Otsuse tegemise aeg ja koht 14. september 2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number
Tsiviilasi Hagihind
2-14-60996 Xxxx AS-i ja XxxxAS-i hagi Eesti Vabariigi (Maanteeameti kaudu) vastu tasu maksmise või alternatiivselt kahju hüvitamise või alusetult saadu hariliku väärtuse hüvitamise nõudes 4 167 507,50 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja I Xxxx AS (registrikood xxxx, asukoht xxxx) esindajad Hageja II XxxxAS (endise ärinimega XxxxAS, registrikood xxxx, asukoht xxxx) Hagejate lepingulised esindajad vandeadvokaat Arne Ots ja advokaat Martin Johannes-Raude (Raidla Ellex Advokaadibüroo OÜ, Roosikrantsi 2, 10119 Tallinn, e-post [email protected] ja [email protected]) Kostja Eesti Vabariik (Maanteeameti kaudu, asukoht Pärnu mnt 463a, 10916 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raiko Lipstok (Advokaadibüroo Eversheds Ots & Co, Kentmanni 4/Sakala 10, 10116 Tallinn, e-post [email protected]) 19.01.2016 Kohtuistung Kohtuistungil osalenud Hagejate lepingulised esindajad vandeadvokaat Arne Ots ja advokaat Martin-Johannes Raude isikud Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Raiko Lipstok
RESOLUTSIOON
1.Teha vaheotsus Xxxx AS-i ja XxxxAS-i nõude põhjendatuse suhtes lõppotsusena.
2.Jätta Xxxx AS-i ja XxxxAS-i hagi Eesti Vabariigi (Maanteeameti kaudu) vastu tasu maksmise või alternatiivselt kahju hüvitamise või alusetult saadu hariliku väärtuse hüvitamise nõudes rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud 100% ulatuses Xxxx AS-i ja XxxxAS-i kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
2-14-60996 alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud ja menetluse käik
1.15.04.2011 sõlmisid hagejad (edaspidi ühiselt ka kui „hageja“) töövõtjana ja kostja tellijana riigihanke nr xxxx „Maantee E263 Aruvalla-Kose teelõigu projekteerimine ja ehitus“ tulemusena hankelepingu (edaspidi ka Leping). Lepingu alusel projekteerisid hagejad E263 Tallinn-TartuVõru-Luhamaa maantee Aruvalla-Kose teelõigu, km 26,6-40,0 ning ehitasid 13,05 km pikkuse Aruvalla-Kose teelõigu 2+2 sõidurajaga ja eraldusribaga eritasandiliste ristmikega liiklussõlmedega, koguja- ja kergliiklusteedega I klassi maanteeks (I kd tl 56-92). Leping koosnes üld- ja eritingimustest. Üldtingimusteks olid FIDIC töövõtulepingu tingimused seadmestamiseks ja projekteerimiseks-ehitamiseks, esimene väljaanne 1999 (Lepingu osa d, edaspidi ka FIDIC Üldtingimused, I kd tl 93-162). Lepingule kohaldusid lisaks Eritingimused (Lepingu osa c, I kd tl 62-75) ja Tellija tingimused (Lepingu osa e, I kd tl 76-92).
2.Insenerina FIDIC Üldtingimuste tähenduses tegutsesid Xxxx Osaühing ja Läti äriühing Xxxx „Xxxx“ (edaspidi ühiselt kui „Insener“). Kostja ees oli Inseneril riigihanke nr 115418 tulemusena sõlmitud lepingu alusel kohustus teostada E263 Aruvalla-Kose teelõigu tehnilist, administratiivset ja lepingulist järelevalvet E263 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Aruvalla-Kose teelõigu (km 26,6-40,0) projekteerimisel ja ehitamisel töövõtjaga (hagejatega) sõlmitava FIDIC Üldtingimused alusel (III kd tl 114-115). Hageja ees tulenesid Inseneril volitused ja pädevus FIDIC Üldtingimustest ja Eritingimustest (I kd tl 62-75, I kd tl 93-162).
3.Hagejad kasutasid algselt Lepingu täitmisel pinnase filtratsioonimooduli määramisel Sojuzdornii meetodit. Vastavaks meetodiks nimetatakse Sojuzdornii seadmega läbiviidavat filtratsioonimooduli mõõtmise meetodit, mille puhul pinnas tihendatakse 5-6% veesisalduse juures 3x25 löögiga (I kd tl 167).
4.14.08.2012 kirjaga avaldas kostja, et Sojuzdornii meetodi kasutamine pinnase filtratsioonimooduli mõõtmisel ei ole sobilik meetod (II kd tl 132). Sellele järgnes pooltevaheline kirjavahetus (II kd tl 133-142, III kd tl 168-170) ja kohtumised, kus hageja eesmärgiks oli veenda kostjat Sojuzdornii meetodit aktsepteerima.
5.26.11.2013 pöördusid hagejad vaidluse lahendamiseks Vaidluste Lahendamise Komisjoni poole, esitades 17.12.2013, 20.01.2014 ja 06.02.2014 täiendavaid seisukohti (II kd tl 179-II kd tl 205, III kd tl 1-28 pöördel). 11.02.2014 otsusega leidis Vaidluste Lahendamise Komisjon, et Sojuzdornii meetodi kasutamine töövõtja poolt ei olnud lepingu kohaselt algselt lubatud ega kooskõlastatud ning et töövõtjal ei ole Sojuzdornii meetodi hilisema kasutamise keelamise tõttu tellija poolt õigus nõuda tellijalt FIDIC alapunktide 13.1, 13.3, 13.7 ja 20.1 alusel täiendavat tasu ja kulude hüvitamist (III kd tl 4-13 pöördel).
