4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab
1(8)
Tsiviilasi nr: 2-12-12342 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.VU (hageja) esitas 26. märtsil 2012 Harju Maakohtule MV (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja kahjuhüvitise 32 914 eurot ja viivise 11 926 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt oli kostja praeguseks äriregistrist kustutatud OÜ Lindertek (edaspidi Lindertek) ainuosanik ja juhatuse liige. Hageja andis Lindertekile kokku laenu 515 000 krooni järgmiselt: 300 000 krooni 13. augustil 2007, 175 000 krooni
6.novembril 2007, 15 000 krooni 25. juulil 2008 ja 25 000 krooni 17. aprillil 2009.
4.veebruaril 2011 kuulutati välja Linderteki pankrot. Pankrotimenetlus lõppes raugemisega.
3.Kostjal oli Linderteki vastu 20 176 040 krooni suurune nõue, millest 3 176 000 krooni oli tagastamata laen ja 17 000 040 krooni viivis. Kostja ja temaga seotud äriühingu OÜ Baltic Watch (edaspidi BW) vahel
24.märtsil 2009 sõlmitud tasaarvestuskokkuleppe ja nõuete loovutamise lepingu (tasaarvestuskokkulepe) järgi loovutas kostja 25. oktoobril 2008 selle nõude BW-le. Tasaarvestuskokkuleppega tasaarvestati BW ja Linderteki vastastikused nõuded 1 395 201 euro 66 sendi ulatuses. Linderteki majandusaasta aruannetes ei olnud kostja viivisenõue kajastatud. See tulnuks kajastada 2006. a bilansis või aastaaruande lisas. Kui hageja oleks teadnud, et Lindertekil on sellise suurusega kohustus, ei oleks ta äriühingule laenu andnud. Kostja pettis hagejat, kui lõi ebaõige ettekujutuse Linderteki tegelikust finantsseisundist. Kostja oleks pidanud kajastama viivisevõla aastaaruandes ja seda tegemata jättes rikkus kostja Linderteki juhatuse liikmena äriseadustiku (ÄS) § 179 lg-st 1, §-st 176 ja raamatupidamise seaduse (RPS) §-st 16 tulenevaid kohustusi. Kostja peab hüvitama hagejale kahju ja lisaks maksma seadusjärgset viivist. Kostja vastuväited
4.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Seadus ei nõua, et juhatuse liige peaks kajastama aastaaruandes sellist viivist, mida võlausaldaja ei ole nõudnud. Viivisevõlg on tingimuslik kohustus, mille puhul ei ole teada, kas ja millises ulatuses see sisse nõutakse. Tasaarvestuskokkuleppega ei muudetud Lindertekki varatuks, vaid vähendati tema kohustusi. Hageja ei ole tõendanud nõude aluseks olevaid asjaolusid. Hageja antud rahasumma ei olnud laen, vaid vaikiva seltsinglase panus ettevõttesse, mille eesmärk oli poe avamine Tbilisis (võlaõigusseaduse (VÕS) § 610 jj). Hageja kaotatud investeering ei ole kahju, vaid realiseerunud äririsk. Kostja teo ja hagejal tekkinud kahju vahel ei ole põhjuslikku seost. Paljasõnaline on hageja väide, et kui kostja oleks viivisevõla aruandes märkinud, siis ei oleks hageja Lindertekile laenu andnud. Ei ole tõendatud, et hageja investeerimisotsus põhines aastaaruannetel.
5.Hageja viivisenõue on põhjendamatu ja ebaselge. Hageja ei ole tõendanud, millal muutus väidetav kahju hüvitamise nõue sissenõutavaks ja mis ajast alates ta viivist nõuab. Hageja ei ole põhjendanud, millist kahju on viivitamine talle tekitanud. Kostja palus vähendada viivist nullini. Esimese astme kohtu otsus
2(8)
Tsiviilasi nr: 2-12-12342
6.Harju Maakohus jättis 7. aprilli 2014. a otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.
