AS Eraküte hagi Txxxxxx Dxxxxxxx vastu 7 518,57 krooni nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
25. september 2007.a.
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja Axxxxx Mxxxxx; Kostja esindaja vandeadvokaat Sxxxxx Pxxxxxxx.
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista välja Txxxxxx Dxxxxxxx ́lt (isikukood X, viibimiskoht X) AS-i Eraküte (registrikood X, asukoht X) kasuks võlgnevus 5 347 (viis tuhat kolmsada nelikümmend seitse) krooni 59 senti ning menetluskulud 665 (kuussada kuuskümmend viis) krooni ja 15 senti. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.01. juulil 2005.a Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt osutab hageja elamute ja hoonete soojusenergiaga varustamise teenust vastavalt Soojuse ostu-müügi üldtingimustele Maardu linnas. Kostja kasutab eluruumi, mis asub piirkonnas, kus hageja teenuseid osutab.
2.Kostja on jätnud õigeaegselt tasumata hageja poolt osutatud soojusenergia teenuste eest korteris aadressil X. Kostjale on välja saadetud pretensioonid, milles tuletati meelde võlgnevuse olemasolust ja selle tasumata jätmise tagajärgedest. Kostja võlgnevust ei ole tasunud.
3.Hageja palus vastavalt tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1, § 174, § 477 lg 1, lg 6 välja mõista kostjalt soojusenergia võlgnevus 7 518,57 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 420 krooni ja õigusabikulud 267,18 krooni.
MENETLUSE KÄIK
4.Harju Maakohtu 25.10.2006.a kohtumääruse alusel 14.11.2006.a saadeti tsiviilasi arutamiseks Viru Maakohtule, kuna kostja asub Jõhvi Hooldekodus.
5.Kostja tervise seisundi kindlaks tegemiseks tegi kohus järelpäringu hooldekodule. 29.11.2006.a saadud SA Jõhvi Hooldekodu vastuse kohaselt kostjal esineb raske puue ja 80% töövõimekaotus. Kostjaga on võimalik suhelda, kuid on tunda psüühiliste häirete ja dementsuse avaldumist. Kostja on võimeline rääkima ja oskab kirjutada. On kaheldav, et ta saab aru juriidilistest tekstidest ja võimeline vastama hagiavaldusele. Kostja suhteliselt vähe mäletab sündmusi, mis olid enne hooldekodusse tulekut.
6.Kostja huvide tõhusa kaitsmise tagamiseks Viru Maakohtu kohtumäärusega määrati kostjale riigi õigusabi osutaja.
06.detsembri
2006.a
KOSTJA VASTUS
7.01. veebruaril 2007.a kostja esindaja vandeadvokaat Sxxxxx Pxxxxxxxi poolt esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt 19.02.2004.a võõrandas kostja korteri asukohaga x, Vxxxxxx Kxxx`ile. Lepingu punktis 2.1.8. kinnitas kostja, et tema poolt on tasutud kõik lepingu esemega seotud maksed. Seda väidet kinnitab lepingu punkt 3, millest tulenevalt müügihinnast 200 000 kroonist 82 000 krooni tasus ostja OÜ Suur Vürst arvele müüja võlgnevuste ja lepingu eseme müügi vahenduskulude katteks. Harju Maakohtu kinnistusosakonna tõendi järgi OÜ Suur Vürst arvele tasutud summast tasuti kostja võlgnevus Maardu Elamu AS-i ees. Ka kostja võlgnevus hageja ees pidi olema kustutatud OÜ Suur Vürst arvele tasutud summast.
TAOTLUS KOLMANDA ISIKU KAASAMISEKS
8.01. veebruaril 2007.a esitas kostja esindaja taotluse OÜ Suur Vürst menetlusse kaasamiseks kolmanda isikuna kostja poolel.
9.21. veebruaril 2007.a esitatud OÜ Suur Vürst vastuse kohaselt korteri X võõrandamise ajal oli kostja suhtes Harju Maakohtu poolt tehtud kohtuotsused AS Maardu Elamu, X, AS Maardu Kinnisvarahaldus kasuks. Kõik ülalnimetatud võlgnevused olid OÜ Suur Vürst poolt tasutud enne ostu-müügilepingu sõlmimist. Teistest võlgnevustest OÜ Suur Vürst midagi ei teadnud. Lepingu kohaselt pidi ostja maksma müüjale 118 000 krooni, selle summa kandis OÜ Suur Vürst notar Mxxx Oxxxx`e arvele 18.02.2004.a. OÜ Suur Vürst leidis, et tema kaasamine protsessi kolmanda isikuina on põhjendamatu.