6.17.11.2014 esitasid hagejad Harju Maakohtule kostja vastu hagi tasu maksmise või alternatiivselt kahju hüvitamise või alusetult saadu hariliku väärtuse hüvitamise nõudes. 05.12.2014 võttis kohus hagi menetlusse. Hagejate nõue ja põhjendused
7.Hagejad paluvad kostjalt solidaarselt hagejate kasuks välja mõista põhinõude 3 495 604,70 eurot, viivise 387 011,08 eurot, viivise põhinõudelt (3 495 604,70 eurolt) VÕS § 113 lg-s 1
2-14-60996 sätestatud määras alates 18.11.2014 kuni põhinõude tasumiseni ja menetluskulud. Hagejad tuginevad oma nõudes VÕS § 23 lg 1 p 2, 3, § 25 lg 1 ja 2, § 29 lg 5, § 113 lg 1, FIDIC Üldtingimuste alapunktidele 13.1, 13.3, 13.7 ja 20.1. Alternatiivselt tuginevad hagejad oma nõudes VÕS § 115 lg 1 või VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 lg
8.Hagejad märgivad, et: • Lepingu sõlmimise ajal kehtinud tava ja praktika kohaselt kasutati filtratsioonimooduli mõõtmiseks Sojuzdornii meetodit; • kostja teatas lepingu täitmise käigus, esimest korda 14.08.2012 kirjaga, et Sojuzdornii meetod ei ole talle filtratsioonimooduli määramiseks enam sobilik; • hagejatele esitati nõue, et edaspidi tuleb filtratsioonimooduli väärtus määrata maksimaalse tiheduse ja optimaalse veesisalduse juures pinnase Proctorteimi järgsel maksimaaltihedusel; • Leping ei näinud ette filtratsioonimooduli mõõtmist Proctorteimi maksimaaltihedusel; • Sojuzdornii meetodiga on võimalik mõõta pinnase filtratsioonimoodulit Proctorteimi maksimaaltihedusel; • P. Talviste ekspertiisist tuleneb, et Sojuzdornii meetod annab filtratsioonimooduli osas tulemuse, mis vastab pinnase Proctorteimi maksimaaltihedusele ja seda asjaolu ei lükka ümber ka TTÜ uuringud; • kõik kostja poolt kasutatud asjatundjad on olnud või on praegusel hetkel kostjaga majanduslikes suhetes, mis hagejate arvates vähendab kostja asjatundja arvamuste usaldusväärsust; • hagejatel oli õigus Sojuzdornii meetodit kasutada sõltumata sellest, kas vastav meetod andis tulemuse Proctorteimi maksimaaltihedusel või mitte. See õigus tulenes nii Lepingust kui ka tavast ja praktikast; • Leping erinevalt Normidest ei näinud ette pinnase filtratsioonimooduli mõõtmist Proctorteimi maksimaaltihedusel, mistõttu ei oma hagejate nõude seisukohast Sojuzdornii meetodi ja Proctorteimi maksimaaltiheduse suhe tähtsust; • pooled on Lepingus erinormina leppinud pinnase filtratsioonimooduli väärtuses kokku vastavatest õigusaktidest erinevalt, mistõttu ei ole vastav üldaktide regulatsioon kohaldatav. Tellija Tingimused on erinormiks kõigi üldiste normide ja juhiste suhtes, mis Lepingu osas kehtivad. Tellija Tingimused on koostatud konkreetse lepingu jaoks; • asjaolu, et Sojuzdornii meetodi kohta puudub ametlik standard, ei välista selle kasutamist; • kostja poolt eelistatud GOST-meetodi kasutamine ei olnud Lepinguga lubatud ning selle kasutamine oli vastuolus Normidega; • kostja ise ja tema töövõtjad on vähemalt 15 aasta jooksul enne Lepingu sõlmimist kasutanud teedeehitusprojektides filtratsiooninõuete täitmise kontrolliks Sojuzdornii meetodit; • Lepingu täitmisel aktsepteerisid nii Insener kui kostja kuni 2012.a augustini pinnase filtratsioonimooduli väärtuse mõõtmist Sojuzdornii meetodil; • Insener on hagejate poolt esitatud Tööprogrammi kooskõlastades aktsepteerinud Sojuzdornii meetodi kasutamist; • kostja ja Insener olid teadlikud Sojuzdornii meetodi kasutamisest. Vastavad 31.07.2012, 02.08.2012 ja 09.08.2012 katseprotokollid, millel Sojuzdornii meetodit kajastatakse, on Inseneri poolt allkirjastatud; • Sojuzdornii meetodi kasutamise keelamise tulemusena ei olnud hagejal enam võimalik kasutada seni kasutatud ja Lepingu edasiseks täitmiseks kavandatud materjali ning hageja pidi selle asemel hakkama kasutama kõrgemate filtreeruvusomadustega kallimat materjali; • hagejad ei saanud Lepingut täita viisil, millega hagejad olid Lepingu sõlmimisel õigustatult arvestanud;
2-14-60996 • Sojuzdornii meetodi keelamine on põhjuslikus seoses hagejale lisakulutuste tekkimisega; • hagejatel on õigus täiendavate kulude hüvitamist nõuda FIDIC Üldtingimuste alapunktide 13.1, 13.3, 13.7 ja 20.1 alusel; • hagejate õigus nõuda täiendavat tasu ei ole lõppenud FIDIC Üldtingimuste punkti 20.1 alusel; • esimese teate Sojuzdornii meetodi keelamisest tuleneva lepinguhinna suurenemise kohta esitas hageja kostjale 24.08.2012 kirjaga ning üksikasjaliku nõude 09.07.2013 ja 30.07.2013 kirjades; • pooled jõudsid alternatiivse filtratsioonimooduli määramise metoodika valiku kooskõlastamiseni tellija poolt alles 2013.a suvel ning alles pärast seda sai hageja asuda kokku arvutama summat, mille võrra lepinguhind suurenes; • Vaidluste Lahendamise Komisjoni otsus ei ole käesoleva asja lahendamisel siduv; • kui kohus leiab, et hagejatel puudub Lepingu-järgne tasu nõue, siis on alus mõista kostjalt hagiga taotletud summa välja veel kahel alternatiivsel alusel; • esimese alternatiivina paluvad hagejad vastavad kulud välja mõista kahju hüvitisena VÕS § 115 alusel. Kostja lepingu rikkumine seisnes tehtud töö vastuvõtmisest õigustamatus keeldumises; • teise alternatiivina paluvad hagejad vastavad kulud välja mõista alusetu rikastumise sätete alusel. • hagejatel on õigus nõuda viivist. Kostja vastuväited
9.Kostja hagi ei tunnista, vaidleb sellele vastu ning palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
