Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Pank AS kanda.

Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 8. oktoobril 2007. a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

krooni. Hageja alustab ülesütlemisel nõutud summade alusel viivise arvestamist alates 15. septembrist 2006. a. Perioodil 15. september 2006. a – 17. jaanuar 2007. a on viivis suurenenud 2 761.27 kr võrra (29 675.77 kr x 27.17% x 125 päeva : 365). Leppetrahvi nõue (5935.15 krooni) tuleneb hageja hinnangul üldtingimuste punktidest 5.3 ja 4.3 ning VÕS §-st 100, § 101 lg 1 p-st 1, § 108 lg-st 1 ja § 158 lg-st 1. Leppetrahvi suuruseks on 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt (s.o 29 675.77 kr x 20%). Võla sissenõudmisega seotud kulud moodustuvad kulust hageja poolt kostjale saadetud kirjade eest. Nimetatud kulude tasumist on hagejal õigus nõuda VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ning üldtingimuste punktide 4.3 ja 8.3 alusel, mis viitab hageja poolt kehtestatud hinnakirjale. Kostja on jätnud hagejale tasumata meeldetuletuskirja eest 100 krooni, ülesütlemise hoiatuskirja eest 200 krooni ning ülesütlemisavaldusega kirja eest 400 krooni. Kokku tuleb võla sissenõudmisega seotud kulude katteks kostjalt välja mõista seega 700 krooni. Esitatud kahjuhüvitise nõude 20 000 krooni õiguslik alus tuleneb hagist nähtuvalt üldtingimuste punktist 4.3, samuti VÕS §-st 100, § 101 lg 1 p-st 3, § 115 lg-st 1, § 127 lg-st 1 ning § 128 lõigetest 1, 2 ja 4. Hageja kahju moodustab lepingu ülesütlemisele järgnenud perioodi intress kui saamata jäänud tulu, mille saamise võimaluse hageja lepingu ülesütlemisel kaotas. Kostja oli kohustatud tasuma lepingu kehtivuse korral intressi 27.17% krediidisummalt aastas, kokku tulnuks lepingu kehtivuse korral tasuda intressi 41 334.72 krooni. Hageja on arvestanud sellest summast maha lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intressi 4440.58, tasutud intressi 2860.52 krooni ning leppetrahvi 5935.15 krooni. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist summas 28 098.47 krooni. Hageja on nõutava hüvitise summat vähendanud 20 000 kroonini.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

Kostja hagile kirjalikult vastanud ei ole.

MENETLUSE KÄIK

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

VÕS § 401 lg 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Lähtudes VÕS § 399 lg-st 1 võib laenuandja laenulepingu erakorralise ülesütlemise puhul nõuda laenu kohest tagastamist. Saadud krediidisumma tagastamise kohustus krediidilepingu ülesütlemisel tuleneb käesoleval juhul ka lepingu tüüptingimuste punktist 4.3. Seega kuulub hageja nõue tagastamata krediidisumma 29 675.77 krooni väljamõistmiseks rahuldamisele.

saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab sama paragrahvi kolmanda lõike järgi ka mõistlikke kulusid hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja saatnud kostjale kokku 3 kirja (tl 37-39). Hageja poolt hoiatuskirjade ja ülesütlemisavalduse saatmisega tehtud kulude näol tegemist otsese varalise kahjuga VÕS § 128 lg 3 tähenduses. Seega kuulub hageja nõue võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamiseks rahuldamisele seaduse alusel mitte aga üldtingimuste p-de 4.3, 8.3 ja 9.3 alusel, millele hageja on tuginenud. Kohus leiab, et võla sissenõudmisega seotud kulutuste hüvitamist saaks nõuda eelkõige üldtingimuste punkti 8.3 alusel, mille järgi krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajalt lepingu rikkumisel võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist krediidisaajale ja muudele krediidiga seotud isikutele saadetud kirjalike teadete eest vastavalt krediidiandja hinnakirjas sätestatule juhul, kui antud tüüptingimus oleks saanud poolte vahel sõlmitud krediidilepingu osaks. VÕS § 37 lg 1 kohaselt saavad tüüptingimused lepingu osaks üksnes juhul, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Poolte vahel sõlmitud krediidilepingu üldtingimustest ei selgu esiteks, millist konkreetset krediidiandja hinnakirja on punktis 8.3 silmas peetud. Esitatud tõendid ei anna alust järeldada, et kostjal oli võimalus lepingu sõlmimise ajal kõnealuse hinnakirja sisust teada saada. Seetõttu ei ole kohtu arvates hageja poolt osundatud hinnakiri saanud poolte vahel sõlmitud krediidilepingu osaks.

VÕS § 416 lg 3 järgi, kui krediidiandja ütleb lepingu üles, vähendatakse vastavalt tasumata krediidi brutosummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. Osundatud säte välistab hageja õiguse lepingu ülesütlemisel nõuda intressi perioodi eest, mis järgneb lepingu ülesütlemisele. Lepingu ülesütlemise järgselt saab võlausaldaja eeskätt nõuda viivist (VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113). VÕS § 415 lg-s 1 sätestatut arvestades on krediidiandjal siiski õigus nõuda tarbijalt ka viivist ületava kahju hüvitamist. Kohus leiab, et hageja ei ole viivist ületava kahju tekkimist ja suurust tõendanud. Kohus on rahuldanud täielikult hageja viivisenõude kokku summas 2789.94 krooni, mis sisaldab ka tagastamata krediidisummalt arvestatud viivitusintressi krediidilepingu ülesütlemisele järgnenud perioodi eest kuni 17. jaanuarini 2007. a, leppetrahvinõude 5935.15 krooni ning nõude võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamiseks. Viivist on hageja seejuures enda väidete kohaselt nõudnud samas ulatuses, mida ta oleks saanud kasutusintressina lepingu nõuetekohase täitmise korral. Eeltoodut arvestades ei näe kohus hageja poolt esitatud tõendite põhjal, milline on see krediidiandja väidetav kahju, mida viivisenõue ja leppetrahv ei kata. Ka ei ole kohtu arvates õigustatud eeldada, et kostja ei tagasta krediidisummat hagejale enne 07. märtsi 2011. a, mis oli krediidilepingu lisaks oleva maksegraafiku kohaselt viimase tagasimakse tähtaeg. Hageja võinuks TsMS § 367 alusel esitada viivisenõude koos põhinõudega hagis selliselt, et taotlenuks viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja ei ole sellist nõuet kohtule esitanud. Hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise (TsMS § 4 lg 2).

Kaija Kaijanen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.