Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

tasu ja kulutuste hüvitise katteks osaühingu OÜ Lundet arvelduskontole Swedbank AS-s.

ASJAOLUD

27.04.2017 esitas OÜ Xxxxavalduse XxxxOÜ pankroti väljakuulutamiseks. 05.05.2017 kohtumäärusega võttis kohus võlausaldaja avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks menetlusse. 26.05.2017 määrusega andis kohus avaldajale tähtaja tasuda kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 1 300 eurot kuni 02.06.2017. 26.05.2017 tasus XxxxAS deposiidisumma. 02.06.2017 nimetas kohus ajutiseks halduriks Andres Hermeti. Ajutine haldur esitas 20.06.2017 kohtule kirjaliku aruande pankrotiseaduse § 22 lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Aruandes toodud võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et olemasolevate andmete kohaselt peab ajutine haldur võlgnikku püsivalt maksejõuetuks. Ajutine haldur on tuvastatud, et võlgniku vara moodustab kokku 1 004,69 eurot. Rahalisi kohustusi on ajutine haldur tuvastanud vähemalt 2 581 850,06 euro ulatuses. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgniku olemasoleva vara arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgniku tavapärane majandustegevus on lõppenud. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse tekkimine on tingitud

eelkõige juhatuse poolsest väärast rahavoogude prognoosimisest ning puudulikust riskide hindamisest suuremahuliste investeeringute tegemisel. Ajutise halduri käsutuses oleva esialgse informatsiooni kohaselt on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Vara tagasinõudmise võimalused puuduvad. 21.06.2017 kohtuistungil jäi võlausaldaja oma avalduse ning ajutine haldur oma seisukohtade juurde. Ajutine haldur palus välja kuulutada võlgniku pankroti juhul, kui võlausaldajad tasuvad kohtu deposiiti pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks 3 000 eurot. Võlgniku seaduslik esindaja istungile ei tulnud ja palus asja lahendada tema osavõtuta. 21.06.2017 saatis võlgniku seaduslik esindaja kohtule e-kirja, milles kinnitas, et ei oma ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise osas vastuväiteid. Kohus määras 21.06.2017 kohtumäärusega XxxxOÜ (reg.kood: xxxx) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 14.07.2017 kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3 000 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutine haldur on tuvastanud, et XxxxOÜ-l (reg.kood: xxxx) ei ole vara, mille arvelt oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada, võlgniku vara väärtuseks on 1 004,69 eurot ning rahalisi kohustusi kokku vähemalt 2 581 850,06 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. 21.06.2017 kohtumäärusega määras kohus võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3 000 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud.

Eeltoodust tulenevalt esinevad alused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liikme Xxxx(isikukood xxxx). Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 15 h ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 728 eurot (1 440 eurot + käibemaks 288 eurot = 1 728 eurot) ja kulude katteks 95,68 eurot (sh käibemaks). Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 1 728 eurot (1 440 eurot + käibemaks 288 eurot = 1 728 eurot) ja kulude katteks 95,68 eurot (sh käibemaks). Pankrotihaldur taotleb ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist 819,68 euro ulatuses XxxxOÜ poolt 26.05.2017 kohtu deposiiti kantud summast ja 1 004 euro (s.h käibemaks) hüvitamist võlgnikult. PankrS § 23 lõike 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Lõike 2 järgi tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõige 5 järgi kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud deposiidina selleks ettenähtud kontole ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 1 440 eurot, millele lisandub käibemaks ja kulutuste hüvitise 95,68 eurot (sh käibemaks), mille mõistab 1 004 euro (s.h käibemaks) ulatuses välja võlgnikult ja 819,68 euro (sh käibemaks) ulatuses võlausaldaja XxxxOÜ (endine XxxxAS) poolt kohtu poolt 26.05.2017.a. kohtu deposiiti kantud summast. Kohus leiab, et ajutise halduri tasust ja kulutuste hüvitisest ülejääv summa 480,32 eurot tuleb võlausaldajale tagastada (Pankrs § 11 lg 2).

PankrS § 29 lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus määrab käesolevast kohtumäärusest väljavõtte avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 39 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus Tartu Maakohtu registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, mis on tehtud käesoleva seaduse § 29 lõike 1, § 31, § 68 lõike 3, § 91 lõigete 2 ja 3, § 130 lõigete 2 ja 7, § 158 lõike 4, § 163 lõike 3, § 183 lõike 1, § 190 lõike 1 ja § 192 lõike 2 alusel. Kanne registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale. ÄS § 58 lg 1 p 1 kohaselt kantakse kohtumääruse alusel äriregistrisse pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.