10.Kostja märgib, et: • hagejate poolt eelistatud ja kasutatud Sojuzdornii meetodi kasutamine oli õigusaktidest tulenevalt lubamatu; • Sojuzdornii meetodiga pole filtratsioonimooduli määramine Proctorteimi maksimaaltihedusel võimalik; • Normides kohustusliku tingimusena sisalduv standardse Proctorteimi maksimaaltiheduse järgimise nõue kehtib ilma, et seda peaks Tellija Tingimustes üle kordama; • Lepinguga ei ole muudetud Normidega ette nähtud nõuet mõõta pinnase filtratsioonimoodulit pinnase maksimaaltihedusel, mis on saavutatav standardse Proctorteimiga; • hagejate väide, et Normidest ei tulene, et filtratsioonimooduli väärtus peab olema määratud just standardse Proctorteimi maksimaaltihedusel, on täielikult vastuolus Normide punktidega 3.2.(6), 3.3.(3), 3.3.(4), 3.4.(10); • Tellija tingimustega ei ole standardse Proctorteimi järgset maksimaaltihenduse nõuet muudetud, Normide ja Tellija tingimuste vahel vastuolu puudub ehk Normides toodu kehtib; • isegi kui kostja oleks Tellija tingimustega Norme hageja väidetud viisil muutnud, tulenenuks hagejale kohustus juhinduda filtratsioonimooduli määramisel standardse Proctorteimi järgsest maksimaaltihedusest ka muudest õigusaktidest; • GOST 25584-90 lisas 5 nimetatud meetodi ja Sojuzdornii meetodiga saadud katsetulemused erinevad oluliselt; • kostja keelas 2012.a augustis Sojuzdornii meetodi kasutamise pärast seda, kui ilmnes, et hageja poolt valmis ehitatud dreenikihilt ei filtreerunud vesi ära, vaid jäi sinna püsima, moodustades nn loike; • Sojuzdornii meetodi kasutamine pinnase filtratsioonimooduli määramisel on lubamatu, kuna sellega määratav filtratsioonimoodul on määratud tingimustes, kus katseseadmes
2-14-60996
•
• • • • • • • •
• • •
•
• • •
• • •
tihendatud pinnas ei vasta Normides nõutud standardse Proctorteimi maksimaaltihendusele; hagejad on muutnud oma positsiooni hagiavalduses ning varem on tuginenud sellele, et Sojuzdornii meetod ei võimalda mõõta pinnase filtratsiooni Proctorteimi maksimaaltihedusel, hagis tugineb sellele, et on võimalik mõõta; spetsialist Peeter Talviste arvamusest ei tulene, et Sojuzdornii meetodiga on võimalik määrata filtratsioonimoodulit Proctorteimi järgsel maksimaaltihedusel; kostja ega Insener ei ole Sojuzdornii meetodi kasutamist heaks kiitnud; Insener on ekslikult jätnud tähelepanuta hagejate esitatud Tööprogrammis Sojuzdornii meetodi nimetamise; asjaolu, et hageja on Sojuzdornii meetodit nimetanud Tööprogrammis, millele Insener koheselt vastu ei ole vaielnud, ei muuda seda meetodit lubatavaks; kostja teavitas Sojuzdornii meetodi kasutamise keelust niipea, kui oli ilmnenud, et hageja on seda meetodit filtratsioonimoodulite määramiseks kasutanud; Lepinguväline varasem praktika ei oma vaidluse lahendamisel tähtsus, st et rikkumised varasemates tee-ehitusprojektides ei õigusta rikkumis antud tee-ehitusprojektis; hagejal puudus Lepingule eelnenud riigihankemenetluses pakkumust tehes mistahes õiguslik alus eeldada, et kostja aktsepteerib Sojuzdornii meetodi kasutamist; hageja võttis ise teadlikult riski, kui tegi pakkumuse Sojuzdornii meetodi kasutamise eeldusest ning riski realiseerumise tõttu peab hageja vastutama võimaliku kahjuliku tagajärje eest; Sojuzdornii meetodi kasutamine ei ole hagejate ja kostja suhtes kokkulepitud tava ega välja kujunenud praktika; kostja eelistas GOST 25584-90 lisa 5 järgse meetodi kasutamist, mis on standardiseeritud SRÜ-s riikide ülesel tasemel ning puudus takistus selle kasutamiseks Lepingu täitmisel; Tellija eelistas GOST 25584-90 lisa 5 järgse meetodi kasutamist selliselt, et kõigepealt tuli määrata vastava pinnase maksimaalne tihedus Proctor katsega, misjärel tuli GOST 2558490 lisa 5 järgse meetodiga määrata, milline on selle pinnase filtratsioonimoodul standardse Proctorteimi maksimaalsel tihedusel; nii keelatud Sojuzdornii meetodi puhul kui ka selle keelamise järgselt hagejate poolt omavoliliselt kasutusele võetud ühe rõngaga infiltromeetri katse puhul ei ole hagejad määranud filtratsiooni pinnase Proctorteimi järgsel maksimaaltihedusel; hagejate väide, et nad on Sojuzdornii meetodi keelamise tõttu kasutanud alates 2012.a augustist kvaliteetsemat, kõrgema filtratsioonimooduliga pinnast, on alusetu; Sojuzdornii meetodi kasutamise keelamise näol ei ole tegemist Lepingu muutmisega; Sojuzdornii meetodi keelamise näol pole tegemist FIDIC Üldtingimuste punktist 13.1 tuleneva muudatusega. Selleks, et Sojuzdornii meetodi kasutamise keelamist saaks käsitleda Inseneri algatatud muudatusena, pidanuks Leping või selle sõlmimisele eelnenud hankedokumendid sätestama, et filtratsioonimoodulid tuleb määrata Sojuzdornii meetodiga; hagejad on tulenevalt FIDIC Üldtingimuste alapunktist 20.1 kaotanud õiguse täiendavale tasule, kuna ei ole järginud nõudest teatamise tähtaega; hagejate alternatiivne nõue kahju hüvitamiseks VÕS § 115 ja § 1028 alusel ei ole põhjendatud; viivisenõue ei ole põhjendatud kuna põhinõue on põhjendamatu.
Kohtuotsuse põhjendus
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 449 lg 1 kohaselt kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga
2-14-60996 kulukas või keerukas ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. Hagejad paluvad teha vaheotsus, millega tuvastada, et hagejate nõue kostja vastu täiendava tasu saamiseks, alternatiivselt kahju hüvitise saamiseks või alusetult saadu hariliku väärtuse hüvitamiseks Lepingu alusel seoses Sojuzdornii meetodi hilisema kasutamise keelamisega, on põhjendatud. Kostja toetab vaheotsuse tegemise taotlust.
12.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel.