7.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja tõendanud, et nõude eeldused oleksid täidetud. ÄS § 176 ja § 179 lg 1 ning RPS § 16 ei sätesta kohustust kajastada viivisevõlg äriühingu majandusaasta aruandes. Viivisevõlg on tingimuslik kohustus, mille puhul ei ole teada, kas ja millises ulatuses see realiseerub. Raamatupidamise toimkonna juhendi (RTJ) 8 p 47 kohaselt ei kajastata tingimuslikke kohustusi bilansis. Tulenevalt RTJ 10 p-st 47 võib juhatus viivisenõude esitamise tõenäosust hinnata. Kostja hindas vaidlusaluse viivise sissenõudmist väga ebatõenäoliseks, sest teadis, et ei nõua seda ise sisse. Sellest, et kostja hiljem oma põhinõude koos kõrvalnõuetega BW-le loovutas ja BW hiljem osa viivisest siiski sisse nõudis, ei saa järeldada, et kostja rikkus juhatuse liikme kohustusi 2006. a majandusaasta aruande koostamisel. Hageja heitis kostjale ette Linderteki 2006. a majandusaasta aruande koostamise nõuete rikkumist, kuid viivis nõuti osaliselt sisse alles 2009. a tasaarvestusega. Tunnistajana üle kuulatud vandeaudiitori arvamuse kohaselt peab äriühingu juhatuse liige, kellel on ühingu vastu nõue juhul, kui ta nõude võõrandab, kajastama selle aastaaruande lisas. Seega oleks kostja pidanud kajastama potentsiaalse viivisekohustuse Linderteki 2009. a majandusaasta aruande lisas, kuid selleks ajaks oli Lindertek juba püsivalt maksejõuetu. Kostja ei ole rikkunud seadusest tulenevaid kohustusi ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluse edasine käik
8.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
9.Tallinna Ringkonnakohus jättis 17. detsembri 2014. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
10.Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
11.Riigikohus tühistas 17. juuni 2015. a otsusega (tsiviilasi nr 3-2-1-69-15) ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
12.Riigikohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei võinud kostja jätta viivisenõuet aastaaruande lisas täies ulatuses kajastamata põhjusel, et kostja ei kavatsenud seda sisse nõuda, ja ainult tegelik nõudest loobumine õigustanuks nõude täielikku kajastamata jätmist. Kuna viivisenõue tulnuks aastaaruande lisas kajastada, siis tuli asja uuel läbivaatamisel hinnata, millises ulatuses see aastaaruannete lisades kajastada tuli ja kas sellest tulenevalt oli tegu olulise asjaolu kajastamata jätmisega. Kui tegu oli olulise asjaolu kajastamata jätmisega, tuli asja uuel läbivaatamisel tuvastada hagejal kahju tekkimine ning põhjuslik seos kostja rikkumise ja hageja kahju vahel ehk teha kindlaks, kas kostja kaotas oma raha just seetõttu, et ta lähtus Lindertekile raha üle kandes vastavate aastate kohta koostatud majandusaasta aruannetest ja nende lisadest. Nende asjaolude tõendamiskoormus oli hagejal. Hagejal tuli selleks tõendada, et ta tutvus olemasoleva aastaaruandega kõigil majandusaastatel, mil ta Lindertekile raha üle kandis. Kui kostja rikkus kohustust kajastada oluline kohustus aastaaruande lisas ja hagejale on sellest tulenevalt tekkinud kahju, siis tuli lisaks hinnata ka seda, kas kostja võib vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi (VÕS § 1050 lg 1). Süü hindamisel tuli muu hulgas arvestada juhatuse liikme
3(8)
Tsiviilasi nr: 2-12-12342 hoolsusstandardit ühingu raamatupidamise korraldamisel ja seda, et juhatuse liikme vastutus võlausaldaja ees on eelduslikult leebem kui vastutus ühingu ees.
13.Asja uuel läbivaatamisel tühistas Tallinna Ringkonnakohus 11. detsembri 2015. a otsusega Harju Maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 32 914 euro suuruse põhivõla ja seisuga 11. detsember 2015 sissenõutavaks muutunud viivise 9642 eurot 2 senti.
