Kohtulahend

kätte alles 28.09.2004 üldkoosoleku dokumentidega novembris 2004. Koosoleku otsuseid ei ole ühistu liikmetele teatavaks tehtud. Koosoleku protokollis on märgitud, et üldkoosolek kinnitas 2002 aastaaruande ja 2003 majandusaasta tegevuskava. Tegelikult arutas koosolek revideerimisakti ning vajadust anda juhatuse tegevusest tingitud ühistu rahade raiskamise uurimine majanduspolitseisse. Revisjoniakti kohaselt esines puudusi ühistu rahade kasutamisel ning sellisel kujul ei saanud koosolek aruannet kinnitada. Kuna 2003 aasta majanduskava ei ole üldkoosolek kinnitanud, ei ole korteriühistul õigus nõuda selle majanduskava järgi remondifondi makseid 5 krooni/m2 ega haldus- ja hooldustasusid 2.18 krooni /m2. 28.09.2004 korteriühistu üldkoosolekuotsus on ebaseaduslik seetõttu, et üldkoosolekul arutati ja hääletati päevakorras märkimata küsimusi. Päevakorras oli korteriühistu juhatuse liikmete valimine lahkuvate asemele. Koosoleku protokolli kohaselt valiti küll lahkuvate liikmete asemele uued liikmed, kuid samas valiti uuesti ka olemasolevad liikmed, pikendades nende volituste tähtaega. Koosoleku otsus on tühine ka seetõttu, et korteriühistu juhatus ei esitanud igale korteriühistu liikmele vähemalt 2 nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. Ühistu liikmed olid koosolekuks ettevalmistamata. Seaduse kohaselt tuleb nimetatud dokumendid esitada igale ühistu liikmele ning majandusaasta tegevuskava üles panemist teadete tahvlile ei saa pidada selle esitamiseks. Kostja ei ole esitanud dokumente selle kohta, et AS-le TVoldi 2004 augustikuu seisuga võlgu. Samuti ei ole selgitatud, mis varjatud võlaga tegemist on. Lisaks sellele otsustati 2004 aasta üldkoosoleku protokolli järgi lisada korteritele esitatavatele arvetele täiendav veearve, mida arvestada %-na kasutatud vee kogusest. Tegelikult seda otsust vastu ei võetud. Protokollis ei ole märgitud ka hääletustulemust. Samuti ei ole koosolek otsustanud, kui suur % tuleb veearvele lisada. Korteriühistu juhatuse teatise järgi teatas juhatus, et korterinäitudele lisatakse 5 % kasutatud veekogusest. Selline juhatuse otsus on ebaseaduslik, kuna majanduskulude suuruse peab KÜS § 15 järgi otsustama üldkoosolek. Ka leiab hageja, et trepikodade koristamise kohta tehtud otsus ei ole vastuvõetav, sest puudub demokraatlik võrdsus. Hageja palub tühistada KÜ SA11.10.2004 juhatuse otsus täiendava veearve osas ning tunnistada KÜ SA põhikirja tühisust, kuna tegelikult asutamiskoosolek 06.03.2002 põhikirja vastu ei võtnud. Kostja vastuväited. Kostja hagi ei tunnista. Korteriühistu üldkoosolekud 21.07.2003 ja 28.09.2004 kutsuti kokku ja viidi läbi vastavalt seadusele ja ühistu põhikirjale. Üldkoosolekud on väga hoolikalt ette valmistatud, sest hageja ja mõned teised ühistu liikmed on järjepidevalt vaidlustanud kohtus üldkoosoleku otsuseid. Üldkoosolekutel osalenud ühistu liikmetele on alati antud sõna. Majandusaasta aruanded on esitatud 2 nädalat enne koosolekut. Üldkoosoleku otsused on välja pandud elamu trepikodade teadetetahvlile. 28.09.2004 üldkoosoleku päevakorrapunktis oli juhatuse valimine ja üldkoosolek oli vaba otsustama, keda valida juhatusse. Majandustegevuse aastakava koos eelmise majandusaasta aruande ja bilansiga oli 2 nädalat enne üldkoosoleku toimumist avalikult tutvumiseks trepikodades välja pandud. Antud asjaolu on kinnitatud ka üldkoosoleku protokollis vastavate päevakorrapunktide arutelu alguses.