13.Kohus, kuulanud ära hageja esindajad ja kostja esindaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja hagi tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
14.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
15.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
16.Kohus leiab, et on tõendatud ja puudub vaidlus selles, et 15.04.2011 sõlmisid hagejad töövõtjana ja kostja tellijana riigihanke nr xxxx „Maantee E263 Aruvalla-Kose teelõigu projekteerimine ja ehitus“ tulemusena hankelepingu. Lepingu alusel projekteerisid hagejad E263 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Aruvalla-Kose teelõigu, km 26,6-40,0 ning ehitasid 13,05 km pikkuse Aruvalla-Kose teelõigu 2+2 sõidurajaga ja eraldusribaga eritasandiliste ristmikega liiklussõlmedega, koguja- ja kergliiklusteedega I klassi maanteeks (I kd tl 56-92). Leping koosnes üld- ja eritingimustest. Üldtingimusteks olid FIDIC töövõtulepingu tingimused seadmestamiseks ja projekteerimiseks-ehitamiseks, esimene väljaanne 1999 (Lepingu osa d, I kd tl 93-162). Lepingule kohaldusid lisaks Eritingimused (Lepingu osa c, I kd tl 62-75) ja Tellija tingimused (Lepingu osa e, I kd tl 76-92). Insenerina FIDIC-u Üldtingimuste tähenduses tegutsesid Xxxx Osaühing ja Läti äriühing Xxxx „Xxxx“. Kostja ees oli Inseneril riigihanke nr 115418 tulemusena sõlmitud lepingu alusel kohustus teostada E263 Aruvalla-Kose teelõigu tehnilist, administratiivset ja lepingulist järelevalvet E263 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Aruvalla-Kose teelõigu (km 26,6-40,0) projekteerimisel ja ehitamisel töövõtjaga (hagejatega) sõlmitava FIDIC Üldtingimuste alusel (III kd tl 114-115). Hageja ees tulenesid Inseneril volitused ja pädevus FIDIC Üldtingimustest ja Eritingimustest (I kd tl 62-75, I kd tl 93-162). Hagejad kasutasid algselt Lepingu täitmisel pinnase filtratsioonimooduli määramisel Sojuzdornii meetodit. Vastavaks meetodiks nimetatakse Sojuzdornii seadmega läbiviidavat filtratsioonimooduli mõõtmise meetodit, mille puhul pinnas tihendatakse 5-6% veesisalduse juures 3x25 löögiga (I kd tl 167). 14.08.2012 e-kirjaga avaldas kostja, et Sojuzdornii meetodi kasutamine pinnase filtratsioonimooduli mõõtmisel ei ole sobilik meetod (II kd tl 132). Sellele järgnes pooltevaheline kirjavahetus (II kd tl 133-142, III kd tl 168170) ja kohtumised, kus hageja eesmärgiks oli veenda kostjat Sojuzdornii meetodit aktsepteerima.
17.Poolte vahel on vaidlus eelkõige selle üle, kas kostjal oli õigus keelata hagejate poolt filtratsioonimooduli määramisel Sojuzdornii meetodi kasutamine ning kas hagejatel tekkis
2-14-60996 Sojuzdornii meetodi keelamisest tulenevalt täiendava tasu nõue, alternatiivselt kahjuhüvitise nõue või alusetult saadu hariliku väärtuse hüvitamise nõue kostja vastu.
18.Poolte vahel on riigihanke tulemusena sõlmitud töövõtuleping VÕS § 635 lg 1 mõistes, mille kohaselt pidid hagejad saavutama kokkulepitud tulemuse ja kostja kohustus maksma kokkulepitud tasu. Hagejad nõuavad kostjalt hagiga täiendavat tasu. VÕS § 639 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga võib kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaande kohaselt siduva eelarve puhul seab eelarves sisalduv kalkulatsioon piirid töövõtja tasunõudele: juhul kui tegelik tööde maht või kulukus osutuvad eelarves kalkuleeritust suuremaks, kannab vastavad kahjulikud tagajärjed töövõtja, kes ei saa nõuda eelarvet ületava tasu maksmist (P. Varul jt. Võlaõigusseadus III. 8. ja 10. osa (§-d 619-916 ja 1005-1067), § 396 komm p 3.3.1).
19.Leping sõlmiti lähtuvalt hagejate 28.02.2011 hinnapakkumusest (I kd tl 58-59), mis kuulus vastavalt Lepingu punktile 2 (a) (I kd tl 56 pöördel) Lepingu juurde. Kohtu hinnangul on pooled kokku leppinud töö eelarves, milline oli hagejatele siduv. Seda kinnitab lisaks riigihangete eripärale Lepingu lisaks olevate Eritingimuste punkt 4.11, mille kohaselt töö tegelike mahtude ja maksumuste riisikot kandis töövõtja ning tal ei olnud õigus nõuda heakskiidetud Lepingusumma suurendamist ja/või lisatasu põhjendusel, et Loendites oli töö maht või maksumus määratletud ebapiisavalt või ebaadekvaatselt või et tegelike tööde maht osutus suuremaks (I kd tl 66). Ei ole tõendatud, et poolte vahel oleks olnud kokkuleppe selle kohta, et 28.02.2011 hinnapakkumus ei ole pooltele siduv. Kohus märgib, et hinnapakkumise rea nr 2 jaotises on ettenähtud summa 5 889 335, 12 eurot ettenägematuteks töödeks.
20.Riigikohus on 12.11.2014 otsuse 3-2-1-102-14 punktides 19-22 märkinud, et riigihanke tulemusena sõlmitud töövõtulepingus saab hinna hilisema muutmise mõistlik võimalus olla vaid selline, mis on juba alguses avaldatud ja millest saavad lähtuda ka teised pakkujad. Hankelepingut saab muuta vaid kitsastes piirides, tagades menetluse läbipaistvuse ja pakkujate võrdse kohtlemise. Vaid juhul, kui hinna muutmise selge võimalus on hankemenetluses avaldatud, on hankija sellist võimalust pakkunud võrdselt kõigile pakkujatele ning ettenähtud muudatuse rakendamine lepingu täitmise käigus ei ole vastuolus hanke üldpõhimõtetega. Töö maksumuse riski kannab üldjuhul töövõtja kui professionaal. VÕS § 639 lg-s 2 sätestatud ettenähtavuse hindamisel tuleb lisaks objektiivsetele kriteeriumidele arvestada ka üldist riskijaotust töövõtulepingus. Töövõtja kui vastava valdkonna professionaal peab teadma ja nägema ette kriteeriume, mille muutumisest tingituna võib tööde maksumus eelduslikult muutuda.
21.Seega pidid hagejad kui valdkonna professionaalid teadma ja ette nägema kriteeriume, mille muutumisest tingituna võis tööde maksumus eelduslikult muutuda. Kohtu hinnangul on teede ehitusvaldkonnas üheks selliseks kriteeriumiks teekonstruktsioonides kasutatav pinnasmaterjal ja sellega seonduv. Seega tuleb hinnata, kas hagejatele pidi olema ettenähtav, et kostja võib Sojuzdornii meetodi kasutamise keelata.
22.VÕS § 635 lg-st 1 tulenevalt pidid hagejad saavutama kokkulepitud tulemuse, sh nõuetekohaselt filtreeruva tee. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejatel oli kohustus määrata pinnase filtratsioonimoodul standardse Proctorteimi maksimaaltihedusel. Hagejad leiavad, et ei olnud. Kostja leiab, et oli.