14.Riigikohus tühistas 08. juuni 2016. a otsusega (tsiviilasi nr 3-2-1-42-16) ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
15.Riigikohtu otsuse põhjenduste kohaselt jättis ringkonnakohus tuvastamata põhjusliku seose kostja rikkumise ja hageja kahju vahel. Lisaks ei ole ringkonnakohtu otsusest jälgitav, millistele tõenditele on kohus otsuse praegusel juhul üldse rajanud. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus ei ole otsuses põhjendanud, millistest tõenditest nähtub järeldus, et hageja tutvus kõigil majandusaastatel, mil ta Lindertekile raha üle kandis, Linderteki majandusaasta aruannete ja nende lisadega. Selliseid asjaolusid ei ole ringkonnakohus oma otsusega üldse tuvastanud. Samuti on ringkonnakohus rikkunud menetlusõiguse norme sellega, et on jätnud asjas esitatud tõendid osaliselt hindamata. Nimelt on ringkonnakohus vaidlustatavas otsuses märkinud, et asjas ei ole tähtsust kostja viidatud meilivahetusel, mis puudutab arutelu, millist äriühingut Gruusia äriprojekti jaoks kasutada. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et kostja oleks vastutusest vabanemiseks pidanud tõendama, et hageja oleks raha investeerinud Lindertekki ka siis, kui ta oleks teadnud kostja rikkumisest. Põhjusliku seose olemasolu peab tõendama hageja.
16.Pärast seda, kui ringkonnakohus oli märkinud (seda nõuetekohaselt põhjendamata), et põhjuslik seos kostja õigusvastase teo ja hagejal tekkinud kahju vahel on olemas, jättis ringkonnakohus otsuses analüüsimata ka selle, kas kostja oli rikkumises süüdi. Isegi kui ringkonnakohus leidis, et kostja vastutuse eeldused olid täidetud, pidanuks ta kaaluma kahjuhüvitise vähendamist nii VÕS § 139 kui ka § 140 alusel. Ringkonnakohtu seisukoht
17.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata, muutes otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
18.Pooled ei vaidle järgmiste asja lahendamisel oluliste asjaolude üle: • kostja oli 2003.–2011. a Linderteki juhataja ja kuni 2009. a aprillini Linderteki ainuosanik; • hageja kandis Lindertekile 2007.–2009. a üle kokku 515 000 krooni, sellest 475 000 krooni 2007. a, 15 000 krooni 2008. a ja 25 000 krooni 2009. a; • Lindertek ei ole saadud summat hagejale tagastanud; • Linderteki pankrotimenetlus lõppes raugemisega ja 2. septembril 2011 on Lindertek äriregistrist kustutatud, võlausaldajate nõuded jäid rahuldamata; • 24. märtsi 2009. a tasaarvestuskokkuleppe ja nõuete loovutamise lepingu kohaselt oli kostja loovutanud BW-le 20 176 040 krooni suuruse nõude Linderteki vastu, millest tagastamata laenusumma (põhivõlg) oli 3 176 000 krooni ja viivis 17 000 040 krooni; • Linderteki 2006.–2008. a majandusaasta aruanded ei kajastanud Linderteki viivisevõlga kostja ees.
19.Hageja nõuab kostjalt summat, mis tal jäi Lindertekilt pankrotimenetluses saamata. Tegemist on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõudega, mille osaühingu võlausaldaja on esitanud äriregistrist kustutatud osaühingu juhatuse liikme vastu. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude tõendamiskoormus jaguneb selliselt, et võlausaldaja peab hagejana nõude maksmapanekul tõendama, et kostja on võlgniku
4(8)
Tsiviilasi nr: 2-12-12342 juhatuse liikmena rikkunud võlausaldaja kaitseks kehtestatud õigusnormi või käitunud tahtlikult heade kommete vastaselt ja et talle on sellise rikkumise tõttu tekkinud kahju. Nende eelduste tõendamisel vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab, et esineb mõni seaduses (eelkõige VÕS § 1045 lg 2 p-des 1–4) sätestatud õigusvastasust välistav asjaolu või et ta ei ole kahju tekitamises süüdi (VÕS § 1050 lg 1).
20.Maakohus kvalifitseeris hageja nõude õigesti kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõudena, kuid ringkonnakohtu arvates ei saa nõustuda maakohtu seisukohaga selles, et tõendamist ei leidnud kostja õigusvastane tegu (mis käesoleval juhul seisneb tegevusetuses).
