Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve Uudelt
Otsuse tegemise aeg ja koht
7. oktoober 2022, Tallinn
Kohtuasja number
2-21-6342
Kohtuasi
AS-i YIT Eesti hagi Eesti Vabariigi (Transpordiameti kaudu) vastu õigussuhete tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28. veebruari 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
AS-i YIT Eesti apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
7000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja AS YIT Eesti (registrikood 10093801), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Arvisto Kostja Eesti Vabariik (Transpordiameti kaudu, registrikood 70001490), lepinguline esindaja Kaidi Sulg
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 13. septembri 2022. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta tsiviilasjas nr 2-21-6342 tehtud Harju Maakohtu 28. veebruari 2022. a otsuse resolutsioon muutmata menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas, kuid muuta selles osas otsuse põhjendust. Ülejäänud osas maakohtu otsus tühistada ja jätta hagi läbi vaatamata.
2.Rahuldada AS-i YIT Eesti apellatsioonkaebus osaliselt.
3.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud AS-i YIT Eesti kanda.
4.2.Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud AS-i YIT Eesti kanda.
4.3.Mõista AS-ilt YIT Eesti välja Eesti Vabariigi (Transpordiameti kaudu) kasuks maakohtus kantud menetluskulud
eurot. Ringkonnakohtus kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kulude
hüvitamiseni tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AS YIT Eesti (hageja) esitas 22. aprillil 2021 Harju Maakohtule Eesti Vabariigi (Transpordiameti kaudu) (kostja) vastu hagi õigussuhete tuvastamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja, kostja ja osaühingu Rail Baltic Estonia vahel sõlmitud riigihanke „Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 20,2-24,2 Luige-Saku lõigu ehitus“ menetluses hankeleping 1-9/19/0890-1 (leping). Lepingu esemeks oli ühe rajatava objektina Saustinõmme viadukti (viadukt) ehitus. Vastavalt teetööde tehnilise kirjelduse (eritingimused) p-le 1.2.28, oli hageja kohustuseks kõigi vajalike tööjooniste ja -projektide koostamine. Lepingus sisaldus lisatingimusena ka kohustus muuta etteantud põhiprojekti lähtuvalt RB Rail AS-i (RBR) tehnilistest nõuetest, s.o projekteerida tuli kaitseekraan ja eskiisina näidata piirdeaia lahendused raudteeohutuse tagamiseks. Eelpool kirjeldatud tööde teostamise eest oli lepingus kokku lepitud eelarve 41 055,62 eurot. Kuivõrd hageja leidis, et lepingu projektijärgse lahenduse teostamine sisaldab endas mitmeid riske, tegi hageja 23. mail 2019 Lindvill OÜ-le (insener) ettepaneku viadukti tekiehituse ristlõike muutmiseks ja pakkus välja alternatiivse lahenduse. 3. juuli 2019. a e-kirjas kinnitas insener, et temal ega kostjal vastuväiteid ei ole ning hageja võib jätkata viadukti projekti muudatuste tegemisega vastavalt esitatud eskiislahendusele. Seejuures nõustus insener hageja juhisega nr 3 RB, s.o muudetud konstruktiivse lahendusega viadukti projekti, ekspertiisi ja selleks vajalike kulutustega. Kuna hageja oli esitanud insenerile viadukti alternatiivse terviklahenduse, mitte esialgse lahenduse täienduse või edasiarenduse, siis sai hageja inseneri nõusolekust aru, et tegemist on lepingu muudatusega FIDIC töövõtulepingu tingimused ehitusja inseneritöödeks tellija antud projektlahendi alusel, esimene väljaanne 1999, (üldtingimused) p 13 tähenduses. Hageja juhtis 17. juuli 2019. a kirjas inseneri tähelepanu viadukti uuele probleemile, mis seisnes kaldasammaste ja muldkeha vajumises, millega algses kostja etteantud põhiprojektis ei olnud arvestatud ja mis tingis viadukti kaldasammaste ja tugiseinte lahenduse muutmise vajaduse. Seejuures nõustus insener hageja juhisega nr 2 RB, s.o viadukti kaldasammaste ja tugiseinte lahenduse muutmisega ja sellega seoses lepingu maksumuse suurenemisega. Hageja esitas 1. oktoobril 2019 insenerile muudatustest tulenevad muudetud tööde mahud koos rahaliste kalkulatsioonidega nii viadukti tekiehituse ristlõike ja vahesammaste muudatusest tulenevalt, kui ka kaldasammaste ja tugiseinte lahenduse muudatustest tulenevalt. Insener