23.Puudub vaidlus selles, et Lepingust ega muudest asjassepuutuvatest õigusaktidest ei tulenenud pinnase filtratsioonimooduli väärtuse määramise kohustuslikku metoodikat. Hagejad kasutasid Sojuzdornii meetodit, mille puhul pinnas tihendatud seadmesse 5-6% veesisalduse juures 3x25 löögiga. Kostja eelistas GOST 25584-90 lisa 5 järgse meetodi kasutamist, mille puhul pinnas tihendatud seadmesse optimaalse veesisalduse juures 3x40 löögiga. Pooled ei vaidle selle üle, et
2-14-60996 Maanteeameti peadirektori 16.02.2012 käskkiri nr 0065 (III kd tl 159), millega kehtestati filtratsioonimooduli määramise metoodika, mis nägi ette standardi GOST 25584, lisa 5 ning maksimaalse tiheduse ja optimaalse niiskuse määramisel Eurostandardi EVS-EN 13286-2 (euro Proctor-teim) metoodika kasutamise, ei ole käesolevale vaidlusele kohaldatav.
24.Lepingule kohaldusid muuhulgas Tellija Tingimused (I kd tl 56 pöördel, I kd tl 76-92). Tellija Tingimuste punktis 6 oli sätestatud teetööde tehnilised kirjeldused. Punkti 6.1 kohaselt pidi töövõtja tööde tegemisel juhinduma Tellija poolt kinnitatud teeprojektist, teetööde tehnilistest kirjeldustest ja punktis 6.3.4 loetletud normdokumentidest. Punkti 6.3.4 real 6 oli nimetatud „Tee projekteerimise normid ja nõuded TSM 28.09.1999 määrus nr 55. Muudetud MKM 13.05.2004.a määrusega nr 132“ (edaspidi ka Normid). Seega pidid hagejad lähtuma töö tegemisel mh Normidest.
25.Normide punkti 3.2. (6) kohaselt loeti dreenivateks pinnased, mille filtratsioonimoodul standardse Proctorteimiga saavutatava maksimaalse tiheduse juures on vähemalt 0,5 m ööpäevas. Normide punkti 3.3 punkti 3 kohaselt tuli töökihis kasutada dreenivaid pinnaseid, mille filtratsioonimoodul standardse Proctorteimi maksimaaltihedusel on vähemalt 0,5 m ööpäevas. Seega nägid Normid ette filtratsioonimooduli määramise standardse Proctorteimi maksimaaltihedusel.
26.Kohus ei nõustu hagejate väitega, mille kohaselt on Lepingu või Tellija Tingimustega filtratsioonimooduli mõõtmisel kaotatud ära Normidest tulenev standardse Proctorteimi järgse maksimaaltiheduse nõue. Kohus märgib, et Tellija tingimustes (p 4.5.4-4.5.5) on määratletud filtratsioonimooduli arvsuurus, kuid ei ole määratletud, millisel tihedusel tuleb seda arvsuurust määrata. See on määratletud Normides, mis on Lepingu osaks. Kohus leiab, et Normides sisalduv standardse Proctorteimi maksimaaltiheduse järgimise nõue kehtis ilma, et seda pidi Tellija Tingimustes üle kordama. Juhul kui Normidest tulenev nõue filtratsioonimooduli määramiseks ei kehtinud, oleks tulnud see Tellija Tingimustes või Lepingus välistada. Kuna seda välistatud ei ole, tuleb eeldada Normides sisalduva tingimuse siduvust. Kohtu hinnangul ei kinnita Tellija Tingimustega Normide muutmist ka hageja poolt esitatud riigihanke „Tartu-Viljandi-KilingiNõmme Tartu-Rõhu lõigu I etapi km 2,4-7,2 Märja-Rõhu lõigu rekonstrueerimine“ dokumendid (III kd tl 23-35), millisele hageja oma väidetes tugineb.
27.VÕS § 29 lg 4 kohaselt kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kohus leiab, et hagejad kui vastavas valdkonnas tegutsevad professionaalid pidid mõistma, et Lepingule kohalduvad ka need nõuded, milliseid otseselt Lepingus kirjas ei ole, kuid mis on viiteliselt saanud lepingu osaks. Eelneva tõttu asub kohus seisukohale, et Lepingust tulenevalt pidid hagejad pinnase filtratsioonimooduli määrama standardse Proctorteimi maksimaaltihedusel, kuivõrd see tulenes Lepingus viidatud Normidest, mis olid viiteliselt saanud Lepingu osaks.
28.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejate poolt kasutatava Sojuzdornii meetodiga oli võimalik määratleda pinnase filtratsioonimoodulit standardse Proctorteimi maksimaaltihedusel. Hagejad leiavad, et oli võimalik ning et seda kinnitab Phd, Eesti volitatud ehitusinsener Peeter Talviste 31.10.2014 ekspertiis (I kd tl 163-185) ja P. Talviste 24.04.2015 ekspertiis, selgitavad seisukohad (V kd tl 50-90). Kostja leiab, et Sojuzdornii meetodiga ei olnud võimalik määratleda pinnase filtratsioonimoodulit standardse Proctorteimi maksimaaltihedusel ning tugineb Tallinna Tehnikaülikooli Teedeinstituudi professor Andrus Aaviku 31.03.2015 ekspertarvamusele (edaspidi ka TTÜ ekspertiis, IV kd tl 49-88), Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusteaduskonna dekaani, professor Martti Kiisa ning lektori Sven Sillamäe 31.03.2015 vastustele kostja esitatud küsimustele (edaspidi ka TTK vastused, IV kd tl 89-97), Tallinna Tehnikaülikooli koostatud dokumendile „Tee-ehituses kasutatavate filtratsioonimooduli erinevate määramismeetodite teadusliku lõpparuande lisa“ (IV kd tl 124-200, V kd tl 1-16), TTÜ Teedeinstituudi dotsent
2-14-60996 Andrus Aaviku 04.12.2015 ekspertarvamuse selgitavatele seisukohtadele (VI kd tl 72-108), Tallinna Tehnikakõrgkooli 01.12.2015 ekspertarvamusele (VI kd tl 109-140), Teede Laboratoorium OÜ juhataja 30.11.2015 arvamusele (VI kd tl 141-143) ja selle lisaks olevatele Teede Tehnokeskuse 05.06.2013 katseprotokollile nr 1189/13 (VI kd tl 144) ning 23.02.2011 katseprotokollile nr 13 (VI kd tl 145).