21.Hageja leiab, et kostja on rikkunud raamatupidamise seaduse ja raamatupidamise toimkonna juhendite sätteid ja nende rikkumiste tõttu andis hageja Lindertekile laenu, mis jäi tal Linderteki pankrotimenetluses tagasi saamata. Sellise nõude õiguslikuks aluseks võib olla VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7, mille järgi peab õigusvastaselt seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega kahju tekitanud isik kannatanule kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 3 järgi ei ole seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine õigusvastane, kui rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest.
22.ÄS § 183 järgi on raamatupidamise korraldamine juhatuse ülesanne. ÄS § 179 lg 1 kohaselt koostab juhatus pärast majandusaasta lõppu majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras. Aastaaruande koostamise kohustuse sätestab ka raamatupidamise seadus (RPS), mille § 14 lg 1 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. RPS § 15 lg 1 järgi on raamatupidamise aastaaruande eesmärk anda õige ja õiglane ülevaade raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest.
23.RPS § 16 sätestab kohustuse lähtuda raamatupidamise aastaaruande koostamisel rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtete osaks olevatest alusprintsiipidest, kusjuures viidatud sätte p 4 näeb ette olulisuse printsiibi – raamatupidamise aruandes peab kajastuma kogu oluline informatsioon, mis mõjutab raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Oluline on selline aruandeinformatsioon, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutajate poolt aruande põhjal tehtavaid majandusotsuseid. Väheolulisi objekte võib arvestada ja aruandes kajastada lihtsustatud viisil. RPS § 16 p 7 näeb ette kohustuse järgida objektiivsuse printsiipi, mis tähendab, et aruandes esitatav informatsioon peab olema neutraalne ja usaldusväärne. RPS § 16 p 8 näeb ette konservatiivsuse printsiibi, mille kohaselt tuleb aruanne koostada ettevaatlikult ja kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist. Aruandes ei ole lubatud varasid ja tulusid sihilikult alla hinnata või kohustusi ja kulusid sihilikult üles hinnata ega tekitada aruande kasutajate eest varjatud reserve. RPS § 16 p 9 sätestab avalikustamise põhimõtte – aruandes esitatakse kogu informatsioon, mis võimaldab saada õige ja õiglase ülevaate raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest.
24.RPS § 18 lg 3 kohaselt peab raamatupidamiskohustuslane, kes koostab oma raamatupidamise aastaaruande vastavalt Eesti heale raamatupidamistavale, kasutama RPS lisas 1 esitatud bilansiskeemi ja ühte lisas 2 esitatud kasumiaruande skeemidest. RPS § 21 lg 1 p 4 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane raamatupidamise aastaaruande lisades kohustatud avalikustama kõik olulised asjaolud õige ja õiglase ülevaate andmiseks raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist,
5(8)
Tsiviilasi nr: 2-12-12342 majandustulemusest ja rahavoogudest. RPS § 32 lg 1 alusel hea raamatupidamistavana kehtiva RTJ 8 p 48 järgi ei kajastata tingimuslikke kohustusi (ehk selliseid kohustusi, mille sissenõudmise tõenäosus ei ole teada) küll ettevõtte bilansis, kuid informatsioon oluliste tingimuslike kohustuste kohta avalikustatakse aruande lisades. Lisades ei ole vaja avalikustada üksnes selliseid tingimuslikke kohustusi, mille realiseerumine on äärmiselt ebatõenäoline.
25.Eelnevast tulenevalt peab juhatus tagama, et raamatupidamise aastaaruandes oleksid kajastatud kõik olulised asjaolud, mis võivad mõjutada äriühingu majandusseisu ja mis võivad mõjutada äriühingu lepingupartneri majanduslikke otsuseid.
26.Riigikohus leidis käesolevas asjas 17.06.2015 tehtud lahendis nr 3-2-1-69-15, et kui äriühingu ainuosanikul on ühingu vastu nõue, millest võib tuleneda ka olulise suurusega viivisekohustus, tuleb potentsiaalne viivisekohustus vähemalt üldjuhul aastaaruande lisas kajastada kui oluline informatsioon, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutajate poolt aruande põhjal tehtavaid majandusotsuseid. TsMS § 693 lg 2 järgi on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud.
