Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-16582
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
08. oktoober 2007
Kohtuasi
AS HLE(reg kood XXX, asukoht XXX) hagi EKOÜ (reg kood XXX, asukoht XXX) vastu 168 781.31 krooni nõudes.
Asja läbivaatamise kuupäev
16.10.2006
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja KV, kostja EKOÜ seaduslik esindaja juhatuse liige EV
Resolutsioon
Hagi rahuldada. Välja mõista kostjalt EKOÜ AS HLE kasuks 168 781.31 krooni.
Küllike Johannson
Välja mõista kostjalt EKOÜ AS HLE kasuks 10 000.00 krooni menetluskulu katteks. EKOÜ menetluskulu jätta tema enda kanda.
Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS HLE ja EKOÜ 14.02.2001 .a. kapitalirendilepingu nr XXX , mille esemeks olid sisustuselemendid, sh teeninduslett, suur külmlett, väike külmlett, kassa, lauad ja istmed ja kapitalirendilepingu nr XXX, mille esemeks olid valvesüsteemid ja helindustehnika ning 06.12.2000.a. kapitalirendilepingu nr XXX, mille esemeks oli mööbel ja kapitalirendilepingu nr XXX, mille esemeks olid köögiseadmed ning 06.12.2000.a. laenulepingu nr XXX. Lepingust nr XXX tulenevalt kohustus hageja omandama vara OÜ-lt K ja andma selle vastavalt lepingus märgitud perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse. Lepingust nr XXX tulenevalt kohustus hageja omandama vara OÜ-lt K ning andma selle lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse. Lepingust nr XXX tulenevalt kohustus hageja omandama vara GEAS-lt ning andma selle lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse. Kostja kohustus tasuma hagejale lepingutes sätestatud makseid vastavalt lepingute lisades olevatele maksegraafikutele. Kostja EKOÜ rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, jättes maksed tasumata. Kuivõrd kostja, EKOÜ, pärast hagejapoolset teatist lepingute ülesütlemise kohta, võlgnevust ei tasunud ettenähtud tähtajaks, ütles hageja 02.09.2005.a. lepingud üles. Pärast lepingute ülesütlemist õnnestus hagejal lepingu nr XXX vara võõrandada 21 206.92 krooniga, lepingu nr XXX vara 12 257.63 krooniga, lepingu nr XXX vara 200 273.06 krooniga. Kahjum varade realiseerimisest hagejale oli kogusummas 46 758.1 krooni. Kostja rikkus lepingust nr XXX tulenevaid kohustusi ja jättis süstemaatiliselt tasumata vastavalt lepingule kuuluvad maksed. Hageja saatis 23.08.2002.a. kostjale tähitud kirjaga teatise nimetatud lepingu ülesütlemise kohta, milles informeeris kostjat võlgnevuse suurusest ja lepingu lõpetamisest. Kuivõrd kostja oma võlgnevust hageja nõutud tähtajaks ei kustutanud, ütles hageja 02.09.2002.a. lepingu erakorraliselt võlgnevuse tõttu üles. Vaatamata sellele, et hageja ütles lepingu nr XXX üles 02.09.2002.a., ei ole kostja hagejale tänaseni tagastanud nimetatud lepingu esemeks olnud vara ning kostjal on tasumata vara jääkmaksumus summas 19 521.86 krooni ja lisaks nimetatud lepingust tulenev debitoorne võlgnevus summas 174.80 krooni. Kokku kuulub kostja poolt hagejale lepingu nr XXX alusel tasumisele 19 696.66 krooni. Lepingu nr XXX kohaselt kohustus kostja tasuma pooltevahel sõlmitud lepingutest tuleneva võlgnevuse maksegraafiku alusel, mida kostja aga ei teinud. Kuivõrd kostja pärast hageja poolt kostjale saadetud teatise lepingu ülesütlemise kohta määratud tähtajaks võlgnevust ei kustutanud, ütles hageja 02.09.2002.a. lepingu üles. Käesolevaks ajaks on kostjal tasumata lepingust nr XXX tulenev võlgnevus summas 102 326.55 krooni. Lähtuvalt eeltoodust palub hageja mõista kostjalt EKOÜ AS-i HLE kasuks välja 168 781.31 krooni ja kohtukuluna riigilõiv summas 10 000.00 krooni. Hageja tugineb oma nõudes Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 4.