keeldus 3. veebruari 2020. a kirjas käsitlemast viadukti tekiehituse ristlõike muudatusi muudatusena üldtingimuste p 13 tähenduses ja leidis, et antud projektimuudatused on hõlmatud hageja lepinguliste kohustustega ning hagejale on selle töö eest juba tasu lepingus ette nähtud. Samuti keeldus insener tunnistamast hageja viidatud viga projekti kululoendi real nr 60412, mille kohaselt on arvestamata 572 m3 viadukti tekiplaadi mahtu. Hageja hinnangul on viadukti tekiehituse ja vahesammaste lahenduse muudatuse puhul tegemist lepingu muudatusega üldtingimuste p 13 tähenduses, millisel juhul kuulub hagejale kui töövõtjale tasumisele täiendav tasu. Hageja pakutud ja inseneri aktsepteeritud alternatiivse lahenduse näol on tegemist täielikult muudetud konstruktiivse lahendusega viaduktiga, mitte algses põhiprojektis ettenähtud konstruktiivse lahenduse täienduse või edasiarendusega. Lisaks on insener ja kostja nõustunud, et hageja muudab esialgse põhiprojekti järgset lahendust ja projekteerib täiesti teise konstruktiivse lahendusega viadukti. Seega on insener ja kostja sisuliselt nõustunud sellega, et tegemist on muudatusega üldtingimuste p 13 tähenduses. Hageja leidis, et üldtingimuste p 20.1 järgne teavitamiskohustus ei kohaldu muudatuse menetluse olukorras. Seejuures ei ole kostja ega insener sama viaduktiga seoses kaldasammaste ja tugiseinte muudatuseks juhise 2RB andmisel pidanud vajalikuks üldtingimuste p 20.1 teavitusaega järgida ega ole ka muudatust puudutavat otsust tehes ja juhist andes neid päevi lugenud. Seega on insener ja kostja varasema käitumisega omaks võtnud, et õige on lähenemine, et muudatuse olukorras ei kohaldu muudatuse protseduuri sees üldtingimuste p 20.1. Hageja märkis, et ta ei saanud riigihankemenetluses pakkumust tehes või lepingut sõlmides arvestada selle viadukti lahendusega, mis lõpuks teostati. Lahendus tekkis lepingu täitmise käigus kostja nõusolekul ja oli olulises osas erinev algsest põhiprojekti järgsest viadukti lahendusest. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja leidis, et viadukti lahenduse muutmine oli hageja lepingust tulenev kohustus. Hageja poolt 23. mail 2019 esitatud lahendus vastas eritingimuste p-le 1.2.28 ning seega oli tegemist hageja lepingulise kohustuse täitmisega ning inseneril ega kostjal ei olnud õiguslikku alust keelata sellise lahenduse realiseerimine. Kuivõrd tegemist ei olnud eritingimuste p 1.2.28 mahtu ületava lahendusega, siis ei saa hageja poolt tehtud muudatusi käsitada muudatustena üldtingimuste p 13 tähenduses. Seega esitas hageja viidatud kirjaga oma kohustuse täitmisena viadukti lahenduse, mille insener oma 3. juuni 2019. a kirjaga kooskõlastas. Insener ei algatanud lepingu muudatust. Hageja 23. mai 2019. a kirjast nähtuvalt on ka hageja ise mõistnud viadukti muutmise lahendust kui enda lepingululist kohustust. Sama kinnitas hageja ka 20. mai 2019. a koosolekul. Ka ei ole hageja oma kirjas viidanud, et tema hinnangul võiks tegemist olla muudatusega üldtingimuste p 13 tähenduses. Seega ei saanud ega pidanud kostja ega insener mõistma, et hageja arvates on esitatud lahenduse näol tegemist lepingu muutmisega. Asjaolu, et viadukti lahenduse muutmise näol ei ole tegemist lepingu muudatusega, tõendab muuhulgas see, et antud küsimuses ei ole insener ega hageja mingil moel järginud üldtingimuste p-st 13.3 tulenevat muudatuse tegemise protseduuri. Ka puudub viadukti lahenduse muutmise ja hagejale väidetavalt tekkinud täiendavate kulude nõude vahel põhjuslik seos. Hagejale oleks saanud kulud tekkida vaid juhul, kui hageja oleks lepingu sõlmimisel arvestanud mingi teistsuguse viadukti lahendusega, kuid lepingu täitmisel ilmnenud asjaolude tõttu oli ta sunnitud lahendust muutma ning see muudetud lahendus tõi võrreldes esialgu planeeritud lahendusega hagejale kaasa täiendavad kulud. Inseneri ja kostja
