Võlaõigus › Võõrandamislepingud

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

2-07-23287 19.06.2007.a. esitas Eesti Vabariik (Saare maavanem Toomas Kasemaa kaudu) kohtule hagi K Se vastu võla 27 918 kr ja intresside 1402 kr nõudes. Hagiavalduse kohaselt omandas kostja K S 12.02.2001.a. riigilt maa ostu-müügilepingu alusel Saare maakonnas P vallas S külas asuva "M" maaüksuse suurusega 10,25 ha maksumusega 69 375 krooni. Vastavalt MRS-s sätestatule sõlmiti ostu-müügileping lihtkirjalikult. Lepingu kohaselt tasus kostja lepingu sõlmimisel müügihinnast 30 916 krooni, ülejäänud osa müügihinnast kuulus tasumisele järelmaksuga vastavalt lepingus esitatud maksegraafikule. Lisaks müügihinnale kohustus kostja tasuma intressi tasumata jäänud ostuhinnast 5% aastas. Tasumisega viivitamise korral kohustus kostja lepingu p 4.4 alusel tasuma viivist tasumata järelmaksu või intressi eest 0,05% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Alates 10. augustist 2006.a. ei ole kostja enam järelemaksugraafiku kohaseid makseid teinud ja käesolevaks hetkeks on müüja ees tekkinud võlg järgmine: maksete võlg 1939 krooni ja intressi võlg 104 krooni. Lepingu täitmise tagatiseks on müüja kasuks seatud kinnistusraamatu esimesele järjekohale hüpoteek, millega on tagatud müüja nõuded maa ostuhinna tasumise ja viivise nõudes. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 82 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita täitmise tähtpäeval. Vaatamata korduvatele nõudmistele on kostja jätnud tähtaegselt tasumata ostuhinna osamaksed ja ostuhinna tasumata osalt arvestatud intressid. VÕS § 82 lõike 7 kohaselt muutub kohustis sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Seega on nõue muutunud sissenõutavaks enne järelmaksu lõpliku tasumise tähtaja saabumist. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VÕS §-dest 8 lg. 1, 76 lg. 1, 82 lg. 1 ja 7 , 90, 91, 100, 101 lg 1 p. 1 ja 6, riigilõivuseaduse § 16 lg 9 ning maa ostu-müügilepingust palub hageja välja mõista kostjalt Eesti Vabariigi kasuks "M" kinnistu müügihinnast tasumata osa summas 27 918 (kakskümmend seitse tuhat üheksasada kaheksateist) krooni, samuti tasumisele kuuluv võlgnevus intresside osas 1402 krooni.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 22-24/.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 09.08.2007.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 22-23/. Kostjale on menetlusdokument postiasutuse poolt kätte toimetatud isiklikult 10.08.2007 /t.l. 24/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele.

2-07-23287 Hageja ei ole kohtule menetluskulude taotlust esitanud. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. TsMS § 174 lg-te 1-3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Otsuse tegemisel juhindub kohus veel TsMS §-dest 434-438.

Kristel Pedassaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.