Kostja vastuväited. Kostja hagi ei tunnista, kuivõrd nõue ei ole selge ning on tõendamata. Kostja ei eita, et tal tekkis võlgnevus hageja ees, mis tingis kapitalirendilepingute nr XXX, XXX, XXX ja XXX
ennetähtaegse lõpetamise. Õigustatud oli ka lepingute objektiks olnud vara realiseerimine. Vastavalt lepingutele on hagejal õigus kostjalt nõuda vara jääkmaksumuse ning tegeliku müügihinna vahet. Esitatud tõendite põhjal aga ei ole võimalik tuvastada, milline oli arvutuskäik, mille põhjal hageja määras vara jääkmaksumuse ning tegeliku müügihinna vahet. Esitatud tõendite põhjal aga ei ole võimalik tuvastada, milline oli arvutuskäik, mille põhjal hageja määras vara jääkmaksumuseks just hagis toodud summa. Samuti on hageja tõenditena esitanud vaid iseenda poolt koostatud dokumendid, mistõttu tõendeid ei saa pidada usaldusväärseks. Hageja ei ole tõendanud asjaolu, et liisingulepingute objektiks olnud vara müüdi just sellise hinnaga nagu on näidatud hagiavalduses, sest ka müügihinna kohta esitatud ainukesteks tõenditeks on dokumendid, mille on koostanud hageja ise ning mida seetõttu ei saa pidada usaldusväärseks. Kostja on seisukohal, et hageja vara realiseerimisel saadud müügihind ei olnud parim, mida oleks võinud selle eest saada, seega ei ole lähtutud hea usu põhimõttest. Hageja ei ole näidanud, millisel viisil ja millise perioodi jooksul vara müüdi. Hageja esitatud tõend vara turuväärtuse kohta on tellitud hageja poolt BRC-lt, mis on tõendi väljaandmise ajal hagejaga samasse kontserni kuuluv ettevõte. Kuna hagejal ning tõendi väljaandjal olid ühised majanduslikud huvid, ei saa tõendit pidada usaldusväärseks. Kostja arvates on vara müüdud kiirustades ja alla selle tegeliku turuhinna arvestusega, et hiljem esitatakse kostja vastu nõue. Hageja on esitanud kapitalirendilepingust nr XXX tuleneva nõude osas summas 19 696.66 krooni. Kostja kaotas valduse ruumide üle, kus lepingu objektiks olnud vara asus, kuid talle teadaolevalt on hageja esindajad siiski võtnud vara üle. Seetõttu peaks ka see vara esmalt realiseeritama ning varasem nõude esitamine ei ole põhjendatud. Hageja on esitanud laenulepingust nr XXX tuleneva nõude summas 102 326.55 krooni. Antud lepingule on alla kirjutanud RO, kes ei olnud kostja seaduslik esindaja ning kellel polnud kostjale teadaolevalt ka kehtivat volikirja. Ka pole kostja esindaja antud dokumendile andnud hilisemat heakskiitu, mistõttu sellest ei saa tekkida kostjale kohustusi. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud. Hagi kuulub rahuldamisele. VÕS § 361 kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et AS HLE ja EKOÜ sõlmisid 14.02.2001 .a. kapitalirendilepingu nr XXX, mille esemeks olid sisustuselemendid, sh teeninduslett, suur külmlett, väike külmlett, kassa, lauad ja istmed ja kapitalirendilepingu nr XXX, mille esemeks olid valvesüsteemid ja helindustehnika ning 06.12.2000.a. kapitalirendilepingu nr XXX, mille esemeks oli mööbel ja kapitalirendilepingu nr XXX, mille esemeks olid köögiseadmed. Seega on pooltevahelise lepingute näol tegemist liisingulepingutega, mis oma olemuselt on kestvuslepingud. Lepingust nr XXX tulenevalt kohustus hageja omandama vara OÜ-lt K ja andma selle vastavalt lepingus märgitud perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse. Lepingust nr XXX tulenevalt kohustus hageja
omandama vara OÜ-lt K ning andma selle lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse. Lepingust nr XXX tulenevalt kohustus hageja omandama vara GEAS-lt ning andma selle lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse. Kostja kohustus tasuma hagejale lepingutes sätestatud makseid vastavalt lepingute lisades olevatele maksegraafikutele. Nimetatud lepingute üldtingimuste p 2.6 kohaselt oli eesmärgiks, et varade omandiõigus läheb pärast kõigi maksete tasumist üle EKOÜ-le. Vaidlus puudub ka asjaolu üle, et lepingud on lõpetatud ennetähtaegselt, sest EKOÜ rikkus lepingulist kohustust tasuda tähtaegselt kokkulepitud makseid. 23.08.2002.a. teatistega on hageja teavitanud OÜ-d EK lepingute nr XXX, XXX, XXX, XXX ülesütlemisest ning võlgnevuste olemasolust. VÕS § 195 lg 5 kohaselt peavad lepingupooled tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kapitalirendilepingute nr XXX, XXX, XXX vara.