hinnangul ei esinenud viadukti põhiprojektijärgses lahenduses hageja poolt esile toodud probleeme. Seda on insener hagejale 3. juuni 2019. a kirjas ka selgitanud. Kõik asjaolud, millega hageja viadukti lahenduse muutmist põhjendas, olid hagejale teada juba hankemenetluse ajal. Pakkumuse esitamine ja lepingu sõlmimine näitab seda, et hageja ei pidanud põhiprojektis toodud viadukti lahendust probleemiks. Hageja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, millest saaks järeldada, et hankemenetluse jooksul avaldati valed andmed või puudulik info, mis oli võimalik avastada alles lepingu täitmise käigus. Kui hageja leidis, et 23. mail 2019 esitatud viadukti lahenduse näol on tegemist lepingu muudatusega, mis annab aluse nõuda täiendavat tasu, oleks hageja pidanud järgima üldtingimuste p-s 20.1 tulenevat 28-päevast nõudest teatamise tähtaega. Vastava info edastas hageja aga alles 1. oktoobril 2019. Isegi, kui hageja lahendust menetleda kui lepingu muudatust, siis ei saaks täiendava tasu nõuet rahuldada, kuna hageja ei ole nõuet tähtaegselt esitanud. Kaldasammaste ja tugiseinte lahenduse muutmise küsimus ei ole käesolevas asjas asjakohane. Selle kohta andis insener juhise, milles on selgelt välja toodud, et tegemist on lepingu muutmise olukorraga. Kaldasammaste ja tugiseinte lahenduse muutmise kohta sõlmiti lepingu muudatus, samuti lepiti kokku täiendavas tasus sellega seotud töödega. Kostja leidis, et kululoendis ei ole viga. Kui hagejale jäi ebaselgeks kululoendi mahu küsimus (võttes arvesse põhiprojektis toodud mahtusid), oli hagejal võimalus paluda hankijalt hankemenetluse käigus selgitusi. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 28. veebruari 2022. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et viadukti põhiprojektis oleks esinenud viga. 20. mai 2019. a viadukti projektlahenduse nõupidamise protokollist nähtub, et hageja on tutvustanud erinevaid viadukti tekiehituse ja vahesammaste lahendusi. Maakohtu hinnangul vastas hageja tegevus lepingu eritingimuste p-s 1.2.28 toodud töövõtja lepinguliste kohustuste täitmisele, hageja lepingust tulenev kohustus oligi põhiprojektis muudatus teha. Koosoleku protokollist ei nähtu, et hageja oleks esitanud lepingu muutmise ettepaneku või asunud seisukohale, et teostab töö üksnes lisatasu eest. Samuti ei nähtu protokollist, et hageja teostab töö põhjusel, et põhiprojektis oleks viga esinenud. Ka ei nähtu hageja 23. mai 2019. a kirjast ühtegi viidet täiendavale tasunõudele ega ka sellele, et hageja käsitleb põhiprojekti muudatust üldtingimuste p 13.1. kohase muudatusena. Maakohus viitas lepingu üldtingimuste p-le 20.1 ning leidis, et hageja ei ole tasunõude esitamisel järginud tähtaega, mistõttu on hageja kaotanud õiguse nõuda täiendavat tasu. Kuivõrd viadukti tekiehituse ja vahesammaste lahenduse teostas hageja ise, oli hageja hiljemalt
23.mail 2019 teadlik ka tasunõudest. Hageja teavitas kostjat täiendavast tasunõudest alles
1.oktoobril 2019. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja leidis, et maakohus on rikkunud otsuse põhjendamiskohustust. Otsuses puudub vaidluse peamises küsimuses, milleks oli hageja kui töövõtja projekteerimise kohustuse ulatus, igasugune asjakohaste lepingu tingimuste analüüs. Maakohus ei ole hinnanud hageja väiteid ja tõendeid selle kohta, kui ulatuslikud olid põhiprojektis tehtud muudatused ning miks neid muudatusi ei olnud võimalik käsitada lepingulise projekteerimiskohustuse raames ja lepingus kokkulepitud tasu eest. Ka ei ole maakohus hinnanud hageja väiteid ja tõendeid, mis puudutasid