29.Kohus hinnanud eelnevas punktis loetletud ekspertarvamusi ja hageja ning kostja poolt eelistatud meetodite erinevusi, leiab, et TTÜ ja TTK ekspertide poolt esitatud arvamused lükkavad ümber hageja poolt tuginetud ekspert arvamuse. Kohtu hinnangul on erinevaid ekspertarvamusi kõrvutades ja analüüsides usaldusväärsem lõppjäreldus, mille kohaselt ei ole Sojuzdornii meetodiga võimalik määrata pinnase filtratsioonimoodulit standardse Proctorteimi maksimaaltihedusel. TTÜ ja TTK arvamustes on põhjalikult selgitatud, kuidas eksperdid on vastava järelduseni jõudnud ning tuginenud vastavatele katsetele. Kohtu hinnangul ei vähenda TTÜ ekspertiisi ja TTK vastuste usaldusväärsust hagejate poolt esile toodud asjaolu ega tõendid (V kd tl 91-105), et kostja on varem vastava ekspertiisi/vastuse koostajatega, so xxxx ja xxxx koostööd teinud. Eestis on peamisteks tee-ehituse teaduslikeks kompetentsikeskusteks TTÜ ja TTK ning puuduvad objektiivsed alused kahelda viidatud arvamuste usaldusväärsuses.
30.Kohus märgib, et TTÜ 04.12.2015 arvamuses on välja toodud, et P. Talviste on oma järelduste tõestamiseks keskendunud ainult 0% peenosiste sisaldusega liiva B katseandmetele ning selline materjal on üldjuhul väga heade dreenivusomadustega ning ilmselgelt ei oleks sellise materjali kasutamise korral tekkinud probleeme ka maksimaalse tiheduse juures määratavate filtratsioonimoodulitega, kuid sellise 0% peenosiste sisaldusega materjali teedeehituses ei kasutata. TTÜ arvamuses märgitakse, et kuna vaidlusalusel objektil oli probleemiks, et kasutatavates materjalides oli märkimisväärne kogus peen- ja saviosiseid, siis ei saa P. Talviste järeldusi 0% peenosiste sisaldusega materjalide osas üle kanda objektil tegelikult kasutatud materjalidele (VI kd tl 86).
31.TTK vastuste punktis 1 on selgitatud, et standardse Proctorteimi maksimaalne tihedus saavutatakse reeglina ca 2-3 korda kõrgema veesisalduse juures võrreldes Sojuzdornii meetodiga. Seetõttu erineb Sojuzdornii meetodi puhul filtratsioonitorus saavutatav tihedus oluliselt standardse Proctorteimi maksimaalsest tihedusest (IV kd tl 89). TTK 01.12.2015 arvamuses on märgitud, et Sojuzdornii meetodile omane tihendamine 5-6% veesisalduse juures võib anda rahuldava ehk maksimaalsele kuivmahumassile lähedase tulemuse vaid väga ühtlaseteraliste liivade puhul, mis ei oma aga tähtsust enamike teedeehitusprojektide puhul, kuna tavapäraselt kasutatakse teedeehitusprojektides mitte-ühtlaseteralisi liivasid. Nii on see olnud ka KoseAruvalla projektis, kus töövõtja on kasutanud valdavalt kruusliivasid. Seega enamuse teedeehituses laialdaselt kasutatavate liivade tihendamise tulemus sõltub suuresti just kasutatavast veesisaldusest (VI kd tl 129).
32.Samuti on vastavale asjaolule tähelepanu juhtinud Teede Laboratooriumi OÜ seisukohas, milles märkis, et savisisaldusega pinnastel saviosakesed ei lahustus nii väikese niiskussisalduse juures ja lühikese aja (20 minuti) jooksul nagu kasutab Sojuzdornii meetod ning sellest ongi tingitud katsete suur erinevus. Nimetatud seisukohas on selgitatud, et kui pinnastes leidub saviosakesi, siis sellise niiskuse juures nad ei lahustu ja materjal jääb kuivaks ja tekib kunstlikult suur poorsus ning justkui hea filtratsioon, mis samas ei vasta tegelikkusele. Tee-ehituses, sh Kose-Aruvalla objektil, kasutati savikamata pinnast. Sojuzdornii meetod ei sobi tee-ehituses kasutatavate savikamate pinnaste puhul. Teede Laboratooriumi OÜ seisukoha kohaselt ei ole Sojuzdornii meetodiga võimalik määrata filtratsioonimoodulit standardse Proctorteimi maksimaaltihedusel (VI kd tl 141-142).
33.Kohtu hinnangul kinnitab 2012. a augustis objektil valitsenud olukord eelnevalt välja toodud selgitusi Sojuzdornii meetodi kasutamise sobimatusest savikamate pinnaste puhul. Kostja on esitanud 23.08.2012 fotod, milledelt nähtub, et dreenikiht ei ole juhtinud ära sinna sadanud vihmavett (III kd tl 167). Fotodel on näha selged veeloigud valmis ehitatud teeosal. Kui pinnas
2-14-60996 oleks nõuetekohaselt dreeniv, ei oleks vihmavesi teelõigule kogunenud. xxxx on Teede Laboratoorium OÜ seisukohas selgitanud, et Aruvalla-Kose objektil andis Sojuzdornii meetod väga vastuolulisi tulemusi. Katsed tehti Keskkonnauuringute Keskuse Geotehnika laboris proovidele nii GOST meetodil kui ka Sojuzdornii meetodil ning tulemused olid väga erinevad just materjali savisisalduse tõttu. Kui Sojuzdornii meetod näitas dreenivust, siis GOST meetod kinnitas, et pinnas ei dreeninud, mis oli objektil silmaga näha (VI kd tl 141, VI kd tl 144).
34.Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul leidnud tõendamist, et Sojuzdornii meetodiga ei ole võimalik määrata pinnase filtratsioonimoodulit standardse Proctorteimi maksimaaltihedusel.
35.Hagejad on leidnud, et vastavalt poolte vahelisele praktikale ja tavale oli Sojuzdornii meetodi kasutamine lubatud. Kostja sellega ei nõustu.
36.VÕS § 25 lg 1 ja 2 kohaselt on lepingupooled oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. Kui lepingupooled ei ole teisiti kokku leppinud, on nad majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul samuti kohustatud järgima iga tava, mida isikud, kes seda liiki lepinguid vastaval tegevus- või kutsealal sõlmivad, tavaliselt tunnevad ja enamasti arvestavad, välja arvatud juhul, kui sellise tava järgimine oleks vastuolus seadusega või ei oleks vastavalt asjaoludele mõistlik.
