Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.04.2007. Tallinnas, Kentmanni kohtumajas
Tsiviilasja number
2-05-13600
Tsiviilasi
EV, LVja MV hagi GR vastu 12 056 krooni väljamõistmiseks.
Menetlusosalised ja nende Hageja: EV, isikukood XXX, elukoht XXX Hageja: LV, isikukood XXX, elukoht XXX esindajad Hageja: MV, isikukood XXX, elukoht XXX Hagejate esindaja: vandeadvokaat Advokaadibüroo A.Kunila & Ko, XXX
Annemarie
Kunila,
Kostja: GR, isikukood XXX, elukoht elukoht XXX Kostja esindaja: Eino Tamm, isikukood XXX, elukoht XXX
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud jätta hagejate kanda. Edasikaebamise kord Pool võib esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem, kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Asjaolud ja hageja nõue Tallinna Linnakohtule ( alates 01.01.2006.a. Harju Maakohus) 29.06.2005.a. esitatud hagiavalduse kohaselt on hagejad ja kostja on Tallinnas XXX kinnistu kaasomanikud. EVile kuulub 2/9, LVile 2/9, MVile 1/9 ja GRele 4/9 mõttelist osa kinnistust. XXX kinnistul asub 2 hoonet: elamu ja garaaž. Hagejad otsustasid 2001. aasta kevadel uuendada kinnistul asuva garaaži amortiseerunud katuse. Katusetööd teostas plekksepp FIE KK. Katusetööde maksumuseks oli 27 400 krooni, mille kohta väljastas FIE KK 28.07.2001 arve. Hagejad tasusid nimetatud arve. Hagejad leiavad, et kuna nad on kinnistu kaasomanikud, kuulub 4/9 tasutud arvest e. 12 056 krooni tasumisele kostja poolt. Hagejad saatsid 13.05.2005 kostjale meeldetuletuse. Kostja hagejate poolt nõutavat summat
tasunud ei ole. Hagejad paluvad hagiavalduses välja mõista kostjalt nende kasuks solidaarselt 12 056 krooni. Hagejad leiavad, et garaažikatuse remont oli vajalik, nimetatud asjaolu on kindlaks tehtud AS K 1999 maikuus Tallinn XXX elamu tehnilise seisukorra eksperthinnanguga. Kostja vastus Kostja ei tunnista hagi, kuna ta ei ole hagis märgitud hagejate õigusi rikkunud ega vaidlustanud. Kuna kaasomandi osas on kulude kandmisel olnud korduvalt vaidlusi, esitas kostja hagi hagejate vastu kaasomandi lõpetamiseks. Tallinna Lenini Rajooni Rahvakohtu 14.01.1986 otsusega määrati kindlaks elamu kasutuskord. Selle kasutuskorra kohaselt jäi garaaž hagejate kasutada. Seetõttu eeldas ja taotles kostja, et hagejad kannaksid ise kogu nende tellimusel tehtud garaaži katuse remondi kulu. Kostja esitas tasaarvelduse avalduse kostjale kuuluva, kuid hageja LVi kasutuses oleva 7,8 m2 pinna eest 5 aasta jooksul saamata jäänud üürituluga. Kostja leiab, et hageja nõude suurus pole põhjendatud, kuna OÜ H hinnapakkumise kohaselt ei ületa ka oktoobris 2005 garaažikatuse remont 19568 krooni, millest kostja osa moodustab 8 704,90 krooni. Kostja leiab, et tema õigusi on riivatud, kuna teda ei kutsutud kaasomanike koosolekule ja tal ei olnud võimalik seetõttu esitada oma vastuväiteid. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused, uurinud kohtule esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et pooled on Tallinn XXX kinnistu kaasomanikud mõttelistes osades järgnevalt: EV 2/9, LV2/9, MV1/9 ja GR4/9 osas. Poolte vahel puudub vaidlus ka selle üle, et garaaži kasutuskorda pole kindlaks määratud. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et garaaži remont on tehtud. Pooled vaidlevad asjaolu üle, kas remondi maksumus 27400 krooni oli vajalik ja põhjendatud kulutus ning kas kostja peab hagejate nõutud osa nimetatud kulutusest kandma. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas kostja saab esitada tasaarvestuse avaldust. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 1 kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. AÕS § 72 lg 4 kohaselt on kaasomanikul õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. TSÜS § 63 lg 1 alusel on kulutused vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest. AS K poolt mais 1999.a. teostatud Tallinn, XXX elamu tehnilise seisukorra eksperthinnanguga (tl 7–12) on tõendatud, et kinnistul asuva garaaži katuse kate on amortiseerunud ja ekspert teeb ettepaneku hoone edasise normaalse ja ohutu ekspluatatsiooni tagamiseks uuendada garaaži eterniitkatus. Kohus leiab, et antud asjaolu on käsitletav asja säilitamiseks vajaliku kulutusena. Seetõttu jätab kohus tähelepanuta kostja vastuväite, et teda ei informeeritud garaaži katuse remontimise otsusest, kuna seadus ei nõua kaasomanike informeerimist juhul, kui tegemist on asja säilitamiseks vajaliku kulutusega. Kostja vaidleb hagile vastu ka põhjendusel, et hagejate tehtud kulutus on ebamõistlikult suur. Hagejate seisukoha kohaselt ei pidanud hagejad võtma erinevaid hinnapakkumisi, et teostada tööd võimalikult soodsama hinnaga. Kohus nimetatuga ei nõustu. VÕS § 7 lg 1 sätestatud mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oleks tulnud hagejatel võtta ka teisi hinnapakkumisi, kuivõrd
eksperthinnangust ei nähtu, et tööd tulnuks teha viivitamatult. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hagejate tehtud kulutused on põhjendamatult suured. Nimetatut tõendab kostja poolt kohtule esitatud HE hinnapakkumine (tl 40), mille kohaselt garaaži katusetööd moodustavad eterniidi paigaldamisel 18 801 krooni ja tsinkpleki paigaldamisel 19 586 krooni. Hageja omapoolsete tõenditega nimetatut ümber lükanud ei ole. Seega lähtub kohus vajalike kulutuste hindamisel antud hinnapakkumisest. Kohus leiab, et vananenud katusekattematerjali eterniidi asendamine kaasaegse ja vastupidavama tsinkplekiga on põhjendatud ja mõistlik, millest tulenevalt tuleb HE hinnapakkumisel lähtuda maksumusest 19 586 krooni, millest kostjal tuleks tasuda vastavalt tema osa suurusele kaasomandis 8 704,90 krooni. Pooltel puudub vaidlus selles, et hagejate kasutuses on 7,8 m2 rohkem pinda kui nendele kuuluv mõtteline osa elamust. Kostja palub nimetatud osa kasutamisega seoses teha tasaarvestuse hageja nõudega. VÕS § 200 lg 2 alusel ei kuulu hagejate taotlus kostja tasaarvestuse nõudele aegumise kohaldamiseks rahuldamisele, kuna antud sätte mõtte kohaselt on sätte eesmärgiks reguleerida juhtumeid, kus tasaarvestava poole nõue, mis on suunatud teise poole vastu, on aegunud. VÕS § 197 lg 1 kohaselt, kui kaks isikut ( tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool ( tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Hageja vaidleb nimetatule vastu VÕS § 200 lg 4 alusel. VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväite. Kohus leiab, et üksnes paljasõnalise põhistamata vastuväite esitamine ei saa olla tasaarvestuse välistamise aluseks. Kohus on seisukohal, et termin „vastuväide“ ei tähenda mitte üksnes kellelegi kuuluvat subjektiivset õigust, mille kasutamine välistab teise isiku nõude maksmapaneku, vaid tasaarvestatava nõude materiaalõigusliku eeldusena tuleb lähtuda tasaarvestatava nõude selgusest. Kostja nõude selgusele hageja vastuväiteid esitanud ei ole. AÕS § 23 ja 24 alusel kuulub asja omanikule asja kasutamisest saadav igasugune kasu ( vili), kui seaduse või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 72 lg 2 alusel ei või kaasomaniku nõusolekuta vähendada tema osale vastavat tulu ( õigusvilja), mida tal on õigus saada. Kasuks, mida hagejad saavad, on kaasomandis olevas elamus nende osale vastavast suurema kasuliku pinna kasutamine. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et põhjendatud on kostja nõue tasaarvestada hagejate kasutuses oleva elamu kasuliku pinna 7,8 m2 kasutamise eest, mis ületab nende mõttelist osa kaasomandis, summas 10 085,40 krooni. VÕS § 197 lg 2 alusel tasaarvestuse tulemusena lõpevad poolte kohustused kattuvas ulatuses. Kuivõrd kostja tasaarvestuslik nõue ületab hageja nõuet kostja vastu, tuleb hagi jätta rahuldamata. Hagejad taotlevad kostjalt kohtukulude väljamõistmist. TsMS rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-s sätestatut. TsMS § 60 lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb hagejate kohtukulud jätta hagejate kanda. Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.