kostja käitumist viadukti kaldasammaste ja tugiseinte lahenduse muutmisega seoses ning milles väljendus kostja muudatuse protseduuri kohane tegevus. Lisaks oleks maakohus pidanud põhjendama, miks kohus asus otsuses vaidluste lahendamise komisjoniga (VKL) erinevale seisukohale. Ka on maakohus jätnud otsuses ühe haginõude sisuliselt lahendamata. Isegi, kui asuda seisukohale, et otsuse resolutsioon käib ka kululoendi veaga seotud haginõude kohta, ei ole otsuses nimetatud nõude rahuldamata jätmist põhjendatud. Lisaks on otsus ka sisuliselt ebaõige. Maakohus on tuginenud otsuse põhjendustes 20. mai 2019. a viadukti projektlahenduse nõupidamise protokollile. Selle protokolli näol on tegemist hageja 23. mai 2019. a kirjale eelnenud nõupidamist kokkuvõtva protokolliga. Koosolekul arutati erinevaid võimalikke lahendusvariante. Koosolek lõppes kokkuvõtlikult sellega, et hageja pidi esitama ettepaneku koos põhjendustega, mida hageja ka 23. mai 2019. a kirjaga tegi. Seega on kohtu järeldused, nagu oleks sellel koosolekul pidanud tegema lepingu muutmise ettepaneku või rääkima muudatusest tulenevast lisatasust, arusaamatud. Maakohtu seisukohas, mille kohaselt ei ole hageja tasunõude esitamisel järginud lepingu üldtingimuste p-s 20.1 sätestatud tähtaega, mistõttu on hageja oma täiendava tasunõude kaotanud, on vastuolu. Selleks, et oleks võimalik öelda, et hageja on kaotanud üldtingimuste p 20.1 kohase teavitusega hilinemise tõttu täiendava tasu nõudeõiguse, peaks jaatama hageja õigust täiendavale tasule ehk lepingu muutmist. Maakohus jõudis aga varasemalt seisukohale, et tegemist ei olnud lepingu muudatusega. Hageja on esitanud käsitluse ja tõendid selle kohta, et üldtingimuste p 20.1 järgne teavitamiskohustus ei kohaldu muudatuse menetluse olukorras. Maakohus hageja käsitlust ega tõendeid analüüsinud ei ole. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 4 alusel tühistada osaliselt ja hagi tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas, muutes selles osas otsuse põhjendust. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
7.Hageja esitas kohtule tuvastushagi, leides, et tal on õiguslik huvi teha kindlaks, kas Saustinõmme viadukti tekiehituse ristlõike ja vahesammaste lahenduse muutmine on muudatus vastavalt FIDIC üldtingimuste p-le 13 (esimene tuvastusnõue) ning kas kululoendi reas nr 60412 on järel-/eelpingekonstruktsiooni mahus viga (teine tuvastusnõue). Hageja leiab, et ta ei saa oma õiguste maksmapanekuks esitada sooritushagi. Kolleegium hageja seisukohaga ei nõustu. Kohus peab omal algatusel kontrollima, et menetluses oleval hagil on perspektiivi, sest vastasel juhul tekitaks menetluse jätkamine üksnes asjatuid kulutusi. Perspektiivituse võimalikud põhjused ja hindamiskriteeriumid on seejuures samad mis TsMS § 371 lg 2 kohaldamisel. Erinevalt TsMS § 423 lg-st 1 on kohtul lg 2 alusel kaalutlusõigus, kas jätta hagi läbi vaatamata või jätta hagi sisulise otsusega rahuldamata. Menetlusökonoomia põhimõttega on kooskõlas, et olukorras, kus hagejal ei ole tuvastusnõuete esitamiseks tuvastushuvi TsMS § 368 lg 1 mõttes, tuleb tuvastusnõuded jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata või menetlusse võetud nõuded TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata (Riigikohtu 3. mai 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-16, p 24). Hagi saab läbi vaatamata jätta igas menetluse etapis, sh edasikabetähtaja jooksul või edasikaebemenetluses kõrgema astme kohtus (vt TsMS § 657 lg 1
p 4). Muu hulgas tähendab see, et ringkonnakohus võib jätta läbi vaatamata hagi, mille esimese astme kohus on sisuliselt läbi vaadanud ja lahendanud. Ringkonnakohus lahendab asja täies ulatuses otsusega (vt Riigikohtu 28. mai 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-14).