37.Kohus leiab, et pooltevahelisest tavast ega praktikast ei tulenenud hagejatele õigust Sojuzdornii meetodit kasutada. Tõendatud ei ole, et pooled oleksid vastava tava järgimises kokku leppinud. Samuti ei saa kohtu hinnangul pidada pooltele siduvaks praktikaks sellise pinnase filtratsioonimooduli määramise meetodit, mis ei vasta Lepingust tulenevatele nõuetele. Kohtu hinnangul ei õigusta Sojuzdornii meetodi kasutamist ka hagejate poolt esitatud tõendid selle kohta, et seda on varasemate lepingute täitmisel kasutatud või et seda meetodit on aastaid teedeehituse valdkonnas kasutatud (III kd tl 36-64, V kd tl 111-183, VI kd tl 1-34). Kui Sojuzdornii meetodiga ei ole võimalik saavutada Lepingule vastavat töö tulemust, ei õigusta ka meetodi varasem kasutamine selle kasutamise jätkamist. Kostja on esitanud tõendeid selle kohta, et varasemates teeehitus projektides, milles kasutati Sojuzdornii meetodit, on täheldatud teekonstruktsioonide enneaegset lagunemist (VII kd tl 15-40). Kohtu hinnangul kinnitab see asjaolu, et Sojuzdornii meetodit kasutades ei ole võimalik nõuetekohaselt filtreeruva tee ehitamine. Seda, et Sojuzdornii meetod ei olnud varasemalt teede ehitusvaldkonnas ainus filtratsioonimooduli määramiseks kasutatud meetod, kinnitab 30.11.2015 seisukoht (VI kd tl 141-143) ja Eesti Keskkonnauuringute Keskuse 22.02.2016 kiri ning sellele lisatud tabel (VII kd tl 52-54).
38.Hagejad leiavad täiendavalt, et Sojuzdornii meetodi kasutamise õigus tekkis Tööprogrammist, mille Insener heaks kiitis. Lisaks nähtub kaetud tööde aktidest, et lepingu täitmise käigus määrasid nii hagejad, kostja kui ja Insener filtratsioonimooduli väärtust Sojuzdornii meetodil. Kostja sellega ei nõustu, märkides, et Insener on ekslikult jätnud tähelepanuta hagejate esitatud Tööprogrammis Sojuzdornii meetodi nimetamise ning asjaolu, et hageja on Sojuzdornii meetodit nimetanud Tööprogrammis, millele Insener koheselt vastu ei ole vaielnud, ei muuda seda meetodit lubatavaks.
39.Hagejad esitasid 03.05.2011 Tööprogrammi ja kvaliteedi tagamise plaani Insenerile kooskõlastamiseks (II kd tl 1-61). 17.05.2011 esitas Insener märkused Tööprogrammile (II kd tl 62-65). 22.03.2011 esitasid hagejad Insenerile korrigeeritud Tööprogrammi (II kd tl 66-125). 21.07.2011 kooskõlastas Insener Tööprogrammi (II kd tl 126). Kohus märgib, et Inseneri kohustused ja volitused on sätestatud FIDIC Üldtingimuste punktis 3.1. Vastava punkti teise lause kohaselt ei ole Inseneril volitusi Lepingu muutmiseks (I kd tl 107 pöördel). Kohus leiab, et Sojuzdornii meetodi kasutamine eeldas Lepingu muutmist, kuna Lepingust tulenevalt ei vastanud vastav meetod Normides ettenähtud nõuetele. Kuna Inseneril volitused Lepingu muutmiseks
2-14-60996 puudusid, ei ole kohtu hinnangul Inseneri poolt 21.07.2011 Tööprogrammi heakskiitmine käsitletav Lepingu muutmisena. Lepingu muutmist ei tõenda ka 21.07.2011 objekti koosoleku protokoll (VI kd tl 35-36), millel viibisid kostja esindajad. Kasutatava filtratsioonimooduli mõõtmise meetodis Lepingust erinevalt kokkuleppimiseks oleks tulnud vormistada selleks volitusi omavate isikute poolt Lepingu muudatus. Sellist muudatust ei ole tehtud. Asjas ei oma tähendust hageja poolt esitatud kaetud tööde aktid (II kd tl 127-131 pöördel), kuna nende aktsepteerimine Inseneri poolt ei muuda Sojuzdornii meetodi kasutamist lubatavaks olukorras, kus selle meetodiga ei ole võimalik saavutada nõuetekohast tööd.
40.Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et Sojuzdornii meetodi kasutamine filtratsioonimooduli määramisel ei olnud hagejate poolt lubatud ega siduvalt kostjaga kooskõlastatud.
41.Hagejad leiavad, et nende õigus täiendavale tasule tuleneb FIDIC Üldtingimuste punktidest 13.1, 13.3, 13.7 ja 20.1. Punkti 13.1 kohaselt Insener võis algatada Muudatusi igal ajal enne Töö Vastuvõtuakti väljastamist kas juhisena või nõudena, esitatuna Töövõtjale ettepaneku saamiseks. Muudatus ei tohtinud sisaldada mis tahes töö ärajätmist, kui see töö anti teisele teha. Töövõtja pidi igast Muudatusest lähtuma ja ta oli sellega seotud, va siis, kui Töövõtja teavitas viivitamatult (koos üksikasjadega) Insenerile, et (i) Töövõtja pole võimeline kohe hankima Muudatuse tegemiseks vajalikke Tooteid, (ii) Muudatus vähendab Töö ohutust ning kasutatavust, või (iii) Muudatus mõjutab ebasoovitatavalt Garantiide Loendite täitmist. Teate saamisel peab Insener kas tühistama oma juhise, selle uuesti kinnitama või muutma. Punkt 13.3 reguleerib Muudatuste tegemise protseduuri ja punkt 13.7 Muudatuste tegemist seoses muutustega õigusaktides (I kd tl 122 pöördel – 123 pöördel).
42.Kohus leiab, et Sojuzdornii meetodi keelamise näol ei ole tegemist FIDIC Üldtingimuste punktist 13.1 tuleneva muudatusega. Selleks, et Sojuzdornii meetodi kasutamise keelamist saaks käsitleda Inseneri algatatud muudatusena, pidanuks Leping või selle sõlmimisele eelnenud hankedokumendid sätestama, et filtratsioonimoodul tuleb määrata Sojuzdornii meetodiga.
