2-07-22215
Tagaseljaotsus Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Reena Undrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
4.oktoober 2007. a Haapsalu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-22215
Tsiviilasi
MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fondi hagi R R vastu väljamakstud liikluskindlustuse hüvitise 86 405 krooni ja kahjukäsitluskulude 1 755 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse staatus
Hageja Mittetulundusühing Eesti Liikluskindlustuse Fond, registrikood 80206477, asukoht Mustamäe tee 44 Tallinn 10621 Hageja lepinguline esindaja volikirja alusel Jüri Aava, asukoht Mustamäe tee 44 Tallinn 10621 Kostja R R, isikukood XXXXXXXXXXX Kirjalik menetlus
1 (3)
2-07-22215
Asjaolud 28.01.2007.a toimus Lääne maakonnas, Lihula vallas, Pärnu-Lihula mnt 54. kilomeetril liiklusõnnetus, kus registreerimata traktor MTZ-52, mida juhtis kaine, traktori juhtimisõigust mitteomav R R, kes hakkas sooritama vasakpööret, veendumata selle ohutuses ja sõitis otsa möödasõidul olevale sõiduautole , mida juhtis kaine, juhtimisõigust omav M. K . Eeltoodu kohaselt põhjustas liiklusõnnetuse oma süülise käitumisega R R, kes ei omanud vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust. Hageja MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond tunnistas juhtumi liikluskindlustusjuhtumiks (tl 4) ja hüvitas 08.05.2007.a. kannatanule tekitatud liikluskahju summas 86 405 krooni (tl 5-6). Liikluskahju käsitluskulud moodustasid 1 755 krooni (tl 7). Hageja nõue ja põhjendused 11.06.2007.a esitas MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond Pärnu Maakohtule hagi R R vastu väljamakstud liikluskindlustuse hüvitise 86 405 krooni ja kahjukäsitluskulude 1 755 krooni, kokku 88 160 krooni nõudes. Vastavalt liikluskindlustuse seaduse (edaspidi LKindlS) § 6 lg-le l p-le 2 hüvitab MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond (LKF) liikluskahjud, mis on tekitatud sõidukitega, mille suhtes kindlustusjuhtumi toimumise ajal ei olnud kehtivat lepingut ning omab õigust vastavalt LKindlS §le 48 lg 1 p 1 ja §-le 48 lg 3 liikluskahju põhjustanud sõiduki valdajalt tagasi nõuda liikluskahju hüvitamisel ja juhtumi käsitlemisel tehtud kulutused. Hageja esitas 09.05.2007.a. kostjale tagasinõude summas 88 160 krooni (tl 8) ja palus kostjal vabatahtlikult nimetatud summa tasuda 10 tööpäeva jooksul. Kostja ei ole tagasinõudele reageerinud ega liikluskahju ja kahjukäsitluskulusid hagejale tasunud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes LKindlS § 8 lg 1 p 1, 46 lg 1 p 2, § 48 lg 1 p 1, 48 lg 3 palub hageja R R’lt välja mõista hageja poolt väljamakstud liikluskindlustuse hüvitis koos käsitluskuludega kogusummas 88 160 krooni ning hagiavalduse esitamisel hageja poolt tasutud riigilõiv 4 750 krooni. Kostja vastuväited Kostja ei ole kohtule vastanud. Kohus saatis 21.06.2007.a kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide ärakirjad, hagi menetlusse võtmise määruse ning kohustas teda kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättesaamisest /tl 16-17/. Dokumendid on kostjale allkirja vastu üle antud 25.06.2007.a /tl 19/. Kohtuotsuse põhjendus Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest.
2 (3)
2-07-22215 Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu 4 750 krooni. Selle taotluse osas märgib kohus järgmist: TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. Hagiavalduse esitamise seisuga on hageja kohtukuludeks riigilõiv 4 750 krooni. TsMS § 174 lg-te 1-3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast (TsMS § 176 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS § 177 lg 1). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Reena Undrest Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.