8.Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus tuvastushagi menetledes kindlaks tegemata, kas hagejal on tuvastushagi esitamiseks õiguslik huvi. Ringkonnakohus saab selle rikkumise kõrvaldada.
8.1.Hageja selgitas 13. septembri 2022. a ringkonnakohtu istungil, et ta ei saa rahalist nõuet kostja vastu esitada, sest sellisel juhul saaks kostja väita, et hageja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks ning teiseks, muudatust tuleks menetleda selleks ettenähtud protseduuri järgides (ajamärgid 01:00:15 ja 01:04:11). Hageja tugineb tuvastushuvi põhjendamisel ka Vaidluse Lahendamise Komisjoni (VLK) 12. jaanuari 2021. a otsusele, milles jäeti hageja sooritusnõue läbi vaatamata (kd I, tl-d 131–138 pöördel). Hageja jäi ka apellatsioonimenetluses selle juurde, et tal on tuvastushagi esitamiseks õiguslik huvi (ajamärk 01:43:53). TsMS § 368 lg 1 järgi võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Praegusel juhul vaidlevad pooled selle üle, millised olid hageja lepingulised kohustused seoses Saustinõmme viadukti projekteerimisega (kas lepingust tulenes hagejale konkreetne projekteerimisülesanne või tal oli vabadus kogu projekt ümber teha). Hageja eesmärk on teha selgeks, kas muudatused tehti projekteerimiskohustuse raames (eritingimuste p 1.2.28) või on tegemist muudatusega FIDIC üldtingimuste p 13 mõttes. Hageja leiab, et pärast selle asjaolu tuvastamist saab ta esitada kostja vastu täiendava tasu nõude.
8.2.Kolleegium leiab, et hageja põhjendus ei ole piisav tuvastushagi menetlemiseks. Tuvastushagi alusel tehtud otsusega peab olema võimalik vaidlust lahendada ja õigusselgust tagada ning välistada vajadus edasisteks menetlusteks. Seega eeldab tuvastushuvi, et tuvastusnõude alusel tehtud kohtulahend on ka sobiv vahend eesmärgi saavutamiseks. Hageja nõuded sellistele eeldustele ei vasta. Kolleegiumi hinnangul oleks kohane õiguskaitsevahend sooritushagi esitamine. Ka kohtupraktikas on leitud, et materiaalõiguslike nõuete kaotamise vältimiseks ja menetluskulude kokkuhoidmiseks on hagejatel üldjuhul mõistlik tuvastusnõuete esitamisele eelistada sooritusnõuete esitamist (vt Riigikohtu 12. oktoobri 20016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-06, p 16).
8.3.Ringkonnakohtu istungil antud hageja selgitusest ei tulenenud ühtki täiendavat aspekti, mida tuvastusnõude rahuldamine annaks hagejale sooritusnõudega võrreldes rohkem. Sellele ei aita kaasa ka istungil tehtud tuvastusnõude täpsustus (ajamärk 01:16:49). Praegusel juhul on insener võtnud eelduseks, et muudatust ei ole toimunud. Hageja hinnangul peaks kohus tegema inseneri eest teistsuguse otsuse, mistõttu peab insener sellest lähtudes menetlema viadukti tekiehituse ja vahesammaste muudatust FIDIC üldtingimuste p-s 13 sätestatud protseduuri järgi (tegema muudatuse menetlemiseks vajalikud toimingud), mh andma hinnangu hageja kuludele (ajamärgid 01:12:03 ja 01:17:07). Kolleegium nõustub kostja seisukohaga, et hageja kohane õiguskaitsevahend on töövõtulepingust tulenev kahju hüvitamise või täitmisnõue. VLK õiguslik seisukoht, et hageja alternatiivselt esitatud sooritusnõue (mõista kostjalt hageja kasuks välja 328 184,95 eurot või 40 749,23 eurot) tuleb jätta läbi vaatamata, ei ole kohtule siduv ning see ei too pooltele kaasa õiguslikke tagajärgi. FIDIC üldtingimuste p 20.4 järgi ei ole otsus muutunud lepingupooltele siduvaks, sest kostja esitas hagejale teate VLK otsusega mittenõustumise kohta (kd I, tl-d 139– 143). Kolleegiumi hinnangul tuleb hagejal esitada sooritushagi.
