Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
2-07-11679 01. oktoober 2007, Narva
Kohtuasi
Aktsiaselts (AS) EMT hagi E.G vastu 3125,96 krooni nõudes Hageja AS EMT Hageja volitatud esindaja Lindorff Eesti AS Kostja E.G Lihtmenetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik Resolutsioon
Menetluskulud Edasikaebamise kord
Tamara Šabarova
Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Kohtule 26.03.2007 esitatud hagiavalduse kohaselt pooled sõlmisid 20.09.2000 Liitumislepingu (Lepingud), mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. Vastavalt Lepingule esitas hageja kostjale arved nr B01050154749, B0104878582, 103809306 kokku summas 3796,55 krooni. Enne hagiavalduse esitamist on kostja hagejale tasunud kokku 350,25 krooni, seega on hagiavalduse esitamise seisuga kostja põhivõlg 3336,63 krooni, mis on käesoleva hetkeni tasumata. Hageja on põhivõlgnevuse arvestamisel jätnud tähelepanuta arvetel kajastatud viivise. Hageja on kohtuvälises menetluses saatnud kostjale võlanõude, milles teavitas viimast tasumata arvetest ja andis täiendava tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi koostamise kuupäevani 02.03.2007. Kostja on olnud viivituses 2051 päeva. Kostja viivisevõlg hageja ees on 34210,68 (kümme tuhat üheksasada kaheksakümmend viis krooni ja üheksakümmend kuus senti) krooni. Viivise arvestamisel on aluseks võetud kuu pikkusega 30
Tsiviilasi nr 2-07-11679
päeva ja aasta pikkusega 360 päeva. Viivise arvestus: 0,5%/päevas x 3336,63 krooni = 16,68 krooni/päevas, 16,68 krooni x 2051 päeva = 34 210,68 krooni. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest, pidades ühtlasi silmas Eesti Vabariigi kohtupraktikat (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend tsiviilasjas nr. 3-2-1-6605) ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 133 lg 2 lauses 2 sätestatut on hageja huvitatud viivisest põhivõlast väiksemas ulatuses, s.o. summas 3335,63 (kolm tuhat viissada kaheksakümmend viis krooni ja kuuskümmend kolm senti) krooni. Nõude õiguslik põhjendus Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõigusseaduse rakendamise seaduse (VÕSRakS) §-le 11 kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002.a., enne VÕSRakS jõustumist, kehtinud seadust so. tsiviilkoodeksit. Tulenevalt tsiviilkoodeksi (TsK) §-st 174 ei ole ühepoolne keeldumine kohustiste täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. Lähtuvalt TsK 5 173 lg-st 1 tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Lepinguga võttis kostja kohustuse maksta hagejale vastavalt esitatud arvetele raha. Lepingu lahutamatuks lisaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused (Tingimused; lisa 5). Tingimuste punkti 4.1.1 kohaselt kohustus kostja täitma Lepingut, st vastavalt punktile 4.1.2. tasuma õigeaegselt teenuste arveid vastavalt tingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Hageja esitas kostjale arved aadressil NARVA . Aadressi muutumisest ei ole kostja hagejat teavitanud. Vastavalt Tingimuste punktile 4.1.4 alt kohustus kostja esimesel võimalusel teavitama hagejat oma nime, aadressi, kontakttelefoni või teiste rekvisiitide muutumisest koos uute andmete esitamisega. Eelnevast tulenevalt tuleb lugeda kostja vastavalt Tingimuste punktile 4.2 arved saanuks. Arvete mittesaamine vastavalt Tingimuste punktile 7.6 ei vabastanud siiski kostjat tasumise kohustusest. Vastavalt TsK § 190 lg 1 ja 192 tagatakse kohustuse täitmine leppetrahviga, mis on TsK § 191 aluseks võttes kokku lepitud kirjalikus vormis ning sätestatud viivisena Lepingus. Kuna kostja on viivitanud hageja ees rahalise kohustuse täitmisega, kuulub vastavalt TsK S 231 lg-le 1 kostja poolt tasumisele viivis. Hageja ning kostja leppisid Tingimuste punktis 7.7 kokku viivises määraga 0,5 % päevas tähtaegselt tasumata summast. Tingimuste punkti 7.5 kohaselt loetakse makse tasutuks arve tasumisega kahekümne kalendripäeva jooksul alates arve koostamise kuupäevast, s.t. maksetähtajaks. Eelnevast lähtudes võlgneb kostja hagejale 6672,26 (seitse tuhat ükssada seitsekümmend kaks krooni ja kakskümmend kuus senti) krooni, millest põhinõue (hagihind) moodustab 3336,63 (kolm tuhat viissada kaheksakümmend kuus krooni ja kuuskümmend kolm senti) krooni ning viivis 3335,63 (kolm tuhat viissada kaheksakümmend viis krooni ja kuuskümmend kolm senti) krooni. Hageja teatas, et on nõus asja kirjaliku menetlemisega ning ei pea vajalikuks asja läbivaatamist kohtuistungil. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõue (hagihind) summas 3336,63 (kolm tuhat viissada kaheksakümmend kuus krooni ja kuuskümmend kolm senti) krooni, viivised summas 3335,63 (kolm tuhat viissada kaheksakümmend viis krooni ja kuuskümmend kolm senti) krooni, kokku 6672,26 (seitse tuhat ükssada seitsekümmend kaks krooni ja kakskümmend kuus senti) krooni; esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel.
