulepitud tööde üleandmist. Ehitustööde töövõtu puhul on tavaline, et suuremahuliste tööde puhul võidakse kokku leppida tööde ositi üleandmine, kuid sel juhul peavad olema valminud tööde mahud hinnatavad ja lepinguga kooskõlas nii mahtude, tähtaja kui hinna osas. Antud juhul erines leping oluliselt esimesest hinnapakkumisest 23.03.2005, mille alusel töid

alustati. VÕS § 1028 lg 2 p 1 järgi ei või üleandja saajalt saadut tagasi nõuda, kui üleandmisega täideti mittetäielik kohustus. Kostja ei ole hageja arvel alusetult rikastunud, sest kostjal tuli pooleli jäetud tööde eest tasuda allettevõtjatele rohkem kui hageja esimese kokkulepitud hinnapakkumise järgi, mille alusel tööde tegemist alustati.

RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osaliselt. Vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõigusnormi ebaõige tõlgendamise ja kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt - mõistab vastustajalt apellandi kasuks välja töövõtulepingu järgse võlgnevusena 110 268.50 krooni ja viivist nimetatud summalt alates 08.09.2005 0,025% päevas kuni põhivõla tasumiseni. Ringkonnakohus nõustub nende maakohtu järeldustega, et pooltevaheline töövõtuleping tuleb lugeda sõlmituks 2005.a. märtsikuus, et töövõtulepingu sõlmimise aluseks töö mahu ja tasustamise osas tuleb võtta hageja hinnapakkumine 23.03.2005 ning et pooltevahelise lepingu täitmine katkes hageja lepingurikkumise tõttu, kuivõrd hageja jättis kokkulepitud tööd lõpuni tegemata. Samuti ei ole esitatud tõendite põhjal alust tuvastada, et apellandil oli tulenevalt VÕS §-st 111 lg 1 ja 4 alus keelduda omapoolsete kohustuste edasisest täitmisest teise lepingupoole täitmisviivituse tõttu. Maakohus on nimetatud järeldustele jõudes hinnanud õigesti ja täielikult kõiki asjas olevaid tõendeid, sh tunnistajate V. Puusepa, A. Valdase, E. Antalaineni ütlusi ning poolte seaduslike esindajate vande all antud seletusi. Ringkonnakohus ei näe põhjust anda asjas olevate tõendite kogumile teistsugust hinnangut. Maakohus on hinnanud tõendeid ja tuvastanud eeltoodud tähtsad asjaolud kooskõlas TsMS § 232 lg 1 ja 2 nõuetega. Maakohus on ka õigesti leidnud seda, et ebaõige on hageja toetumine oma nõudes alternatiivselt alusetu rikastumise sätetele, kuivõrd poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping. Samas on aga ebaõige maakohtu seisukoht, et hagejal ei ole üldse tekkinud õigust saada lepingu järgi osaliselt tehtud tööde eest tasu. Vastavalt VÕS § 637 lg 3 muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Ringkonnakohus leiab, et eelnimetatud sätetest tuleneb töövõtja õigus saada tasu juba tehtud töö eest ka juhul, kui töövõtulepingu edasine täitmine muutub võimatuks töövõtja lepingurikkumisest tulenevalt. Käesoleval juhul nähtub asjaoludest, et mõlemad pooled kaotasid huvi lepingu edasise täitmise vastu pärast seda, kui hageja soovis lepinguga ettenähtud tööde hinna korrigeerimist, kostja poolt tööde osalist vastuvõtmist ja nende eest tasumist, millega kostja ei nõustunud. Hageja keeldus eeltoodu tulemusel oma lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest ning kostja kaasas järgnevalt lepinguobjekti rekonstrueerimstöödele teised töövõtjad. Ringkonnakohus leiab, et taolises olukorras tekkis kostjal kui tellijal VÕS § 637 lg 4 tulenevalt kohustus hageja poolt juba tehtud tööosa vastu võtta ning selle eest tasuda arvestades esitatud arves nr 50985 märgitud tähtaega (07.09.2005). Kostja saab lugeda VÕS § 637 lg 4 1. lause kohaselt hageja poolt senini teostatud tööd vastu võtnuks, kuna kostja ei olnud esitanud hagejale seni teostatud tööde kvaliteedi osas pretensioone ning ta sai ka