Üldkoosolekul ei esitatud pretensioone teabe saamise osas. Kostja palub kohaldada hagi aegumist. Hagejal puudub korteriühistu põhikirja tühistamise nõude õigus. Kohtu järeldused. Kohus, arutanud asja kohtuistungil ja kuulanud ära hageja ja kostja seadusliku esindaja vande allantud seletused, tunnistajate VI, IKja LM ütlused ning võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. MTÜS § 20 lg 1 kohaselt võib üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. KÜ SA põhikirja punkt 6.4 järgi informeeritakse üldkoosoleku kokkukutsumisest liikmeid vähemalt 7 päeva ette. Teade üldkoosoleku toimumisest pannakse välja trepikodades. Põhikirja punkt 6.5 kohaselt on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole ühistu liikmetest või nende esindajatest. Kohus leiab, et 21.07.2003 korteriühistu üldkoosoleku otsuse vaidlustamise tähtaja on hageja mööda lasknud ning kostja taotlusel kohaldab kohus nimetatud haginõude osas aegumist. Hageja on ise täiendavas hagiavalduses kinnitanud, et ta osales 21.07.2003 üldkoosolekul, kuid ta teab, et sellel koosolekul ei võetud vastu otsuseid. Hageja väite, et koosolekul ei võetud vastu otsuseid lükkab ümber tunnistaja Vladimir Ivanov, kes rääkis, et koosolekul võeti vastu otsuseid, millega tunnistaja ei olnud rahul, sest päevakorras olevad küsimused lahendati ebakorrektselt. Tunnistajate LM ja VI ütluste kohaselt koosoleku hääletamise tulemused kirjutatakse tahvlile. Põhikirja punkt 6.10 sätestab, et üldkoosoleku otsused jõustuvad nende vastuvõtmisest üldkoosolekul või juhatuse otsuse tegemisest häälte lugemise kohta, kui otsus tehakse kirjaliku hääletamise teel, välja arvatud kui otsuses endas ei sätestata konkreetsel juhul teist jõustumise tähtpäeva. Seega saab eelnevast järeldada, et 21.07.2003 üldkoosolekul võeti vastu otsuseid vastavalt protokollile ning nendest oli hageja, kes ise osales nimetatud koosolekul, vaatamata sellele, et ta ei registreerinud ennast osavõtjaks, teadlik koosoleku toimumise päeval. MTÜS § 24 lg 1 näeb ette seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks kolmekuulise tähtaja otsuse vastuvõtmisest. Hageja on 21.07.2003 üldkoosoleku vaidlustamise tähtaja mööda lasknud. Hagi esitati 28.detsembril 2004. Kuna hageja nõue 21.07.2003 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks tuleb jätta rahuldamata hagi aegumise tõttu, siis ei pea kohus vajalikuks käsitleda nõude sisu täiendavalt.

Lähtudes kohtule esitatud tõenditest asub kohus seisukohale, et 28.12.2004 erakorralise üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks puudub alus.

Asja arutamisel selgus, et majandustegevuse aastakava projekt oli ühistu liikmetele tutvumiseks riputatud välja trepikodades asuvatele teadetetahvlitele. Kohus asub seisukohale, et hagejale oli antud võimalus tutvuda 2004 aasta majanduskavaga. Koosoleku protokollist ei nähtu, et korteriühistu liikmed oleksid esitanud pretensioone selles osas, et neil puudus võimalus enne üldkoosolekut tutvuda koosolekul arutamisele tulevate materjalidega. Protokollist nähtub, et 2004 majanduskava arutati sisuliselt ning ühistu liikmed tegid omapoolseid ettepanekuid prioriteetsete tööde määramisel. Juhul kui hageja oleks soovinud nimetatud materjali isiklikult saada, oli tal võimalik selleks juhatuse poole pöörduda. Hageja vastava sooviga juhatuse poole ei pöördunud. Majas kulutatud vee eest tasumise küsimuse arutamisel selgitas probleemi juhatuse esimees. Nimelt oli tekkinud olukord, kus korterite veemõõtjate näitude summa ei ühtinud üldveemõõtja näiduga. Üldkoosolek otsustas lisada korteritele esitavatele arvetele (eraldi reana) täiendav veearve, mida arvestada %-na kasutatud vee koguses. Kohus nõustub hageja väitega, et tegelikult vee arvestuse osas koosolek sisulist otsust vastu ei võtnud. Protokollist ei nähtu, et nimetatud otsuse suhtes oleks läbi viidud hääletus. Kuna kohus asub seisukohale, et vee arvestuse küsimuses üldkoosolek 28.12.2004 otsust vastu ei võtnud, ei saa vastu võtmata otsust ka kehtetuks tunnistada. Trepikodade koristamise osas otsustas ühistu üldkoosolek juhatusel leida võimalus organiseerida tasuline trepikodade koristamine, kogudes elanikelt selleks raha neile esitatud arvete kaudu. Ei saa nõustuda hageja väitega, et koosolekul otsustatu rikuks hageja õigusi võrreldes teiste liikmetega. Koosolek ei otsustanud kuidas toimub koristamine eraldi trepikodade osas. Otsustati anda trepikodade tasulise koristamise organiseerimine juhatusele, mis aga ei riku kuidagi hageja õigusi.

Samuti leiab kohus, et KÜ SA juhatuse 11.10.2004 koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks puudub alus. Hageja leiab, et juhatusel puudus pädevus võtta vastu otsus korterite veekulude suurendamiseks 5 % ulatuses. KÜS 4 lg 2 kohaselt sätestatakse lisaks mittetulundusühingute seaduses põhikirja kohta sätestatule korteriühistu põhikirjas veel häälte jagunemine üldkoosolekul ja korteriühistu liikmete korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord. KÜ SA põhikirja punkt 6.11. alapunktides 2 ja 5 on sätestatud, et juhatuse pädevusse kuulub elamu haldamine ja majandamise jooksvate küsimuste otsustamine ja sihtotstarbeliste maksete muutmine. Seega oli juhatus õigustatud seoses veehälvete esinemisega võtma vastu otsust lisada korterite veekuludele kuni 5 %, ülejäänud osa tasuda aga ühistu üldkulude arvelt. Hageja viide KÜS § 15, on põhjendamatu, sest nimetatud säte ei reguleeri üldkoosoleku või juhatuse pädevust. Tunnistaja IK seletus valdavas osas ei puudutanud hagi eset. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 61 lg 1 p 2 järgi mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja

vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Arvestades kostja esindaja poolt tehtud töö mahtu ja aja kulu loeb kohus vajalikuks ja põhjendatud tasuks kostjale osutatud õigusabi eest 5 000 krooni, milline summa kuulub hagejalt välja mõistmisele.

Koidula Laurisaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.