Muud › Muud hagiasjad

Asjaolud ja menetluse käik 29.06.2005 esitatud hagiavalduse kohaselt on hagejad ja kostja Tallinnas X kinnistu kaasomanikud. Eero Viilile kuulub 2/9, Liina Viilile 2/9, Marta Viilile 1/9 ja Gunda Rõivasele 4/9 mõttelist osa kinnistust. X kinnistul asub 2 hoonet: elamu ja garaaž. Hagejad otsustasid 2001 kevadel uuendada kinnistul asuva garaaži amortiseerunud katuse. Katusetööd teostas plekksepp FIE K.K. Katusetööde maksumuseks oli 27 400 krooni, mille kohta väljastas FIE K.K 28.07.2001 arve. Hagejad tasusid nimetatud arve. Hagejad leiavad, et kuna nad on kinnistu kaasomanikud, kuulub 4/9 tasutud arvest e. 12 056 krooni tasumisele kostja poolt. Hagejad saatsid 13.05.2005 kostjale meeldetuletuse. Kostja hagejate poolt nõutavat summat tasunud ei ole. Hagejad paluvad hagiavalduses välja mõista kostjalt nende kasuks solidaarselt 12 056 krooni. Hagejad leiavad, et garaažikatuse remont oli vajalik, nimetatud asjaolu on kindlaks tehtud AS Kommunaalprojekt 1999 maikuus Tallinn x elamu tehnilise seisukorra eksperthinnanguga. Kostja hagi ei tunnista, kuna ta ei ole hagis märgitud hagejate õigusi rikkunud ega vaidlustanud. Kuna kaasomandi osas on kulude kandmisel olnud korduvalt vaidlusi, esitas kostja hagi hagejate vastu kaasomandi lõpetamiseks. Tallinna Lenini Rajooni Rahvakohtu 14.01.1986 otsusega määrati kindlaks elamu kasutuskord. Selle kasutuskorra kohaselt jäi garaaž hagejate kasutada. Seetõttu eeldas ja taotles kostja, et hagejad kannaksid ise kogu nende tellimusel tehtud garaaži katuse remondi kulu. Kostja esitas tasaarvelduse avalduse kostjale kuuluva, kuid hageja Liina Viili kasutuses oleva 7,8 m2 pinna eest 5 aasta jooksul saamata jäänud üürituluga. Kostja leiab, et hageja nõude suurus pole põhjendatud, kuna OÜ Heconi Ehitus hinnapakkumise kohaselt ei ületa ka oktoobris 2005 garaažikatuse remont 19 568 krooni, millest kostja osa moodustab 8704, 90 krooni. Kostja leiab, et tema õigusi on riivatud, kuna teda ei kutsutud kaasomanike koosolekule ja tal ei olnud võimalik seetõttu esitada oma vastuväiteid. Esimese astme kohtu otsus Kohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Pooled vaidlevad asjaolu üle, kas remondi maksumus 27400 krooni oli vajalik ja põhjendatud kulutus ning kas kostja peab hagejate nõutud osa nimetatud kulutusest kandma. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas kostja saab esitada tasaarvestuse avaldust. Kohus tugines asja lahendamisel asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 1, § 72 lg 4 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TSÜS) § 63 lg 1. AS Kommunaalprojekt poolt mais 1999 teostatud Tallinn, X elamu tehnilise seisukorra eksperthinnanguga on tõendatud, et kinnistul asuva garaaži katuse kate on amortiseerunud ja ekspert teeb ettepaneku hoone edasise normaalse ja ohutu ekspluatatsiooni tagamiseks uuendada garaaži eterniitkatus. Kohus leidis, et antud asjaolu on käsitletav asja säilitamiseks vajaliku kulutusena. Seetõttu jättis kohus tähelepanuta kostja vastuväite, et teda ei informeeritud garaaži katuse remontimise otsusest, kuna seadus ei nõua kaasomanike informeerimist juhul, kui tegemist on asja säilitamiseks vajaliku kulutusega. Kohus ei nõustunud hagejate seisukohaga, mille kohaselt ei pidanud nad võtma erinevaid hinnapakkumisi, et teostada tööd võimalikult soodsama hinnaga. VÕS § 7 lg 1 sätestatud mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oleks tulnud hagejatel võtta ka teisi hinnapakkumisi, kuivõrd eksperthinnangust ei nähtu, et tööd tulnuks teha viivitamatult. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et hagejate tehtud kulutused on põhjendamatult suured. Nimetatut tõendab kostja poolt kohtule esitatud OÜ Heconi Ehitus hinnapakkumine, mille kohaselt garaaži katusetööd moodustavad eterniidi paigaldamisel 18 801 krooni ja tsinkpleki paigaldamisel 19 586 krooni. Hageja omapoolsete tõenditega nimetatut ümber ei lükanud. Seega lähtus kohus vajalike kulutuste hindamisel antud hinnapakkumisest. Kohus leidis, et vananenud katusekattematerjali eterniidi asendamine kaasaegse ja vastupidavama tsinkplekiga on põhjendatud ja mõistlik,