kostja
poolt
on
tagastatud
hagejale
VÕS § 363 punkt 2 kohaselt on liisinguvõtja kohustatud säilitama liisingueset sellisena, nagu see temale üle anti, välja arvatud muutused, mis tekivad liisingueseme sihtotstarbelise kasutamise tulemusena. VÕS § 367 lg 1 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kapitalirendilepingute üldtingimuste p 5.17 kohaselt on rentnik kohustatud, juhul kui hageja, tuginedes lepingu XI osa punktidele, lõpetab lepingu ennetähtaegselt ning võõrandab vara, hüvitama liisingufirmale vara võõrandamisest tekkinud kahjud, s.t vara võõrandamisest saadud summa ja vara jääkmaksumuse vahe ja kulud, mis on seotud vara valduse üle võtmisega, vara hoidmisega ja vara müügikõlbulikuks seadmisega. Hageja on võõrandanud kapitalirendi lepingu nr XXX vara hinnaga 21 206.92 krooni, lepingu nr XXX vara 12 257.63 krooni, lepingu nr XXX vara 200 273.06 krooniga. Hageja nõue kostja vastu, nimetatud lepingutest tulenevalt on 46 758.1 krooni, mis moodustab lepingutest tuleneva võlgnevuse, vara realiseerimisega seotud kulutuste ja vara realiseerimisest saadud summa vahest. VÕS § 367 lg 3 kohaselt kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu äraütlemist liisinguandja omandisse, tuleb esimeses lõikes nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Kapitalirendilepingute nr XXX, XXX, XXX vaidlusalune vara jäi pärast lepingu ülesütlemist liisinguandjale ehk hagejale, seega tuleb viimase kulutuste määramisel arvestada ka tagastatava vara väärtust. Hageja on arvestanud vara jääkmaksumuseks 194 375.75 krooni, mis nimetatud kapitalirendilepingute üldtingimuste p 1.1. kohaselt tähendab rentniku poolt tasumata väljaostumakseid kokku. VÕS § 367 lg 2 kohaselt kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast.
Riigikohus on lahendis 3-2-1-1-07 leidnud, et lähtudes VÕS § 367 lõikest 3 tuleb liisinguandja nõude lõpliku suuruse kindlakstegemiseks kõrvutada tasumata väljaostumakseid vara jääkväärtusega. Kuna kapitalirendilepingute nr XXX, XXX, XXX lõppemisel jäi nimetatud lepingute vara omandiõigus hagejale, säilitas ta vara ja omandas tasutud väljaostumaksed, seega jäi hagejale vara jääkväärtus VÕS § 367 lg 3 tähenduses, mistõttu tasumata väljaostumakseid tuleb kõrvutada vara väärtusega tagastamise ajal. Lähtudes TsÜS § -st 65 loetakse eseme väärtuseks eelduslikult selle harilik väärtus, milleks on eseme kohalik keskmine müügihind (turuhind). TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kohtule esitatud hindamisaktidest nähtuvalt on kapitalirendilepingute nr XXX, XXX, XXX vara hinnatud 01.10.2002 BCR Vallasvara poolt ja müüdud 26.09.2003 ja 27.11.2003.a. Kostja on vastuväidetes märkinud, et hageja ei ole tõendanud asjaolu, et liisingulepingute objektiks olnud vara müüdi just sellise hinnaga nagu hageja on näidanud ja et hageja on müünud vara parima võimaliku hinna eest. Kohus leiab, et kostja vastuväide, et vara ei müüdud parima võimaliku hinna eest, on paljasõnaline. Ühtegi tõendit nimetatud vastuväite tõendamiseks kostja esitanud ei ole. Samuti ei saa lugeda põhjendatuks kostja väidet, et hageja poolt BRC-t tellitud vara hindamist ei saa pidada usaldusväärseks, kuivõrd BRC kuulus hagejaga samasse kontserni. Kohus leiab, et hageja kui vara omanik, oli õigustatud ise otsustama hinna üle, mille eest talle kuuluvat vara võõrandada, ning kostja kui liisinguvõtja, kellega liisinguleping oli temapoolsete kohustuste täitmata jätmise tõttu lõpetatud, ei saanud teha hagejale ettekirjutusi, millise hinnaga võib liisinguandja talle kuuluvat vara müüa. Ostu-müügilepingus lepivad hinna kokku vara ostja ja müüja ning kolmandatel isikutel puudub õigus teha lepingupooltele vara hinna suhtes ettekirjutusi. Kui kostja oleks oma kapitalirendilepingutest tulenevaid kohustusi hageja ees jätkuvalt täitnud, ei oleks hagejal vaja olnud vaidlusalust vara müüa. Kuivõrd hagejal ei õnnestunud vara pika müügiperioodi jooksul võõrandada, siis oli hageja sunnitud erinevate esemete hinda alandama. Kohus leiab, et hageja ei ole vara müügiprotsessi mõjutanud kostja huvide vastaselt, mis võinuks talle kahju tekitada. Kostja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et hageja poolt esiletoodud turuhind ei ole kooskõlas TsÜS § - ga 65. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja on hagejale tagastanud kapitalilepingu nr XXX objektiks olnud vara või mitte. Hageja väitel ei ole kostja nimetatud vara tagastanud, mistõttu nõuab hageja paralleelselt debitoorese võlgnevusega ka kogu jääkmaksumuse tasumist. Kostja väitel kaotas kostja valduse ruumide üle, kus lepingu objektiks olnud vara asus, kuid talle teadaolevalt on hageja esindajad siiski võtnud vara üle. Seetõttu peaks ka see vara esmalt realiseeritama ning varasem nõude esitamine ei ole põhjendatud. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostja pole esitanud tõendeid selle kohta, et kapitalilepingu nr XXX objektiks olnud vara oleks tagastatud hagejale, on kostja väide, et nimetatud vara on hagejale tagastatud, paljasõnaline ning seega on õigustatud hageja poolt nõuda lisaks debitoorsele võlgnevusele ka nimetatud vara jääkmaksumuse tasumist. Poolte vahel on vaidlus 06.12.2000.a. sõlmitud laenulepingu nr XXX üle. Nimetatud lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma poolte vahel sõlmitud kapitalilepingutest tuleneva võlgnevuse
maksegraafiku alusel. Kuivõrd kostja pärast hageja poolt kostjale saadetud teatise lepingu ülesütlemise kohta määratud tähtajaks võlgnevust ei kustutanud, ütles hageja 02.09.2002.a. lepingu üles. Käesolevaks ajaks on kostjal tasumata lepingust nr XXX tulenev võlgnevus summas 102 326.55 krooni. Kostja väitel on nimetatud lepingule alla kirjutanud RO, kes ei olnud kostja seaduslik esindaja ning kellel polnud kostjale teadaolevalt ka kehtivat volikirja ning kostja esindaja ei andnud ka nimetatud dokumentidele hilisemat heakskiitu, mistõttu sellest ei saa tekkida kostjale kohustusi. Hageja andmeil esindas RO kostjat lihtkirjaliku volikirja alusel ning arvestades asjaolu, et 06.06.2002.a. on kostja arvelduskontolt tehtud hageja arvelduskontole võlalepingu eest 2 maksesooritust, on hageja veendunud, et kostja oli võlalepingu sõlmimisest teadlik ning aktsepteeris vastavat tehingut. Seetõttu on võlaleping kehtiv ja võlalepinguga võetud kohustused kostjale siduvad. TsÜS § 103 lg 2 kohaselt on tehing kehtiv algusest peale, kui isik, kelle nimel on tehingu teinud volituseta teine isik, vastava tehingu hiljem heaks kiidab. Kohus on seisukohal, et kuivõrd pärast lepingu sõlmimist on kostja 06.06.2002 teinud nimetatud lepingu eest ülekandeid (tlk 179), siis on kostja andnud sellega võlalepingu sõlmimisele heakskiidu, mistõttu kohustub kostja ka võlalepingut täitma. Kohtumenetluse käigus on kohus teinud pooltele ettepaneku sõlmida kompromiss. Kostja leidis, et kuivõrd äriühingul majandustegevust ei toimu, oleks põhjendatud hagi hinna vähendamine, hageja seda võimalikuks ei pidanud. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hageja palus välja mõista kostjalt kohtukulu mis koosneb hagi esitamisel tasutud riigilõivust 10 000.00 krooni. Kostja menetluskulud palus hageja jätta kostja enda kanda. Kohus asub seisukohale, et tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hagi tuleb kostjalt kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 alusel välja mõista hageja kasuks riigilõiv vastavalt RLS lisale 2 summas 10 000.00 krooni. EKOÜ menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda.
Küllike Johannson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.