Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Mati Maksing, Ande Tänav
Kohtuasi
VU hagi MV vastu 32 914 euro ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28. märtsi 2017. a määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik VU määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja VU (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Janek Valdma Kostja MV (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Carri Ginter
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon: Jätta Harju Maakohtu 28. märtsi 2017. a määrus muutmata ja VU määruskaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid. Edasikaebe kord Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohus jättis 7. aprilli 2014. a otsusega VU hagi MV vastu 32 914 euro ja viivise saamiseks rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 17. detsembri 2014. a otsusega Harju Maakohtu 7. aprilli 2014. a otsuse muutmata ning apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Riigikohus
tühistas 17. juuni 2015. a otsusega Tallinna Ringkonnakohtu 17. detsembri 2014. a otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 11. detsembri 2015. a otsusega Harju Maakohtu 7. aprilli 2014. a otsuse ja tegi asjas uue otsuse, milles jättis nii maa-, ringkonna- kui ka Riigikohtus kantud menetluskulud kostja kanda. Riigikohus tühistas 8. juuni 2016. a otsusega Tallinna Ringkonnakohtu 11. detsembri 2015. a otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
2.Tallinna Ringkonnakohus jättis 18. novembri 2016. a otsusega Harju Maakohtu 7. aprilli 2014. a otsuse lõppjäreldustes muutmata, muutes otsuse põhjendusi ning menetlusosaliste menetluskulud maa-, ringkonna- ja Riigikohtus hageja kanda. Otsus jõustus 1. veebruaril 2017. a.
3.17. veebruaril 2017. a esitas kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks, milles palus hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud 20 929 eurot ning viivise tasumata menetluskulu summalt seaduses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt osutati kostjale õigusabi kokku 169 h ja 56 min ulatuses. Kostjat esindas alates 18. maist 2012. a kuni 18. novembrini 2015. a Advokaadibüroo TRINITI vandeadvokaat Katri Tomson tunnihinnaga 113,30 eurot/tund (ilma käibemaksuta) ning alates 2015 aastal alanud kassatsioonimenetlusest esindas kostjat Advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat Carri Ginter keskmise tunnitasuga 131,33 eurot (ilma käibemaksuta).
4.2. märtsil 2017. a esitas hageja vastuväited kostja menetluskulude taotlusele. Hageja leiab, et ei ole põhjendatud jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Samuti esitas hageja vastuväited menetluskulude tööaja arvestuse vajalikkuse ja põhjendatuse osas, toimingute kohtumenetlusega seondumatuse osas, tunnihinna suuruse osas ning menetlusdokumentide hulga ja mahu vajalikkuse põhjendatuse osas. Maakohtu määrus
5.Harju Maakohus rahuldas 28. märtsi 2017. a määrusega kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, mõistis hagejalt kostja kasuks välja 14 533,13 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses viivise menetluskuludelt lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
6.Analüüsides ja hinnates menetlustoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leidis maakohus, et Advokaadibüroo TRINITI poolt osutatud õigusteenused on kokku põhjendatud 86 h 50 min ulatuses. Kohtu hinnangul oli esindaja tunnihind 113,30 eurot (ilma käibemaksuta) tunnihind mõistlik ja põhjendatud ning maakohus pidas vandeadvokaadi Katri Tomson poolt osutatud õigusabi põhjendatuks 9838,30 euro ulatuses.
7.Advokaadibüroo SORAINEN osutatud õigusteenuste põhjendatuse hindamisel leidis maakohus, et ajakulu seoses Tallinna Ringkonnakohtu 11. detsembri 2015. a otsusega ning kassatsioonkaebuse koostamisega on vajalik 12 h 52 min ulatuses, kuid nimetatud teenuse osutamise tunnihind 210 eurot/tund oli kohtu hinnangul põhjendamatult suur. Arvestades Riigikohtu praktikaga, antud tsiviilasja keerukusega ning arvestades ka asjaoluga, et advokaatide tunnitasu hind tõuseb ajas, pidas kohus mõistlikuks esindajatasuks antud juhul 170 eurot/tunnis (ilma käibemaksuta).
8.Ajakulu seoses Tallinna Ringkonnakohtu menetlusega perioodil 1. juulist 2016. a kuni
31.oktoobrini 2016. a oli maakohtu hinnangul põhjendatud kokku 17 h 48 min ulatuses. Märgitud perioodil osutatud teenuste puhul oli menetluskulude nimekirja kohaselt tunnihind 131,33 eurot (ilma käibemaksuta), mida kohus pidas põhjendatuks. Seega oli nimetatud teenuste põhjendatud kuluks kokku 2337,67 eurot.
9.Ajakulu seoses osalemisega 1. novembri 2016. a istungil oli kohtu hinnangul põhjendatud 1 h ulatuses. Kohus pidas nimetatud teenuse põhjendatud ja mõistlikuks tunnihinnaks 170 eurot (ilma käibemaksuta). Määruskaebus
10.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osaliselt ja vähendada kostja menetluskulusid määruskaebusega vaidlustatud osas.
11.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on hageja hinnangul antud juhul tegemist TsMS § 162 lõikes 4 sätestatud olukorraga, kus hagejalt menetluskulude väljamõistmine oleks asja sisu ning menetluse eripära arvestades hageja suhtes ebaõige ja ebamõistlik, mistõttu tuleks jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte enda kanda. Lisaks palub hageja menetluskulude väljamõistmisel arvestada ka käesoleva kohtuasja sisulise poolega. Seejuures ei palu hageja menetluskulusid ümber jagada, vaid väljamõistetavate kulude suurust, lisaks ajaajarvestuse põhjendatuse vastuväidetele, diskretsiooni korras oluliselt vähendada.