2(7)
Tsiviilasi nr 2-07-11679
09.04.2007 hageja vähendas oma nõuet summani 3225,96 krooni seoses kostja poolt peale hagiavalduse esitamist võlgnevuse põhiosa 3336,63 krooni ja viiviste summas 109,67 krooni tasumist (tl 31). Oma 20.07.2007 kohtusse saabunud avalduses vähendas hageja oma nõuet veel 100 krooni võrra, mis kostja tasus (tl 70-71). Hageja lõplikuks nõudeks kostja vastu jääb viivis summas 3125,96 krooni.
Kostja oma vastuses hagile (tl 36-37) hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt 20.09.2000 sõlmis kostja Narvas AS’iga EMT liitumislepingu mobiiltelefoni nr 5167414 kasutamise kohta. Antud telefoni kasutas J.P kostja nõusolekuta, rääkides telefoniga summale 3796,30 krooni. Sellest võlasummast kostja ei olnud kaua teadlik. Sellisel moel mobiiltelefoni ostmisel teda peteti ning viidi eksitusse selles osas, kes reaalselt hakkab mobiiltelefoni kasutama. 2006.a augustis sai kostja teada, et tal on AS-le EMT võlg. Olles aus ning korralik inimene, tegi kostja päringu AS-le EMT ning talle tuli võlanõue summas 3796,30 krooni. Võlanõude summast sai teada alles 2007.a aprillis. Peale võlasumma teadasaamist tasus kostja selle otsekohe täies ulatuses. Seega käesoleval ajal kostjal puudub võlg AS EMT ees, mida kinnitab ka "maksehäired" register. Samuti nõuab AS EMT hagiavalduses võla summas 6672,26 krooni tasumist, kuid sulgudes on välja toodud summa 7172,26 krooni, selline mittevastavus on hagiavalduse nõudes korduv (mittevastavus on märgistatud hagiavalduse nõudes rohelise värviga). Seega ei ole hagiavalduse nõudes arusaadav tegelik summa - 6672,26 krooni või 7172,26 krooni. Arve nr 103809306, millele hageja hagiavalduses viitab, esitatud dokumentides puudub. Lähtudes ülaltoodust ning võttes arvesse, et: hagiavalduse nõudes leiavad aset olulised vastuolud, millised ei luba õigesti hinnata hagi summat; käesoleval ajal kostjal puudub võlg AS EMT ees; õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist tähtaeg aegus, palub kostja jätta hagiavadlus läbi vaatamata ning lõpetada menetlus; mõista hagejalt välja kõik menetlus- ning kohtukulud; hagiavalduse läbivaatamise korral, arutada asja kohtuistungil. HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSE HAGIAVALDUSELE KOHTA Hageja seisukoha kohaselt (tl 55-56) vastuses hagiavaldusele on kostja seisukohal, et hagiavalduses ei ole arusaadav tegelik nõudesumma. Nõudesumma järel sulgudes toodud valed summad on hageja eksimus, mille hageja käesoleva vastusega ka kõrvaldab - õige nõudesumma on 6672,26 (kuus tuhat kuussada seitsekümmend kaks krooni ja kakskümmend kuus senti) krooni. Kostja viitab oma vastuses, et nõue tema vastu on aegunud. Alates 01.07.2002.a kehtima hakanud TsÜS § 158 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. TsÜS § 158 lg 2 sätestab, et nõude tunnustamine võib seisneda isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Rahalise kohustuse osalise täitmisega tunnistab kostja nõuet hageja ees. Kostja väidab oma vastuses, et käesoleval ajal puudub tal võlg AS EMT ees. Kostja on tasunud hageja nõudest 3446,30 krooni, mille kohta esitas hageja kohtule 05.04.2007 ka taotluse hagi hinna vähendamiseks. Seega väide, et võlg AS EMT ees puudub, ei ole asjakohane, kuna kostja ei ole täies ulatuses võlgnevust tasunud.