2(5)

millest tulenevalt tuleb OÜ Heconi Ehitus hinnapakkumisel lähtuda maksumusest 19 586 krooni, millest kostjal tuleks tasuda vastavalt tema osa suurusele kaasomandis 8704, 90 krooni. Kohus asus seisukohale, et põhjendatud on kostja nõue tasaarvestada hagejate kasutuses oleva elamu kasuliku pinna 7,8 m2 kasutamise eest, mis ületab nende mõttelist osa kaasomandis, summas 10 085, 40 krooni. Kohus tugines AÕS §-dele 23 ja 24 ja 72 lg 2. Kasuks, mida hagejad saavad, on kaasomandis olevas elamus nende osale vastavast suurema kasuliku pinna kasutamine. VÕS § 200 lg 2 alusel ei kuulu hagejate taotlus kostja tasaarvestuse nõudele aegumise kohaldamiseks rahuldamisele, kuna antud sätte mõtte kohaselt on sätte eesmärgiks reguleerida juhtumeid, kus tasaarvestava poole nõue, mis on suunatud teise poole vastu, on aegunud. VÕS § 197 lg 1 kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Hageja vaidles nimetatule vastu VÕS § 200 lg 4 alusel, mille kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväite. Kohus leidis, et üksnes paljasõnalise põhistamata vastuväite esitamine ei saa olla tasaarvestuse välistamise aluseks. Kohus asus seisukohale, et termin „vastuväide“ ei tähenda mitte üksnes kellelegi kuuluvat subjektiivset õigust, mille kasutamine välistab teise isiku nõude maksmapaneku, vaid tasaarvestatava nõude materiaalõigusliku eeldusena tuleb lähtuda tasaarvestatava nõude selgusest. Kostja nõude selgusele hageja vastuväiteid esitanud ei ole. VÕS § 197 lg 2 alusel tasaarvestuse tulemusena lõpevad poolte kohustused kattuvas ulatuses. Kuivõrd kostja tasaarvestuslik nõue ületab hageja nõuet kostja vastu, jättis kohus hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega rahuldada hagi ja mõista kostjalt hagejate kasuks solidaarselt välja nende poolt kantud menetluskulud. Hagejad leiavad, et maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi. Hagejad on seisukohal, et tööde viivitamatu teostamise vajadus tulenes eelkõige asja olemusest - tegemist oli katuse parandamisega, millise tööga kogu ehitise säilimise huvides ei saa viivitada. Kuna ekspertiisi tellija sellesisulist küsimust ei esitanud, siis ekspert katuse remondiga alustamise kohest vajadust (või selle edasilükkamise võimalust) oma vastuses ei puudutanud. Kohtu järeldus, et kuna ekspert ei avaldanud vastupidist arvamust, siis võib katuse remondiga viivitada, on meelevaldne ja nagu eelpool öeldud, vastuolus asja olemusega. Kulutuse mõistlikkuse üle otsustamisel ei saa lähtuda asjaolust, et enam kui neli aastat hiljem esitas kostja poolt leitud OÜ Hecton Ehitus hinnapakkumise, mis on töö ja materjali tegelikust maksumusest odavam. Hagejad, kes oma kaasomandi suurusest lähtuvalt pidid tasuma enam kui poole katuseparandusest, tegid konkreetsel ajahetkel ja turusituatsioonis enda ja seega ka kostja jaoks parima võimaliku valiku. Hagejad leiavad, et kohus on ebaõigesti tõlgendanud VÕS § 200 lg 4 toodut, mille järgi tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid selliselt nagu peaks pool, kelle vastu see nõue on esitatud, oma vastuväidet esitama analoogselt vastusega hagiavaldusele. Seadusandja ei nõua, et need vastuväited oleksid sisuliselt või õiguslikult põhjendatud, esitatud kirjalikult, olema tõendatud vms. Seaduse tekstist nähtub, et teisel poolel piisab vaid võimalusest vastuväidete esitamiseks. Antud juhul hagejate esindaja seda võimalust kasutas ja esitas oma sellekohase vastuväite kohtuistungil. Kui hagejad oleksid esitanud oma vastuväited neid sisuliselt ja õiguslikult põhjendades, oleksid sellega pidanud kaasnema spetsialisti arvamuse esitamine üüri suurusest, sellekohase ekspertiisi võimalik taotlemine, vastuväited ruumide ja kinnistu tegelikust kasutusest lähtudes,

