Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Egon Konsand Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
1. oktoober 2007. a Tartu
Tsiviilasja number
2-06-16869
Tsiviilasi
OÜ T (registrikood XXXXX, asukoht XXXXX) avaldus OÜ V (registrikood XXXXX asukoht XXXXX) vastu menetluskulude summas 11 328 krooni kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu kohtunikabi 24.08.2007. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ V määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Jätta Tartu Maakohtu kohtunikuabi 24.08.2007 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
OÜ T esitas 22.02.2007 maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks tsiviilasjas nr 2-06-16869. Avaldus on esitatud samas tsiviilasjas 22.12.2006 tehtud kohtuotsuse alusel. Kohtuotsuse resolutsioonis märkis kohus, et OÜ T menetluskulud jäävad OÜ V kanda ning OÜ V menetluskulud jäävad tema enda kanda. Otsus jõustus 05.02.2007. Avalduse kohaselt on nimetatud tsiviilasjas OÜ T menetluskulud advokaadi abi eest tasutud 11 328 krooni vastavalt Advokaadibüroo Aivar Pilv arvetele nr T-265, 01.09.2006, ja nr T-47, 19.02.2007.
OÜ V palus nõutavate menetluskulude suurust vähendada, kuna tegemist ei olnud keeruka kohtuasjaga ja mõlemad kohtuistungid olid lühikesed. OÜ T leidis, et OÜ V palve kohtukulude suuruse vähendamiseks on alusetu ning tuleb jätta rahuldamata. Väide, et kohtuasi ei olnud keerukas ja kohtuistungid olid lühikesed, ei vasta faktilisele olukorrale. OÜ T kohtukulude nõue on igati põhjendatud ja vastavuses faktilise ajakuluga ning keskmiste õigusabi hindadega. Kohtusse pöördumisega seotud kulude ja hagiavalduse rahuldamata jätmise riski kandis otseselt OÜ V . Ühtlasi pidi OÜ V olema teadlik, et vastavalt VV 15.12.2005 määrusega nr 306 kinnitatud Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade kohaselt on tsiviilasja hinnaga vahemikus 350 000 kuni 400 000 krooni maksimaalselt sissenõutava kulu määraks 80 000 krooni. Antud juhul on kostja kohtukulud märkimisväärselt väiksemad võimalikust piirmäärast.
Tartu Maakohtu kohtunikuabi mõistis 24.08.2007 määrusega OÜ-lt V välja menetluskulud OÜ T kasuks summas 11 328 krooni. Määruse kohaselt kohtunikuabi, hinnanud tsiviilasja materjale, leidis, et avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks, kohustades OÜ-t V hüvitama OÜ-le T menetluskulud summas 11 328 krooni, on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
OÜ V taotleb määruskaebuses maakohtu kohtunikuabi määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kohus menetluskulude kindlaksmääramisel piisavalt arvestanud määruskaebuse esitaja varalist seisundit ning menetluskulude põhjendatust ja vajalikku ulatust. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Väljamõistetud menetluskulud, mis koosnevad lepingulise esindaja tasust summas 11 328 krooni, ei ole põhjendatud, sest advokaadibüroo esitatud arved ei tõenda menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. Riigikohtu seisukoha kohaselt sõltub põhjendatus ja vajalikkus asja keerukusest ja mahukusest. Poolte vaidlus ei olnud keerukas ega mahukas, sest vaidluses osalemine ei nõudnud kohtupraktikaga tutvumist või erilist ettevalmistamist. Lisaks jättis kohus arvestamata, et vastaspoole tegevuse pärast on määruskaebuse esitaja muutunud maksejõuetuks, mis nähtub kohtutoimikus asuvast tõendist, millest nähtub, et pärast vastaspoole poolt hoone Illusioon müümist on OÜ V tegevus peatatud. OÜ V varalist seisundit raskendab ka see, et tema tegevuse arendamiseks oli võetud pangalaen, mille kohta tõendid asuvad samuti toimikus. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Lähtudes ülaltoodust on OÜ-lt V menetluskulude
väljamõistmine ilmselgelt ebaõiglane. Lähtudes sellest, et OÜ V varaline seisund on väga kehv, siis nimetatud menetluskulude väljamõistmine on ka ebamõistlik.
Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust ning vaidlustatud kohtumäärus tuleb jätta muutmata. Asja materjalidest nähtub, et hageja esitas hagi tulenevalt üürilepingu ennetähtaegse ülesütlemisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes VÕS § 127 alusel. Nimetatud hagile vastas kostja kirjalikult esitades oma õiguslikud vastuväited haginõude põhjendatusele. 24.10.2006 toimunud kohtuistungil taotles hageja esindaja aega hagi nõude täpsustamiseks. Kohus määras hagejale aja haginõude täpsustamiseks kuni 6. novembrini 2006. Hageja tähtaegselt nõuet ei täpsustanud vaid esitas uue, täpsustatud nõude 12.12.2006, märkides haginõudena kostja õigusvastase käitumise ja valduse rikkumise VÕS § 1045 lg 1 p 5 tulenevalt ning taotles nimetatud alusel kahju hüvitamist. 13.12.2006 toimus asjas teine kohtuistung, kus kostja esindaja esitas oma õiguslikud põhjendused ka uuele haginõudele. Ringkonnakohus leiab, et hageja põhjustas kulude suurenemise, kuna hageja õigusteadmistega esindaja esitas nõude algselt ühel alusel ja seejärel olulise hilinemisega hoopis teisel õiguslikul alusel, seega oli kostja pool õigustatud oma vastuväited ja põhjendused esitama ka kahe erineva aluse osas. Eelkõige hageja käitumine menetluses muutis käesoleva kohtuvaidluse keerukaks, kuna ta muutis olulisel määral oma nõude põhjendusi. Põhjendatud on ka vastustaja seisukoht, et hagi esitades kannab hageja menetluskulude kandmise riski. Määruskaebuse esitaja väide viitega TsMS § 162 lg 4, et kulude väljamõistmine on hageja suhtes ebaõiglane või ebamõistlik, ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus märgib, et kuna tegemist on äriühinguga, kes otsustas vabatahtlikult, millise haginõudega ja millise hagihinnaga hagi ta esitab, siis ei ole juhul, kui tema hagi rahuldamata jäetakse, vastaspoole kantud menetluskulude väljamõistmine ebamõistlik kulude põhjustajalt. Ringkonnakohus leiab, et õigusabikulude suurus ei ole ülemäärane, arvestades nii hageja käitumist, kui kostja poolt esitatud kirjalike ja suuliste vastuväidete kohasust menetluses, samuti ka hagihinda.
Üllar Roostoja
Egon Konsand
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.