3(7)
Tsiviilasi nr 2-07-11679
Kostja lisas hagiavalduse vastusele võla maksmist tõendavad väljatrükid. 15.11.2006, 16.12.2006, 09.01.2007,12.02.2007 ning 17.03.2007 makstud summad on hageja kostja võlasummast enne hagiavalduse esitamist juba maha arvestanud. 24.09.2006 ning 03.10.2006 on kostja tasunud hageja ees võlga veel kokku 100,00 krooni ulatuses, mida hageja hagiavalduses toodud võlasummast maha arvestanud ei ole. Käesolevaga vähendab hageja hagi hinda veel 100,00 krooni võrra. Kostja ei ole tuginenud ühelegi seadusesättele, millel põhineb tema taotlus jätta hagi läbivaatamata. Hageja on seisukohal, et alust hagi läbivaatamata jätmiseks ei esine. Lähtuvalt eeltoodust jääb hageja oma nõude juurde ning palub kohtul kostjalt välja mõista viivis summas 3125,96 krooni ning esitada menetluskulude jaotus.
Kostja esitas kohtule oma arvamuse hageja seisukoha kohta (tl 61-62), mille kohaselt kostja ei toeta hagi summale 3125,96 krooni ning palub hagi jätta rahuldamata, palub kõik kohtukulud nõuda välja hagejalt. Tänase päeva seisuga on võlg summas 3796,30 krooni, mis oli EMT poolt välja nõutud, on kostja poolt täielikult tasutud. Kostjast mitteolenevatel põhjustel ta ei saanud võlanõuet õigeaegselt kätte, mille tagajärjel ei saanud ka õigeaegselt tasuda nõutud summat. AS EMT aga jätkab viivise tasumise nõudmist, mis on lubamatu, kuna kostjal on võlg täielikult tasutud. Samuti oli lepingu sõlmimisel AS'ga EMT leping koostatud keeles, mida kostja ei valda, seega oli rikutud tema õigusi vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seduse (edaspidi TsÜS) § 90. Samuti jättis AS EMT kostjale TsÜS §-de 86, 87, 92, 138 ja 139 kohaselt teatamata vastavalt hea usu põhimõttele asjaoludest, viivise arvestamisest. Lähtuvalt ülaltoodust palub kostja tühistada tehing tema ja EMT vahel. Nõudes viivist, EMT kavatseb alusetult rikastuda kostja arvel, mis on lubamatu. TsÜS §-de 143, 150 ja 151 kohaselt palub kostja võtta arvesse, et hagi esitamise aegumistähtaeg on möödunud.
Hageja täiendava seisukoha kohaselt (tl 70-71) kostja ei ole andnud oma täiendavas vastuses hagile sisulist põhjendust, miks tuleks hagiavaldus rahuldamata jätta. Kostja viited erinevatele tsiviilseadustiku üldosa seaduse normidele ei oma antud asjas kaalu. Hageja on oma eelnevas seisukohas selgitanud võlanõude teket ja olemust. Kostja on viivitanud arvete tasumisega tarbitud teleteenuse eest ning juhindudes hageja ning kostja vahel sõlmitud Lepingu lahutamatuks osaks olevate üldtingimuste punktist 7.7. kohustub kostja tasuma viivitusintressi 0,5% tasumata summalt, iga maksmisega viivitatud päeva eest. Pidades silmas hea usu ning mõistlikkuse põhimõtet nõuab hageja viiviseid põhinõudest väiksemas ulatuses (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05). Hageja kinnitab jätkuvalt, et alates 01.07.2002.a kehtima hakanud TsÜS § 158 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. TsÜS § 158 lg 2 sätestab, et nõude tunnustamine võib seisneda isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Rahalise kohustuse osalise täitmisega tunnistab 4(7)
Tsiviilasi nr 2-07-11679
kostja nõuet hageja ees. Kostja on eelnevalt lisanud hagiavaldusele antud vastuses põhivõlgnevuse tasumist tõendavavad väljatrükid. Lähtuvalt eeltoodust jääb hageja oma nõude juurde viivitusintressides summas 3125,96 krooni.