3(5)

vastuväiteid tõendavad tunnistajate ütlused jms. Sellekohane menetlus oleks eeldanud kostja poolt vastuhagi esitamist, sest tegemist oleks täiesti iseseisva hagi aluse ja esemega. Tulenevalt VÕS § 200 lg 4 sätestatust oleks tasaarvestus võimalik vaid sel puhul, kui hagejad oleksid kinnitanud, et neil tasaarvestuseks vastuväiteid pole. Hagejatele jääb arusaamatuks kohtu väide, et VÕS § 200 lg 2 alusel ei kuulu hagejate taotlus kostja tasaarvelduse nõudele aegumise kohaldamiseks rahuldamisele, kuna antud sätte mõtte kohaselt on eesmärgiks reguleerida juhtumeid, kus tasaarvestava poole nõue, mis on suunatud teise poole vastu, on aegunud. Antud juhul ongi tegemist just sellise nõudega. Hagejad on seisukohal, et nende nõue - kohaldada kostja tasaarvestuse suhtes aegumist, tuleb TsÜS § 146 lg 1 ja VÕS § 200 lg 1 p 3 sätetest tulenevalt rahuldada. Vastustaja seisukoht Gunda Rõivas ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 10.04.2007 otsus tuleb muutmata, kuid põhjenduste osas tuleb arvestada ringkonnakohtu täiendusi. Muuta tuleb põhjendusi osas, kus maakohus ei kohaldanud tasaarvestatavale nõudele aegumist. Muus osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega põhihagi osas, siis ei pea vajalikuks neid põhjendusi korrata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Eeltoodu alusel leiab kolleegium, et maakohus on kõiki asjas esitatud tõendeid hinnates õigesti leidnud, et vajalike kulutuste hindamisel tuleb lähtuda just OÜ Heconi Ehitus hinnapakkumisest. Kohus leidis, et vananenud katusekattematerjali eterniidi asendamine kaasaegse ja vastupidavama tsinkplekiga on põhjendatud ja mõistlik, millest tulenevalt tuleb OÜ Heconi Ehitus hinnapakkumisel lähtuda maksumusest 19 586 krooni, millest kostjal tuleks tasuda vastavalt tema osa suurusele kaasomandis 8704, 90 krooni. Hageja on kinnitanud, et katusetööde tegemiseks ta erinevaid hinnapakkumisi ei võtnud. Seega ei ole hageja tõendanud, et katuseremont maksumusega 27400 kr olnuks põhjendatud ja mõistlik. Ülaltoodu alusel on maakohus ka õigesti leidnud, et põhihagi kuulub rahuldamisele summas 8704,90 krooni. Kolleegium nõustub ka maakohtu seisukohaga, mille kohaselt on kostja avaldus vastastikuste rahaliste nõuete tasaarvestamiseks põhjendatud ja esitatud kooskõlas VÕS §-ga 197 lg 1. Hageja esitas tasaarvestusele vastuväite VÕS § 200 lg 4 mõttes. Maakohus leidis põhjendatult, et üksnes paljasõnalise põhistamata vastuväite esitamine ei saa olla tasaarvestuse välistamise aluseks. Samuti ei tähenda „vastuväide“ mitte üksnes kellelegi kuuluvat subjektiivset õigust, mille kasutamine välistab teise isiku nõude maksmapaneku, vaid tasaarvestatava nõude materiaalõigusliku eeldusena tuleb lähtuda tasaarvestatava nõude selgusest. Kostja nõude selgusele hageja vastuväiteid esitanud ei ole. Kaebuses leiab hageja samuti, et nõuete tasaarvestamise välistamiseks piisab vaid paljasõnalisest vastuväitest. Kolleegium leiab, et hageja ei ole tasaarvestatava nõude selguse suhtes vastuväiteid esitanud. Nõue on esitatud piisavalt selgelt ja seetõttu on tasaarvestus lubatud. Hageja esitas tasaarvestatava nõude suhtes ka taotluse aegumise kohaldamiseks üldistel alustel (TsÜS § 146 lg 1). Maakohus leidis, et VÕS § 200 lg 2 alusel ei kuulu hagejate taotlus kostja tasaarvestuse nõudele aegumise kohaldamiseks rahuldamisele, kuna antud sätte mõtte