27.Kuigi Linderteki viivisevõlg kostja ees oli suurem põhivõlast, on üldjuhul viivis sissenõutav vaid põhivõla ulatuses, seega on viivise kajastamise kohustus üldjuhul seotud põhivõla suurusega. Arvestades viivisenõude suurust ning asja materjalidele lisatud Linderteki aastaaruannetes märgitud varade ja kohustuste suurust, oli viivisenõude kajastamata jätmise näol tegemist olulise asjaolu märkimata jätmisega äriühingu aastaaruande lisas. Seega, arvestades asjaolu, et Linderteki 2006.–2008. a majandusaasta aruanded ei kajastanud Linderteki viivisevõlga vähemalt põhinõude ulatuses ehk summas 3 176 000 krooni, kuigi väidetavalt oli Lindertekil viivisevõlg kostja ees summas 17 000 040 krooni, ning kostja oli nimetatud ajal Linderteki juhataja ja ainuosanik, on tõendatud kostja õigusvastane tegu VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes.
28.Kuigi hageja tugines vaidluses ka sellele, et olulise kohustuse aastaaruandes kajastamata jätmine on heade kommete vastane, ei ole hageja asjas toonud esile asjaolusid, mis võimaldaksid kvalifitseerida kostja tegevust tahtliku heade kommete vastase käitumisena.
29.Maakohus leidis, et kostjal ei olnud kohustust viivisenõuet aastaaruandes (otsuses märgitud bilansis) ega selle lisades kajastada ning seetõttu ei tuvastanud maakohus, kas tõendatud on hagejale kahju tekkimine ning põhjuslik seos kahju ja kostja teo vahel. Ringkonnakohus leiab, et hageja kahju on käesolevas asjas leidnud tõendamist, sest vaidlus puudub selles, et hageja kandis Lindertekile 2007.–2009. a üle kokku 515 000 krooni, seda raha hageja tagasi ei saanud ning Linderteki pankrot lõppes raugemisega.
30.Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb tuvastada kas kostja kaotas oma raha just seetõttu, et ta lähtus Lindertekile raha üle kandes vastavate aastate kohta koostatud majandusaasta aruannetest ja nende lisadest. Selleks tuleb kohaldada nn conditio sine qua non põhimõtet, mille kohaselt loetakse ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Käesolevas asjas saab põhjusliku seose tuvastamiseks kasutada asendamismeetodit, mille abil asendatakse ärajäänud tegevus mõtteliselt ja vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata. Kui kahjulik tagajärg oleks ikkagi saabunud, pole kostja käitumine kahju põhjuseks. Arvestades hageja väiteid tuleb käesolevas asjas tuvastada esmalt, kas hageja üldse tutvus Linderteki aastaaruannete ja nende lisadega iga kord enne seda, kui ta raha Lindertekile üle kandis, ja kas hageja otsus kanda
6(8)
Tsiviilasi nr: 2-12-12342 Lindertekile üle hiljem tagasi saamata jäänud raha oli seega põhjuslikus seoses aastaaruannete ja nende lisadega tutvumisega.
31.Hageja väitis 01.11.2016 ringkonnakohtu istungil, et Linderteki 2007.a ja 2008.a majandusaasta aruannetega ei ole ta tutvunud. 04.08.2016 menetlusdokumendis avaldas hageja, et ta ei ole otseselt tuginenud sellele, et 2008.a ja 2009.a laenumaksete tegemisel tugines ta 2008.a ja 2009.a majandusaasta aruannetele (III kd, tlk 184) ning, et 2008.a ja 2009.a maksed olid kantud lootusest juba eelnevalt 2007.a antud laenu päästa (III kd, tlk 181). Seega tuleb vaidluse lahendamiseks tuvastada, kas hageja tutvus enne 2007.a-l laenu andmist Linderteki majandusliku olukorraga ning, kas juhul kui hagejale oleks teada olnud informatsioon äriühingu võlgade suuruse kohta, poleks hageja laenu äriühingule andnud. Kostja väidete kohaselt lähtus hageja investeeringu tegemisel kostja ärilisest mainest ja võimalusest teenida tulu Gruusias juveelipoe avamisega. Hageja vande all antud seletustest (II kd, tlk 166) nähtub hageja kinnitus, et enne laenu andmist tutvus hageja Linderteki majandusliku seisuga äriregistris ning 2007.a kevadel näitas kostja hagejale Linderteki bilanssi, mis võis olla kinnitamata. Kostja vande all antud seletustest (II kd, tlk 167) nähtub, et läbirääkimistel hagejaga juveeliäri avamiseks Gruusias oli valida, millise äriühingu kaudu Gruusias tegutsema hakatakse ning kuna Linderteki tegevuseks oli senini erinevate investeeringute haldamine, siis Linderteki kaudu Gruusias tegutsema hakates oli hagejale teada, et ülejäänud tegevused viiakse Lindertekist välja, mistõttu pidi muutuma ka Linderteki bilanss. Eeltoodust nähtuvalt on pooled vande all andnud teineteise väidetele vastukäivaid seletusi. Sisuliselt tuginevad hageja väited sellele, et äritegevus Gruusias pidi toimuma Linderteki kaudu, kostja väidab aga, et hageja jaoks ei olnud oluline, millise äriühingu kaudu raha Gruusia äriprojekti investeerida.