8.4.Poolte vahel on riigihanke tulemusel sõlmitud töövõtuleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 mõttes. Vaatamata sellele, et see on sõlmitud tüüptingimustel, ei muuda see
lepingu rikkumise korral võlaõigusseaduses sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamise põhimõtteid. Praegusel juhul ei tugine hageja tuvastushagi esitamise õigusliku huvi põhjendamisel sellele, et tuvastamisele järgneda võivad nõuded on ilmselgelt lõppenud või et need on ilmselt aegunud. Hageja huviks on saada kostjalt täiendavat tasu. Hageja selgituse kohaselt on tuvastushagi rahuldamine sooritushagi esitamise eelduseks. Kolleegium hagejaga ei nõustu, et hageja saab esitada täiendava tasu nõude üksnes siis, kui insener on vastu võtnud tööde maksumuse kohta otsuse. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei ole sätestatud tasu nõudmise eelduseks kohustuslikku korda, s.t et tasu saaks nõuda üksnes juhul, kui insener on FIDIC üldtingimuste p 3.5 järgi vastu võtnud otsuse. Ka praegusel juhul on hagejal võimalik nõuda kostjalt täiendava tasu väljamõistmist VÕS § 108 lg 1 alusel koosmõjus FIDIC üldtingimuste p-ga 13 või tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel (vt nt riigihanke tulemusel sõlmitud töövõtulepingu rikkumise korral sooritushagi esitamise võimalikkuse kohta Tallinna Ringkonnakohtu 23. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-60996, p-d 36 jj). Seetõttu tuleb esimene tuvastusnõue jätta perspektiivituse tõttu läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel.
8.5.Ringkonnakohus leiab, et ka teine tuvastusnõue tuleb perspektiivituse tõttu jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Kolleegium nõustub hagejaga, et teise nõude põhjendused kohtuotsuses puuduvad. Maakohus jättis selle nõude sisuliselt lahendamata, rikkudes TsMS § 436 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 sätestatud kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Vaatamata sellele ei tingi see asja saatmist esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohtu otsus tuleb küll vastavas ulatuses tühistada, kuid kuna hagejal tuleb oma õiguste kaitseks esitada sooritushagi, tuleb nõue jätta läbi vaatamata.
8.6.Hageja selgitas ringkonnakohtu istungil, et ka teise tuvastusnõude puhul ei ole sooritusnõude esitamine võimalik. Hagejat tuleb mõista nii, et kui FIDIC üldtingimuste p 13 järgi muudatust menetletakse, siis insener korrigeerib hagejale tasutavate summade suurenemist ja vähenemist (FIDIC üldtingimuste p 13.5), võttes siis ka arvesse kohtu poolt eraldi menetluses tuvastatud viga kululoendis, ning ebaõigest konstruktsioonimahust ei pruugigi tasu nõuet tekkida (ajamärgid 01:34:29 ja 01:35:17). Kolleegiumi hinnangul tähendab see seda, et hageja taotletud tuvastus, kas kululoendi reas nr 60412 peab konstruktsiooni mahu 1900 m3 asemel olema 2472 m3, tuleb teha kindlaks sooritusnõude lahendamisel. Hageja ei ole esile toonud, et tal oleks tuvastusnõude esitamiseks muud huvi, kui nõuda kostjalt täiendavat tasu. Seetõttu ei saa teine tuvastusnõue olla iseseisvaks hagi esemeks, sest asjaolu tuvastamine ei anna hagejale midagi rohkemat kui nõuded, mis tulenevad töövõtulepingu täitmisest. Tasu suuruse aluseks olevate asjaolude kohta tuleb nagunii teha otsustus sooritushagi kohta tehtava kohtulahendi põhjendustes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.Maakohtu otsuse resolutsiooni ei ole põhjust menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas muuta. Kuna hagi jäetakse läbi vaatamata, jäävad maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Ringkonnakohtus kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
10.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.