Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-07-8010

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

Vastavalt esitatud hagile /t.l. 2-5/ sõlmis hageja AS EMT kostja P Kga 22.06.1998 Liitumislepingu (edaspidi leping), mille alusel hageja osutas kostjale teleteenust. Kostja kohustus osutatud teenuse eest tasuma. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved nr. 9912754931, 9911646531, 9910499389 kokku summas 4802,7 krooni. Enne hagiavalduse esitamist tasus kostja hagejale kokku 158,85 krooni. Kostja oma kohustust täielikult ei täitnud ja hagi esitamise aja seisuga on tema võlg hagejale 4462,94 krooni. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi koostamiseni 02.03.2007. Kostja viivise võlg on 57 135,91 krooni. Viivise arvestamise aluseks on võetud kuu pikkusega 30 päeva ja aasta pikkusega 360 päeva. Lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest on hageja esitanud nõude viivisele summas 4461,94 krooni, e. põhivõlast väiksemas summas. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VÕSRakS § 11, TsK §-dest 173 lg 1, 174, 190 lg 1, 191, 222 lg 1, 2, 231 lg 1 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 2, 3 lg. 1, 9 lg. 1, 11 lg. 1, 79 lg. 1, 124 lg. 1, 133 lg. 1 ja 2, 138 lg. 1 ja 2, 144 lg. 1 ja 2, 162 lg. 1 ja 2, 173 lg. 1 ja 3, 174, 362 lg. 1 ja 363, riigilõivuseaduse §-dest 3 lg 1, 5, 33 taotleb hageja võla 4462,94 krooni ja viivise 4461,94 krooni väljamõistmist kostjalt. Hageja taotleb ka menetluskulude jaotuse määramist menetlusosaliste vahel.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 37-38, 39/.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Vastavalt maakohtu 14.06.2007.a. kohtumäärusele toimetati kostjale avalikult kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte avaldamisega menetlusdokument so AS EMT hagiavaldus P K vastu kokku 8924,88 kr nõudes, kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 14 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 37-38/. Vastavalt TsMS §-le 317 lg-le 5 loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Menetlusteade ilmus Ametlikes Teadaannetes 14.06.2007.a. ja tuleb seega lugeda kostjale kättetoimetatuks 15.07.2007.a. /t.l. 39/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt oma vastust hagi osas esitanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest.

2-07-8010 Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Hageja palub esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. TsMS § 174 lg-te 1-3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast (TsMS § 176 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS § 177 lg 1). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Otsuse tegemisel juhindub kohus veel TsMS §-dest 434-438.

Külli Mõlder kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.