10.Kohus saatis kostja esindajale OÜ Suur Vürts vastuse ja palus teatada, kas kostja endiselt soovib kolmanda isiku kaasamist, hoiatusel, et kohtu määratud ajaks vastamata jätmisel, asub
2 (5)
2-05-14526 kohus seisukohale, et kostja enam ei toeta kolmanda isiku kaasamist. Kostja kohtule vastanud ei ole.
KOHTUISTUNG
11.Kohtuistungil hageja esindaja jäi hagiavalduses toodud põhjenduste juurde ja palus hagi rahuldada. Hagi nõudeks on 7 518,57 krooni, samuti palus hageja esindaja välja nõuda menetluskulud.
12.Kostja esindaja vaidles hagile vastu. Esindaja seletuste kohaselt esineb hagis vastuolu, sest ühelt poolt hageja lähtub lepingust tulenevate kohustuste rikkumisest, teiselt aga alusetu rikastumise sätetest. Samas ei ole hageja lepingut esitanud ja sellist lepingut ei ole sõlmitud. Ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja on teenuseid kasutanud. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, mis ajast alates muutus võlgnevus sissenõutavaks. Kostja ei ole saanud hageja käest arveid, ostu-müügilepingus on kostja kinnitanud, et tal ei ole võlgnevusi. Esindaja palus kohaldada aegumist 17.02.2002.a kuni 11.06.2002.a tekkinud võlgnevusele.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud, kuid kuulub rahuldamisele osaliselt.
14.Harju Maakohtu kinnistusosakonna 25.01.2007.a tõendi kohaselt 12.08.2002.a esitas kostja kinnistamisavalduse, mille alusel kanti ta kinnistusraamatusse korteriomandi, üldpinnaga 38.8 m2, asukohaga X linn, registriosa nr 7427002, omanikuna (t.lk. 61). Tallinna notar Mxxxx Ottase juures 19.02.2004.a sõlmitud korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu järgi võõrandas kostja korteriomandi Vxxxxxxx Kxxx’ile (t.lk. 53-58). Hagiavalduse juurde lisatud tõendi kohaselt, kostja on jätnud tasumata ajavahemikus 07.02.2002.a -07.04.2003.a esitatud arveid kokku summas 7 518.57 krooni (t.lk. 11).
15.Oma vastuses hagile kostjal ei olnud vastuväiteid hagiavalduses toodud ajavahemikus hageja poolt teenuste osutamise ega osutatud teenuste eest võlgnevuse tekkimise üle. Kohus ei nõustu kohtuistungil aset leidnud kostja esindaja vastuväitega hageja poolt teenuste osutamise kinnitamiseks tõendite mitteesitamise kohta. Tulenevalt TsMS §230 lg1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväiteid, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks (TsMS §31 kg1). Seadus ei vabasta kostjat tõendamise kohustusest. Et kostja korteris üldse ei olnud võimalik keskkütteteenuseid kasutada või et kostja kasutas alternatiivkütet, pole tuvastatud. Hageja poolt 2001.a septembris kehtestatud soojuse ostu-müügi üldtingimuste järgi Maardu linnas soojusenergiat müüb hageja (t.lk. 10). Kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Kostja korter asus Maardu linnas. Seega eelduslikult kasutas kostja hageja teenuseid, mille eest esitatigi talle arveid. Teenuste osaliselt või täielikult mittekasutamise fakti pole kostja tõendanud.
16.Kuni 01.07.2002.a kehtinud AÕS §26 lg1 alusel asjast kasu saamiseks õigustatud isik pidi kandma asjaga seotud kohustused ja kulutused. Alates 01.07.2001.a kehtima hakanud korteriomandiseaduse §13 lg1 alusel tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab
3 (5)
2-05-14526 avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused. Nendest sätetest tulenevalt oli kostja kohustatud tasuma hagejale tegelikult osutatud teenuste eest.