Viru Maakohus tegi 13. augustil 2007.a määruse, millega määras lahendada tsiviilvaidlus TsMS § 405 alusel lihtmenetluses. Kohus andis pooltele aega täiendavate avalduste, taotluste ja seisukohtade, sealhulgas ärakuulamise soovi esitamiseks. Pooled ei ole täiendavalt midagi esitanud, sealhulgas soovi ärakuulamise kohta.
Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele. Kohtu poolt on tuvastatud järgmised asjaolud: • et pooled sõlmisid 20.09.2000.a liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust (tl 9) • et hageja esitas kostjale arved (tl 11-13) • et hageja on kohtuvälises menetluses 15.06.2001 saatnud kostjale võlanõude (tl 10), milles teavitas viimast tasumata arvetest summas 3796,30 ja andis täiendava tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks kuni 05.07.2001 • et 28.08.2006 teatisega kostjale anti võimaluse tasuma võlgnevust summas 3796,30 krooni kuni 11.09.2006 (tl 38) • et kostja tasus hagejale ajavahemikul 24.09.2006 – 17.03.2007 kokku 350 krooni iga kuu 50 krooni kaupa (tl-d 44-50) ja 03.04.2007 tasus 3446,30 krooni (tl 43). Kuna kostja esitas taotluse hageja nõudele aegumise kohaldamisest ja selle taotluse rahuldamine välistab hagi rahuldamist, käsitleb kohus otsuses esialgselt selle küsimuse. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Vastavalt alates 01.07.2002 kehtima hakanud TsÜS § 142 lg 1 õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 146 lg 1 järgi tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS redaktsiooni § 113 lg-st 1 tulenevalt hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg on 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata. Võlaõigusseaduse, Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja Rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 1 kohaselt tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 1. juulit 2002. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002; lg 3 kohaselt kui enne 1. juulit 5(7)
Tsiviilasi nr 2-07-11679
2002 kehtinud seaduses sätestatud aegumistähtaeg on pikem kui tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaeg ja selline aegumistähtaeg lõpeks varem kui vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 arvestatud aegumistähtaeg, kohaldatakse aegumisele enne
Tsiviilasi nr 2-07-11679
03.04.2007 tasus 3446,30 krooni (tl 43), kuid selleks ajaks hageja on juba pöördunud kohtusse hagiga kostja vastu. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002.a., enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Seega selle vaidluse lahendamisel kuuluvad kohaldamisele tsiviilkoodeksi (edaspidi TsK) sätted. Vastavalt TsK § 173 lg 1 tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu või seaduse sätetele ning TsK § 174 kohaselt ei ole lubatud ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest. TsK § 222 sätestab, et kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahju. Sama seaduse § 190 lg 1 järgi kohustiste täitmist võidakse vastavalt seadusele või lepingule tagada viivisega. TsK § 191 lg 1 kohaselt viiviseks loetakse seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Vastavalt TsK § 233 lg 1 nõuetekohaselt teostatud täitmine lõpetab kohustise. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja lepingust tulenevat summade tagastamise kohustust nõuetekohaselt täitnud ei ole. Kostja tasus oma võlgnevuse täies ulatuses alles 03.04.2007, seega ei täitnud tähtaegselt lepingu tingimusi, seega tuleb mõista kostjalt välja hageja kasuks viivis. Viivise arvestusele kostja ei vaielnud vastu ja ei palunud ennast vabastada viiviste tasumisest või neid vähendada. Hagi on tõendatud ka tsiviilasja muude kirjalike tõenditega.
Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab E.G, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtuotsus on tehtud eeltoodust lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 434–436, 438-439, 441442, 452-453, 630 ja 632.
Tamara Šabarova Kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.