12.Hageja ei nõustu maakohtuga osaliselt menetluskulude tööaja arvestuse vajalikkuse ja põhjendatuse osas.
13.Hageja märgib võrdluseks, et kuni 18. novembri 2015. a ringkonnakohtu istungini oli hageja menetluskulu kokku 4878 eurot (40,65 h). Kostja taotles kuni sama menetlusstaadiumini s.o teise läbivaatamiseni ringkonnakohtus 15 550 eurot (137,15 h). Maakohus vähendas kostja menetluskulu ajaliselt 86,83 tunnini, kuid seda on siiski hageja menetluskuluga võrreldes 40,18 h võrra rohkem. Poolte erinevat menetluskulude arvestust ei saa jätta tähelepanuta. Maakohus hindas dokumendimahtu, kuid jättis hindamata efektiivsuse ja otstarbekuse. Hageja argumenteerimise koormus on eelduslikult mahukam kui kostja vastuargumenteerimise koormus.
14.Kuni menetluse lõpuni maakohtus (21. veebruar 2014. a) oli hageja ajaarvestus 23,85 h. Kostja taotles sama menetlusetapi eest 90,35 h ning kohus rahuldas taotluse 59,33 h ulatuses. Seega rahuldas kohus selle perioodi osas kostja taotluse 35,48 h tunni võrra suuremas ulatuses kui oli taotlenud hageja. Kostja positsioon ja asja keerukus ei toonud kaasa suuremat põhjendatud töömahtu kui hagejal. Hageja palub vähendada kostja menetluskulusid selle perioodi eest ca 35 tunni võrra ja vähendada õigusteenuse summat 3965,50 euro võrra (35 h x 113,3).
15.Võrreldes hageja ja kostja menetluskulusid Riigikohtus ei ole hageja hinnangul põhjendatud välja mõista hageja menetluskulusid 17,80 h eest. Hageja möönab, et põhjendatud on kuni 8 h ning palub vastavas osas menetluskulusid vähendada. Menetluse edasine käik
16.Kostja palus jätta määruskaebus rahuldamata.
17.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
18.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-s 659 ja § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
19.Määruskaebuses on kaebaja korranud maakohtus esitatud vastuväiteid kostja lepinguliste esindajate ajakulu osas. Hageja heidab määruskaebuses välja toodud näidetega ülepaisutatud töömahust maakohtule ette, et kohus on pidanud vajalikuks ja põhjendatuks kostja menetluskulusid oluliselt suuremas mahus kui hageja taotles.
Kuigi hageja ei palu otseselt muuta menetluskulude jaotust, heidab ta ette maakohtule ka menetluskulude väljamõistmisel TsMS § 162 lg-s 4 sätestatu arvestamata jätmist.
20.Maakohus on kolleegium arvates õigesti selgitanud menetluskulude kandmise ja väljamõistmise põhimõtteid, mille kohaselt ei saa kohus anda praeguses menetlusetapis hinnangut menetluskulude jaotusele, vaid saab analüüsida üksnes menetlusosalist esindanud advokaadi osutatud teenuste, ajakulu ning õigusteenuse hinna vajalikkust ja põhjendatust. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses hindab kohus lepingulise esindaja teenuse, s.o tehtud menetlustoimingute vajalikkust, tunnihinna mõistlikkust ja seejärel korrigeerib väljamõistetava põhjendatud menetluskulu sõltuvalt tehtud tööst ja selle keerukusest ajakulu hindamisega. Hageja poolt näitena välja toodud võrdlus hagejale ja kostjale osutatud õigusabi mahu kohta ei ole ringkonnakohtu hinnangul aluseks kostja menetluskulude vähendamiseks. Maakohus ei saanud võtta kostja kulude hindamisel aluseks hageja esitatud menetluskulude nimekirja. Ainuüksi asjaolu, et hageja on enda menetlusdokumendid koostanud kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kiiremini, ei tähenda, et vastaspool pidi oma õigusliku positsiooni kujundama ja seisukohad esitama samas ajamahus. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti hinnanud kostja lepinguliste esindajate töö mahtu ja sellest tulenevalt õigesti vähendanud toimingute ajakulu maakohtu määruses märgitud ulatuses, milles see ei ole põhjendatud ega vajalik, ning mõistnud hagejalt kostja kasuks välja vaid põhjendatud ja vajaliku kostja lepinguliste esindajate õigusabikulu. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus nii õigusabiteenuse osutamise ajakulu kui tunnihinna osas, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja menetluse käiku, õiglane ja põhjendatud.
21.Eeltoodut arvestades leiab kolleegium kokkuvõtlikult, et maakohus on vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud kostja esindajate töö mahtu ning jõudnud tehtud toimingute ajakulu osas õigetele järeldustele. Riigikohtu praktika kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Maakohtu seisukoha kujunemine on vaidlustatud määruse põhjenduses jälgitav ja arusaadav ning kolleegiumi hinnangul puuduvad alused maakohtu kaalutlusotsustusse sekkumiseks.
22.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
23.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
24.Seoses kohtunik Reet Allikvere ja kohtunik Margo Klaari eemalviibimisega asendasid neid määruskaebuse lahendamisel vastavalt ringkonnakohtu tööjaotusplaanile kohtunik Ande Tänav ja kohtunik Mati Maksing.
(allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm
(allkirjastatud digitaalselt) Mati Maksing
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.