17.Kohus ei nõustu hageja poolt 2001.a septembris kehtestatud soojuse ostu-müügi üldtingimuste punktis 17 sätestatuga, et kui müüja ja ostja ei ole teisiti kirjalikult kokku leppinud loetakse nende vahel ostu-müügileping sõlmituks alates soojusega varustamise alustamist. Kuni 01.07.2002.a kehtinud TsÜS §60 lg2 alusel loeti lepinguks kahe- või mitmepoolse tehingu. Hageja ei esitanud ühtegi tõendit, mille järgi saaks kohus tuvastada kostja poolt soojuse tarnimise lepingu sõlmimiseks tahteavalduse väljendamist. Seega poolte vahel ei olnud sõlmitud lepingut soojusenergia tarnimise kohta. Samas antud asjaolu ei välista hagi rahuldamist. Pooled olid võlaõiguslikes suhetes, hageja tarnis kostjale soojusenergiat, kostja tarbis energiat ja tal lasus kohustus tasuda tarbitud soojuse eest Jättes tarbitud soojusenergia eest tasumata, ilma aluseta säästis kostja hageja arvelt raha. Kuni 01.07.2002.a kehtinud TsK §477 sätestas alusetult säästetud vara tagastamise kohustuse. Vastavalt TsK §477 lg6 kuulus tagastamisele vara, milline oli säästetud või omandatud teise isiku arvel ilma seaduse või tehingu aluseta. Alates 01.07.2002.a kehtima hakanud VÕS §1027 alusel peab isik andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu.
18.Kostja esindaja on taotlenud aegumise kohaldamist kuni 11.06.2002.a tekkinud nõudele. Kuni 01.07.2002.a kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §113 lg1 alusel hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg on 10 aastat, välja arvatud nõude, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata. Tulenevalt alates 01.07.2002.a kehtima hakanud TsÜS §149 seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hagi on esitatud TsK §477 sätestatud alusetu rikastumise sätete kohaselt. TsK on alates 01.07.2002.a kehtetu. Seega selle säte alusel ei ole võimalik 10.a aegumistähtaega kohaldada.
19.Hageja on andnud arvete tasumiseks 20 päeva. Seega kuni 11.06.2002.a esitatud arvetel toodud võlgnevus muutus sissenõutavaks 01.07.2002.a. Uue TsÜS §146 alusel tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat. VÕSRS §9 lg2 alusel kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002.a kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002.a. Nende sätete alusel ajavahemikus 07.02.2002.a kuni 11.06.2002.a esitatud arvete alusel tekkinud võlgnevuse 2 173.98 krooni väljamõistmise nõue on aegunud, sest TsÜS §146 lg1 toodud kolmeaastane aegumistähtaja kulg VÕSRK §9 lg2 lähtudes algas 01.07.2002.a ja lõppes 30.06.2005.a. Hagi on esitatud 01.07.2005.a. Kostja on taotlenud aegumise kohaldamist ja kohus vastavalt käesoleval ajal kehtiva TsÜS §143 kohaldab aegumist hageja nõudele 2 173.98 krooni ja rahuldab hagi osaliselt, so. vaid 5 347.59 krooni (7 518.57 -2 173.97) ulatuses, mis on 71% hagist. Kohtukulud
20.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne sama seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätestatut. Hagiavalduses on hageja ekslikult palunud nõuda kostjalt riigilõivu 420 krooni. Tegelikult hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 560 krooni. Kuna hagi
4 (5)
2-05-14526 rahuldatakse osaliselt, siis vastavalt kuni 01.01.2005.a kehtinud TsMS §60 lg1 teisele lausele kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv 398 krooni (560 x 71%). Hageja poolt tasutud õigusabi kulud 267.15 krooni kuuluvad täielikult väljamõistmisele kostjalt, sest õigusabikulud ei ületa TsMS §61 lg1 p1 sätestatud 5% hagi rahuldatud osast.
21.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §436, §438, §442, §452, §453 lg1, lg2, §631, §632 sätete kohaselt. Kohtunik /allkiri/
Viru Maakohtu 15.10.2007.a kohtumäärusega parandati kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2. esinenud viga ja määrati lugeda otsuses Txxxxxx Dxxxxxxx ́lt AS-i Eraküte kasuks väljamõistetud võlgnevuse suuruseks 5 347 (viis tuhat kolmsada nelikümmend seitse) krooni 59 senti ning menetluskulud 665 (kuussada kuuskümmend viis) krooni ja 15 senti.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.