32.Asja materjalidele lisatud kostja 29.05.2007 e-kirjast (II kd, tlk 132) nähtub, et kirja saatmise ajal ei olnud pooltel veel teada, millist äriühingut Gruusia projekti läbiviimiseks kasutatakse. Kostja 09.08.2007 e-kirjast (II kd, tlk 105) nähtub, et kirja saatmise ajal polnud pooltel kindlat kokkulepet, millist äriühingut Gruusia projekti läbiviimiseks kasutada. Samas nähtub 09.08.2007 e-kirjast, et raha ülekandmise muudes tingimustes olid pooled jõudnud kokkuleppele. Kuna hageja kandis 300 000 krooni Lindertekile üle 13.08.2007, siis arvestades ajavahet 09.08.2007 kirja ja 13.08.2007 raha ülekandmise vahel hageja poolt, ei ole ringkonnakohtu arvates hageja seletused selle kohta, et ta tutvus Linderteki 2006.a majandusaasta aruannetega ning summa ülekandmisele eelnes Linderteki majandusseisu kontroll, usutavad. Nimetatud kirjadega on veenvamalt tõendamist leidnud kostja väide, et hageja jaoks ei olnud oluline, millise äriühingu kaudu investeerimine toimub. Hageja kandis Lindertekile 175 000 krooni 06.11.2007. Selleks ajaks oli pooltele selge, et investeerimine toimub Linderteki kaudu. Hageja on asjas tuginenud sellele, et tema poolt Linderteki 2006. a majandusaasta aruandega tutvumist tõendab asja materjalidele lisatud vastav aastaaruanne. Ringkonnakohtu arvates ei saa ainuüksi aastaruande tõendina esitamisega tõendada sellega tutvumist 2007. aastal. Asja materjalidele on lisatud ka Linderteki 2007. ja 2008. a majandusaasta aruandeid. Samas on hageja väljendanud, et nendega ta vastavalt 2008. a ja 2009. a ei tutvunud. Seega ei ole asjas tõendamist leidnud, et hageja tutvus majandusaasta aruannete ja nende lisadega ning, et otsustele Lindertekile raha üle kanda eelnes Linderteki majandusliku seisundi analüüs.
33.Eeltoodu alusel asub ringkonnakohus seisukohale, et põhjuslik seos hagejal tekkinud kahju ja viivisevõla Linderteki aastaaruannetes kajastamata jätmise vahel puudub. Kuna põhjusliku seose olemasolu hagejale tekkinud kahju ja kostja tegevusetuse vahel tõendamist ei leidnud, puudub vajadus analüüsida kostja süüd ehk hinnata, kas kostja
7(8)
Tsiviilasi nr: 2-12-12342 võis hoolimata sellest, et Linderteki aastaaruande lisas oli kajastamata viivisenõue, olla käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kuna põhinõue jääb rahuldamata, puudub vajadus vaidluse olemust arvestades hinnata viivisenõuet. Menetluskulude jaotus
34.Kuna hagi ja apellatsioonkaebus jäävad rahuldamata, siis jäävad poolte menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kõikides kohtuastmetes hageja kanda. Maakohus tegi otsuse 07.04.2014 ja rahaliselt menetluskulusid otsuses kindlaks ei määranud Vastavalt Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-147-14 määrab tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv).
35.Seega määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks maakohus.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.