43.Pooled vaidlevad lisaks selle üle, kas hagejatel on FIDIC Üldtingimuste punkti 20.1 alusel õigus tasunõudele. Kostja leiab, et hagejad on nõudeõiguse minetanud, kuna pole esitanud nõudeid tähtaegselt. FIDIC Üldtingimuste punkt 20.1 nägi ette, et juhul kui Töövõtja leiab, et tal on õigus täiendavale tasule, pidi Töövõtja sellest teatama Insenerile, kirjeldades sündmust või asjaolusid, mis annavad aluse nõude esitamiseks nii kiiresti kui võimalik aga mitte hiljem kui 28 päeva pärast seda, kui Töövõtja sai teada või ta oleks pidanud saama teada sellest sündmusest või asjaolust. 42 päeva jooksul pärast vastava sündmuse või asjaolu teadasaamist tuli esitada Insenerile üksikasjalik nõue (I kd tl 133-133 pöördel).
44.Hagejad peavad täiendava tasunõude aluseks 2012.a augustis Sojuzdornii meetodi kasutamise keelamist kostja poolt. Hagiavalduse kohaselt ilmnes kõnealune keeld esmakordselt hagejate jaoks kostja 14.08.2012 kirjas (II kd tl 132). Seejärel toimus pooltevaheline kirjavahetus (II kd tl 133-142, III kd tl 168-170) ja kohtumised, kus hageja eesmärgiks oli veenda kostjat Sojuzdornii meetodit aktsepteerima. Kohus leiab, et hiljemalt kostja 25.09.2012 kirjast (III kd tl 171-172) pidi hagejatele olema selge, et kostja ei aktsepteeri Sojuzdornii meetodi kasutamist. Esitatud tõenditest nähtub, et hagejad esitasid kostjale esialgse nõude täiendava tasu maksmiseks ja kulude hüvitamiseks 09.07.2013 (II kd tl 169-173) ja üksikasjaliku nõude 30.07.2013 (II kd tl 174-177). Selliselt on ka hagejad neid kirju hagiavalduse lisadena nimetanud. Seega ei ole kohtu hinnangul hagejad järginud nõudest teatamisel FIDIC Üldtingimuste punktist 20.1 tulenevat 28- ja 42päevast tähtaega, mille tulemusel on hagejad nimetatud punkti 20.1. kohaselt oma nõudeõiguse kaotanud.
45.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejatele pidi ettenähtav olema see, et kostja võib keelata Sojuzdornii meetodiga filtratsioonimooduli määramise, kuna selle meetodi kasutamises ei
2-14-60996 olnud Lepingus kokku lepitud ega vastava meetodiga võimalik nõuetekohase töö saavutamine, so pinnase filtratsioonimooduli mõõtmine standardse Proctorteimi maksimaaltihedusel. Kohus leiab, et hageja võttis ise riski, kui tegi pakkumuse Sojuzdornii meetodi kasutamise eeldusest ning riski realiseerumise tõttu peab hageja vastutama võimaliku kahjuliku tagajärje eest. Kohus leiab, et hagejatel ei ole tekkinud täiendava tasu nõuet FIDIC Üldtingimuste punkti 13.1, 13.3, 13.7, 20.1 ega VÕS § 639 alusel.
46.Hagejad on esitanud alternatiivselt kahju hüvitamise nõude VÕS § 115 alusel. Hagejad leiavad, et kostja Lepingu rikkumine seisnes tehtud töö vastuvõtmisest õigustamatus keeldumises. Kostja leiab, et hagejate kahjunõue on põhjendamatu. Kostja märgib, et töö on vastu võetud, mida kinnitab kasvõi hagiavalduse lisaks 21 (II kd tl 165-168 pöördel) olev Tööde vastuvõtuakt. Kohus leiab, et hagejate kahjunõue on põhjendamatu, kuna tõendatud ei ole kostja poolne lepingu rikkumine. Kuna Lepingus ei olnud kokku lepitud Sojuzdornii meetodi kasutamist, ei saa Lepingu rikkumiseks pidada seda, kui kostja keeldus selle meetodiga teostatud töid vastu võtmast.
47.Teise alternatiivina on hagejad esitanud alusetust rikastumisest tuleneva nõude VÕS § 1028 lg 1 alusel. Hagejad märgivad, et hagejad andsid kostjale üle infiltromeetri katsega teostatud tööd, kuna kostja nõudis tööde sellisel viisil teostamist Lepingu alusel. Tegelikult aga Lepingust mõõtmise läbiviimise kohustust infiltromeetri katsega ei tulenenud. See tähendab et vastavasisulist kohustust tegelikult olemas ei olnud ning hageja on muudatustest lähtunud tööd teinud alusetult. Kostja leiab, et hagejate nõue on põhjendamatu. Töövõtja ei järginud infiltromeetri katse teostamisel Tellija seatud nõudeid. Esiteks ei teostanud Töövõtja kahe rõngaga infiltromeetri katset, mida Tellija eelistas. Teiseks ei järginud Töövõtja ka ühe rõngaga infiltromeetri katse aktsepteerimise eeltingimusena Tellija poolt seatud tingimusi. Seetõttu ongi Insener kaetud tööde aktidele lisanud märkuse „Filtratsioonimoodul on määratud Tellijaga kooskõlastamata meetodil. Edasine ehitamine Töövõtja vastutusel“ (II kd tl 150-155). Kuna Töövõtja pole filtratsioonimooduli määramisel järginud Inseneri ega Tellija seatud nõudeid, siis järelikult on Töövõtja omavoliliselt kasutanud meetodit, mida Insener ega Tellija pole kooskõlastanud. Tellija ei mõista, kuidas saab Tellija olla sellisel juhul alusetult rikastunud.
48.VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kohus nõustub kostja seisukohaga ega hakka seda üle kordama. Kohus leiab, et VÕS §-s 1028 sätestatud alusetust rikastumisest tuleneva nõude eeldused ei ole täidetud, mistõttu on hagejate nõue põhjendamatu.
49.Hagejate viivisenõue on põhjendamatu, kuna põhinõue on põhjendamatu.
50.Vaheotsuse tegemisel nõude põhjendatuse osas ei oma tähendust tõendid nõude suuruse tõendamise osas (III kd tl 65-113) ning kohus jätab need tõendid tähelepanuta. Otsuses kajastamata muud poolte väited ja tõendid jätab kohus tähelepanuta, kuna need ei oma kohtu hinnangul asja lahendamisel tähendust. Menetluskulud
51.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 ja 2 jätab kohus kostja menetluskulud täielikult hagejate kanda.
52.TsMS § 177 lg 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või; 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
2-14-60996 Kohus määrab menetluskulud kindlaks juhindudes TsMS § 177 lg-st 2 mõistliku aja jooksul pärast käesoleva vaheotsuse tegemist, kui kostja on esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja ning hagejad sellele seisukoha esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.