4(5)

kohaselt on sätte eesmärgiks reguleerida juhtumeid, kus tasaarvestava poole nõue, mis on suunatud teise poole vastu, on aegunud. Kolleegium leiab, et maakohtu selline tõlgendus nimetatud sättele ei ole põhjendatud. VÕS § 200 lg 2 kohaselt võib tasaarvestav pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada ka juhul, kui teise poole nõue on aegunud, kui õigus nõuet tasaarvestada tekkis enne nõude aegumist. Nimetatud sättest tuleneb üheselt, et tasaarvestatav nõue ehk aktiivnõue ei tohi olla aegunud. See on kooskõlas ka TsÜS-i 10.peatükis sätestatuga, mille kohaselt on rahaliste nõuete aegumise üldiseks tähtajaks 3 aastat. Kostja nõuetele kuni 26.10 2002 tuleb hageja taotlusel kohaldada aegumist. Seega saab tasaarvestada nõudeid, mis tekkisid kostjal hageja vastu alates 26.10.2002. 26.10.200231.08.2004, see on 7,8x15x22+18.90(5 päeva)=2592.90 kr. Alates 01.09.2004- 01.11.2005, see on 7,8x46x14=5023,20 kr. Seega kuulub 26.10.2005 tasaarvestuse avalduse alusel tasaarvestamisele kostja rahaline nõue hageja vastu summas 7616,10 kr. Tasaarvestatav nõue koosneb igakuulisest summast 358,80 kr kuus. 21.03.2007 korraldaval kohtuistungil kordas kostja avaldust tasaarvestuse teostamiseks ja palus hageja nõude summas 8704,90 kr tasaarvestada kostja üürinõudega (t.l.79). Seega osaliselt aegumise kohaldamine tasaarvestatava nõude suhtes ei muuda maakohtu lõppjäreldust, sest kostjal on olemas suurem rahaline nõue hageja vastu. Nõude selguse üle pole hageja maakohtus ega ka apellatsioonkaebuses vaidlust tõstatanud. Seega apellatsioonkaebus lõppjäreldustes rahuldamisele ei kuulu. Kostja esitas taotluse kohtukulude hüvitamiseks osutatud õigusabi eest summas 1500,00 kr kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 ja 61 lg 1 p 1 alusel. Arvestades TsMS §-s 61 lg 1 p. 1 sätestatud piirangut tuleb hagejalt välja mõista kohtukulud osutatud õigusabi eest summas 435,25 krooni.

R. Allikvere

U. Loonurm

U. Reinola

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.