Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 03.10.2007 Rapla Tsiviilasja number 2-07-32957 Tsiviilasi AS EMT hagi Mart-Jaan Kõivu vastu 3408,14 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS EMT ( reg.nr 10096159, asukoht Tallinn, Valge 16), hageja esindaja AS Lindorff Eesti, esindaja Eerika Erlach, kostja Mart-Jaan Kõiv (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxx vald, xxxxxx, xxxx xx-x) Resolutsioon Välja mõista Mart-Jaan Kõivult 3408,14 krooni AS EMT kasuks. Edasikaebamise kord Mart-Jaan Kõiv võib esitada kohtuotsuse peale kaja Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Asjaolud Pooled sõlmisid 30.12.2002 liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. Elion Esindus AS ning kostja sõlmisid 17.12.2004 mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu, mille alusel Elion Esindus AS müüs kostjale mobiiltelefoni Siemens M55, vastavad IMEI kood 352377008783348. AS Elion Esindus loovutas 31.03.2005 nõude AS EMT-le. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arve nr V05028570815 kokku summas 1795,45 kr. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja võlg 1704,57 kr, mis on käesoleva hetkeni tasumata. Hageja on kohtuvälises menetluses saatnud kostjale võlanõude, milles teavitas viimast tasumata arvetest ja andis täiendava tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamise kuupäevani 24.08.2007. Kostja on olnud viivituses 879 päeva. Kostja viivisevõlg hageja ees on 2250,24 kr. Viivise arvestamisel on aluseks võetud kuu pikkusega 30 päeva ja aasta pikkusega 360 päeva. Viivise arvestus: 0,15% päevas x 1704,57 kr =
2,56 kr/päevas, 2,56 kr x 879 päeva = 2250,24 kr. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, pidades ühtlasi silmas Eesti Vabariigi kohtupraktikat, on hageja huvitatud viivisest põhivõlast väiksemas ulatuses, s.o summas 1703,57 kr. Lepinguga võttis kostja kohustuse maksta hagejale vastavalt esitatud arvetele raha. Lepingu lahutamatuks lisaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused. Tingimuste p 5.1.1 kohaselt kohustus kostja täitma lepingut, st vastavalt p-le 5.1.2 tasuma õigeaegselt teenuste arveid vastavalt tingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Hageja esitas kostjale arved lepingus märgitud aadressil xxxxx vald, xxxxxx küla, maja xx-x. Aadressi muutumisest ei ole kostja hagejat teavitanud. Vastavalt tingimuste p-le 5.1.5 alt 1 kohustus kostja esimesel võimalusel teavitama hagejat oma nime, aadressi, kontakttelefoni või teiste rekvisiitide muutumisest koos uute andmete esitamisega. Eelnevast tulenevalt tuleb lugeda kostja vastavalt tingimuste p-le 5.3 arved saanuks. Arvete mittesaamine vastavalt tingimuste p-le 8.9 ei vabastanud siiski kostjat tasumise kohustusest. Pooled leppisid kokku Tingimuste p-s 8.10 viivises määraga 0,15% päevas tähtaegselt tasumata summast. Tingimuste p 8.7 kohaselt loetakse makse tasutuks summa laekumisel hagejale. Eelnevalt lähtudes võlgneb kostja hagejale 3408,14 kr, millest rahaline põhikohustus moodustab 1704,57 kr ning viivis 1703,57 kr. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja E.Erlach palub VÕS §-de 5; 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p-d 1, 6; 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista võla 1704,57 kr, viivise 1703,57 kr ning kohtul teha menetluskulude jaotus. Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 01.10.2007. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud käesoleva seaduse §-s 94, võib nõuda ka sama suurt viivist. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega.
Menetluskulude jaotus Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.