kasutada nende tööde (lammutustööd) tulemit farmi edasisel rekonstrueerimisel. Kostja ei saa keelduda juba tehtud tööde eest tasumisest pelgalt põhjusel, et lepingu täitmise katkemise tõttu on ta kandnud kahju, kuivõrd pidi tööde lõpuleviimiseks palkama teised töövõtjad. Kostja ei ole väidetava kahju osas esitanud hagejale tasaarvestusavaldust ega ka esitanud kohtule vastuhagi. Poolte vahel allkirjastatud 23.03.2005 hinnapakkumisest (tl-d 32-34) nähtuvalt hõlmasid lauda lammutustööd betoonist põrandate lammutamist lüpsiplatsi hoones 74 237 krooni maksumuses ja lauda ning lüpsikoja põrandate lammutamist 146 300 krooni maksumuses, kokku seega töid 220 537 krooni maksumuses. Alltöövõtja OÜ Amsti on 30.08.2005 esitanud hagejale arve (tl 14) teostatud tööde eest tasumiseks vastavalt aktile 1/30.08.2005 summas 162 697.22 krooni. Aktist 1/30.08.2005 (tl 15) nähtub, et akteeritud on teostatud töid VastseKuuste objektil ning nendeks töödeks on olnud betooni lõhkumine roksoniga ja selleks tehnika vedu, metalli ja armatuuri lõikamine ning vaheseinte ja katuse osaline lammutus. Tunnistaja V. Puusepa ütlustest nähtuvalt teostas OÜ Amsti hageja alltöövõtjana VastseKuuste veisefarmis lammutustöid vastavalt hageja poolt esitatud hinnapakkumisele, esimeses etapis tehti küllaltki suur osa töödest - demonteeriti vahekäigu paneelid, lõhuti ja peenestati väiksemateks tükkideks põrandad ja seinad, põhilaudas lõhuti ja veeti välja peaaegu pool põrandast, samuti lõhuti piimakompleksis vaheseinad ning kuna põrandates oli rauda ja torustikud, teostati eelnevalt ka gaasilõikajaga lõiketöid. Tunnistaja A. Valdas on andnud ütlusi selle kohta, et kui tema firma - OÜ AAV Teenused - jätkas kostja juhataja palvel töid Vastse-Kuuste veisefarmis, olid lammutustööd pooleli – lõhutud materjal oli lauda põrandale vaaludena kokku kuhjatud, kuid lüpsiplatsi osas olid põrand ja lüpsivannid lõhkumata, vaheseinad olid osaliselt maha lükatud. Tunnistaja E. Antalaineni ütluste kohaselt 2005.a. oktoobrikuu lõpu seisuga rekonstrueeritava farmi objektil teostatud lammutustöid osaliselt, ca 75000-80000 krooni maksumuses, seda juhul kui lõhutud materjal oleks ka välja veetud. Ringkonnakohus järeldab eeltoodud tõendeid kogumis hinnates, et hageja poolt oli teostatud pooltevahelise lepingu katkemise ajaks farmi lammutustöid ca 50 % ulatuses lepingus kokkulepitud mahust, s.o 110 268.50 krooni maksumuses (220 537:2), millises ulatuses ka on hagejal õigus saada VÕS § 637 järgi tasu. Arvestades, et pooled ei ole esitanud täpsemaid tõendeid hageja poolt tehtud lammutustööde mahu osakaalu kohta kõigist lepingus kokkulepitud lammutustöödest, siis hindab ringkonnakohus lähtuvalt TsMS §-st 233 lg 1 ja 2 hageja poolt teostatud tööde mahtu ja maksumust ligikaudselt. Tehtud tööde maksumuse hindamisel ei saa aluseks võtta alltöövõtja OÜ Amsti poolt hagejale esitatud arves märgitud summasid, kuivõrd tõendatud ei ole, et OÜ Amsti ja hageja olid omavahelises lepingus kokku leppinud tööde eest tasumise samadel alustel poolte vahel kokkulepituga. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. TsMS §-s 367 sätestakse, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on taotlenud TsMS § 367 alusel kostjalt viivise väljamõistmist 0,025% suuruses päevamääras, mis on väiksem kui VÕS § 113 lg 1 sätestatud päevamäär. Kuivõrd kostja on alates 08.09.2005 viivituses 110 268.50 krooni suuruse põhivõla tasumisega, siis tuleb kostjalt TsMS § 367 alusel välja mõista viivis nimetatud põhinõudest 0,025% ulatuses iga viivitatud päeva eest kuni põhinõude täitmiseni.

Kuna apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt ning ringkonnakohus rahuldab tehtava uue otsusega hagi samuti osaliselt, siis jätab ringkonnakohus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte menetluskulud nii esimeses astmes kui ka apellatsiooniastmes nende endi kanda.

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Egon Konsand

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.